Vanem tehnika, memuaarid jne.

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
hulgus
Liige
Postitusi: 81
Liitunud: 11 Mär, 2009 22:58
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas hulgus »

Troll kirjutas:Ümmarguselt võttes tuli mul GAZ-52-ga rajoonisisestel vedudel läbisõiduks 100 km päevas, aastas kindlasti üle 20000 km. Kuue aasta jooksul vahetasin kolm korda kapremonditud mootorit, kokku siis neli tükki. Mis siis tuleb, umbes 30000 km mootori kohta?
Takkajärgi mõeldes võis kapremonditud mootorite väikese läbisõidu põhjuseks olla ka see, et ega sulle ei antud võimalust teda korralikult sisse sõita. Ei vaadanud keegi, et sul uus värske mootor peal, kohe kui remondist tulid, täiskoormus selga ja anna tuld.
P.S. Ja tõesti oli kõikidel mootoritel vahetusse minemise põhjuseks saalekolin.
Sama siin. 90-te alul oli 52 tööautoks. Naljalt üle 20´000km Nuia kap.remonditud mootor ei kestnud. Ikka saaled. Proovisime enne sõitu minekut kontrollida, pingutada, aga tulutult. Kui läksime "avtol" ja "kamaz"i õlidelt üle mingile Neste teadmata mootoriõlile, läks 40+tkm pealt plokikaane tihend, aga saaled olid ok.
R6 ei kannatanud kiiret sõitu, 80 oli piinamine, 70-ga loksuva vanamehe bussi mootor kestis teadmata aja. Aga varustuse autoga päevaga 4-500km sõites polnud mahti 70-ga tiksuda.
Ulan-Ude40, 75274
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Eestis kapremonditud mootorite kehva ressursi põhjus oli/on
1. varuosade kehv kvaliteet - varuosadena läksid kaubandusse muuhulgas osad, mis tehase kvaliteedikontrolli ei läbinud.
2. remondimeeste väga vilets töö

Meil oli aastaid kaater 51 mootoriga, sellel käis harilikult enne hooaega kaan maha (et klapid oleks OK), merel sai see 2800 pööret pidevalt ja sõidutunde sedasi kogus suvega mõnikümmend.
Järgiaitamine (3000 pööret) hakkas lõppema klapipesade puruks minekuga, kuid saalede pidevat vahetust ei mäleta (olin seal ninapidi juures), sest selleks tulnuks mootor maha tõsta.

Korralikult tehtud mootor (hoolas eraomanik+tuttavate abi) kestis samakaua kui tehase oma.
Küsimus on ka mis õlidega sõitsid. Näiteks krooni algusajal müügile tulnud Teboili (Soome) 10W-40 mineraalõli algupärase M-10G1 asemel tähendas täiesti arvestatavat läbisõitu. Vabalt võis olla, et kui M-10G1 või AC-8ga olid silindrites jämedad randid sees, siis Teboiliga polnud veel hoonimise jutid ära kulunud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lada (ja igasugu eksporti müüdud vene sõiduauto) puhul on üllatavalt palju varuosi saadaval lääne varuosatootjate poolt. Võtke lahti suvaline Eestis tegutsev e-pood ja uurige. Näiteks Moskvits 2141 puhul polnud eriliseks probleemiks soetada kvaliteetne lääne sidur (LuK), gaasamordid (Monroe), süütejuhtmed (NGK), piduriklotsid, pidurikettad, rattalaagrid, esituled jne. Selliseid juppe kasutades tänapäeva vene tööstuse puralura asemel tead, mida saad ja saadav peab ka vastu. Osa asju tuleb küll tellida (Eestis laos pole), aga põhimõtteliselt on nad olemas.

See vajab muidugi auto tundmist ja taipamist, kust mida, aga mehed on öelnud, et ka saksast pärit mootorijuppe (saaled, kolvid, tihendid) on saada olnud.

Soovitatav on ka otsida nõuka ajal toodetud ja kellegi garaažis seisnud auto, selle asemel, et lõputult remontida mõnda "Uue Venemaa" toodangut, sest nende kvaliteet käis 1990ndatel kohutavalt alla ja tükati pole see taastunud siiani.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5166
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas Manurhin »

Kapten Trumm kirjutas: Soovitatav on ka otsida nõuka ajal toodetud ja kellegi garaažis seisnud auto, selle asemel, et lõputult remontida mõnda "Uue Venemaa" toodangut, sest nende kvaliteet käis 1990ndatel kohutavalt alla ja tükati pole see taastunud siiani.
Neid "ajakapsleid" on endise NSVL aladelt leitud omajagu ja küllap leitakse veel edaspidigi (youtubes vastavaid videoid hulgim), aga kui õnnestubki leida näiteks mõni 40 aastat köetavas garaažis seisnud Niva (või mõni muu auto), millel läbisõitu täpselt niipalju kui oli maad autokauplusest koju, siis esiteks maksab see tõenäoliselt tunduvalt rohkem kui samaväärne uus auto praegu ja teiseks, kui lõpuks selline kusagilt kätte saadagi, siis no ma tahaks näha seda meest, kes sellist igapäevaliikurina tarvitama hakkab. Pigem ikka kohe must number külge ja äärmisel juhul suvel ilusa ilmaga mõnel paraadil võiks ehk väikese sõidu teha.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5166
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas Manurhin »

