Vanem tehnika, memuaarid jne.

[Kapten Trumm]

Nii juhtub, kui "imelist ajalugu" kirjutavad inimesed, kes pole elus vist mootori sisu näinud.
Igasugu peiliplekke ja taolisi asju pandi ikka saale ja raamlaagri korpuse vahele, eesmärgiga vähendada lõtku väntvõlli ja saale vahel.
Paberit sinna vastu väntvõlli vaevalt pandi. Kuna lõtk (palju saaledega raamlaagri ava on väntvõlli vändakaelast jämedam) on suhteliselt piiratud ja kui piisavalt täpseid varuosi polnud, siis ilmselt tehtigi.

Aga seda, et oleks pandid sigaretipabereid või isegi õhukest vaskplekki otse vastu pöörlevat väntvõlli - kahtlen.

WWII perioodil kaeti saalesid (saale ise oli pronksist) muidu jah babiidiga, hiljem hakati kasutama alumiiniumikatet. 80ndate BMW mootori saaled on igatahes seest pronksist ja väljaspoolt kaetud alumiiniumi või alumiiniumilaadse asjaga.

[Lemet]

Loomulikult käis paber ikka saale alla..

[Kapten Trumm]

Vabariigi rasketel algusaastatel sai nähtud sellist porri - selle asemel, et kasutada korrektselt õhukesest vaskplekist välja lõigatud mitut seibi (fuuh, nõuka