Kiire otsing tuubis märksõnaga капсула времени Нива ja tuligi kohe hea mitu tükki välja, lingilolev aastast 1980 läbisõiduga 200 km 8).
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
maksipoiss
Liige
Postitusi: 1733
Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas maksipoiss »

Soomes reanimobiiliks ehitatud RAF oli omalajal ikka jube kõva sõna, väikesel minul kukkus ikka karp korralikult lahti kui isa seda tutvustas :D .
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Need autod, mida venelased arendasid oma tarkusest, olid siiski tehnoloogiliselt ja kvaliteedi mõttes kaugelt mahajäänumad kui olid Ladad. Tõsi, Lada puhul jäi kahe suurema tehnoloogiasiirde vahele pea 20 aastat, selle ajaga jõudsid kandilised Ladad põhjalikult vananeda.

Samaraga paralleelselt tegeles AZLK tehas Moskvas uue esisillaveolise Moskvitsiga ja kuigi seal kasutati ka lääne know-how'd (nt käigukast loodi Inglismaal), on seal uuendusi vähem ja auto omadusi määrasid suuresti vananenud, 1960ndatel loodud mootorid.

Meil oli kodus üksvahe olemas nii Samara 1,3 kui ka 2141 06 mootoriga, no kui kinnisilmi istuda Samarasse, siis see auto tundub juba sisse istudes palju moodsamana. Alates sellest, kuidas uksed käivad kuni salong kostva mürani, no Samara mootor oli terve valgusaasta vaiksem ja tummisem kui need vanad Mosse ja Vazi mootorid. Lisaks oli 2141 oma motoriseerituse kohta liiga raske auto (vaja olnuks 1,8-2 liitrist mootorit) ja see tegi sõidu vaevaliseks.

2108 oli 1980ndate teisel poolel igati tubli keskpärane väikeauto ja sisaldas täpselt samu tehnoloogilisi vidinaid kui analoogsed Ford Escortid ja Opel Kadetid. Toona olid taolise hinnaga autod üldiselt roostealtid (galvaanimata kere), võimendita lattrool, McPherson vedrustus, väändetalaga tagasild, esimeste ketaspiduritega, karburaatormootoriga, napi müraisolatsiooni ja kõmiseva-nagiseva plastmassist sisuga. Mis Samara alla jättis, oli kohendamist vajav kvaliteet.

Aga näiteks Volga polnud kaugeltki võrreldav Merecedeste või Audidega, kellega ta samas suurusklassis oli. Tõukurvarrastega mootor, kiirkäiguta käigukast, trummelpidurid, käändteljega esisild jne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
häh
Liige
Postitusi: 213
Liitunud: 23 Nov, 2014 20:42
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas häh »

Ja noh, 08't Escordi III põlvkonnaga vast siiski ei võrdleks. Talaga vedrustus tuli taha hiljem, V ja VI on sellega. Oli näiteks Inglismaal kõige massilisem sõiduauto mingi hetk, Euroopa aasta auto ja nii edasi. Sõltuvalt varustustasemest (ja MkIII oli olemas Ghia varustustase) võis igasugu asju leida, nii automaadi, diisli, pritsungi (XRi) jne.

Minu arust on nendest nõuka autodest kõige "vingem" võrreldes analoogidega omas hetkes olnud 03. Niva muidugi ka. Isiklikult jätavad väga sümpaatse mulje ka esimesed ZAZid (965 ja 965A), aga nendel nagu aru saan oli probleemiks materjalide kvaliteet (ehk siis enne hiinlasi leiutatud plastmetall :D )
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas EOD »

Kapten Trumm kirjutas: Aga näiteks Volga polnud kaugeltki võrreldav Merecedeste või Audidega, kellega ta samas suurusklassis oli. Tõukurvarrastega mootor, kiirkäiguta käigukast, trummelpidurid, käändteljega esisild jne.
Tagaveolise auto kolme võlliga käigukasti juures on kiirendav kõrgeim käik saatanast.
Kõrgeima käiguga maanteel sõites pöörlevad vedav võll ja peavõll erineva kiirusega. Nendevaheline rull-laager seejuures õli peale ei saa. Vastupidi, tsentrifugaaljõuga lendab viimanegi õli laagrist välja ning laager töötab kuivalt. Seetõttu see kulub kiiresti ning tekib lõtk, mille tagajärjel peavõlli ja vahevõlli hammaste hambumus pole enam õige. Lõpuks mõni hammas murdub ja kiilub hammasrattad kinni. Tagajärjeks väändunud võllid ja purunenud käigukasti korpus.
1:1 ülekandega kõrgeima käiguga pöörlevad maanteesõidul vedav võll ja peavõll sama kiirusega, mistõttu laager määret praktiliselt ei vaja ning käigukast kestab kordades kauem.
Esiveoliste autode kahe võlliga käigukastidel sellist probleemi pole.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lihtsalt tol ajal oli Euroopas (kiirteed jne) Volga-klassi autol ikka standardiks kiirendava viimase käiguga (ülekandearv alla 1,00) käigukast (või lausa automaatkast). Väikeautode hulgas olid 4-käigulised kastid veel 80ndate keskel väga levinud. Näiteks meil omal ajal laialt levinud viimane (ümar) Opel Kadett oli väiksemate mootoritega (nt 1,3) enamasti 4-käigulisel kujul.

Samaral oli vähemalt 1,3 mootoriga (1.1 võis olla siis täitsa ikaldus) 5. käik selline, et sõita kannatas sellega üksinda rõhtsal teel. Muul juhul mootor veel vedas, aga ökonoomsusnäitaja viskas punasesse (veojõu puudus kompenseeriti gaasi tallamise ja kütusekuluga).

Moskvitsi mootoriga 2141 mossel soovitatakse 5. käiguga väga ettevaatlik olla või panna autole õlirõhu manomeeter - kuna käigukast on sellel tehtud juba suuremat mootorit arvestades, on 5. käik palju kiirem kui 06 mootorile mõeldud kastil ja tekib mootori ülekoormamise oht (õlirõhk väike, suur koormus, saaled lendavad). Sellel käigukastil on tehases juba külge ehitatud kohad Boschi hooratta magnetandurite jaoks (mida 06 mootoriga ei ole). Mis lihtsalt näitab, et venelaste plaanid olid suuremad ja 412 mootori sinna panek oli sundvise, sest 2106 mootoreid kõikidele autodele ei jagunud.

Hiljem toodeti seda autot ka suurema töömahuga mosse mootorite ning Renault 2,0 mootoriga. Viimasega liikus auto juba igati krapsakalt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas EOD »

Aga kes keelab teha tagaveoga autodele käigukaste, kus kõrgeim käik in 1:1 ning vastavalt muuta silla reduktori ülekannet?
Seda teha taipasid ka venelased. Näiteks ZiS-150 käigukast oli kiirendava 5. käiguga, kuid ZiL-164 oma juba 1:1 viiendaga. Ka ZiL-157 vanematel väljalasetel oli kiirendava 5. käiguga kast. Ära tunneb sellise ketas-käsipiduri järgi. Hiljem tulid juba trummel-käsipidurid.
Mingil perioodil võidi toota ka 5. kiirendava käiguga, kuid juba trummel-käsipiduriga kaste. :scratch:
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ei keelagi, lihtsalt tehnoloogiliselt on lihtsam ja majanduslikult kasulikum lisada 4-käigulisele kastile vahetükk koos selle 5. käigu ülekandega.
Mercedes ja BMW taoliselt tegid ja kastid ei lagunenud, kuigi autod sõitsid sadu tuhandeid kiirteedel suurtel kiirustel. Muidugi, need algsed 4-käigulised olid tuntud oma pommikindluse poolest.

Ära aga lagunesid vene sõiduautodel taoliselt tehtud 5sed kastid, nt tagaveolise lada oma oli kurikuulus selle poolest. Volgal oli ka 90ndatel selline 5-käiguline, mis läheb olemasoleva 4se asemele, kuid need on vähe levinud ja pole probleemidest kuulnud.

Põikimootoriga esiveolistel kastidel on tavaliselt juba 4. käik kiirendav (Samaral nt oli). Samas 1,00 ülekandega käiku on tehniliselt kõige lihtsam realiseerida, lihtsalt on vajalik sisend- ja väljundvõll omavahel ühendada (seal vahel on muidu üks laager, mis laseb neil eraldi pöörelda.

Hiljem hakati tõepoolest tegema ka 5seid kaste, mille 5 käigu ülekanne oligi 1,00, näiteks BMW E36 seerial olid sellised. Need olid uued disainid, mitte viiekäiguliseks ehitatud vanad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5166
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas Manurhin »

Veel üks võimalus on käigukast üleüldse mitte mootori otsa vaid tagasilla külge kinnitada nagu rootslased osade Volvode (nt. 343) puhul tegid.
Pilt
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sel konstruil on omad hädad, peamiselt nigel tehnoloogilisus auto koostamisel. Seepärast on see lahendus suht eksootika (nt Corvette kasutab).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
AMvA
Liige
Postitusi: 3517
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas AMvA »

Kapten Trumm kirjutas:Sel konstruil on omad hädad, peamiselt nigel tehnoloogilisus auto koostamisel. Seepärast on see lahendus suht eksootika (nt Corvette kasutab).
Miks see tehnoloogilisus auto koostamisel vilets on?
Tänapäeval koostatakse kõikide autode jõuülekanne koos veermikuga eraldi ühikuna ja siis konveieri viimases otsas paaritatakse kerega. Seal ei ole vahet, kas sul seal mootori ja tagasilla vahel on aeglaselt või kiiresti pöörlev ülekandevõll.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist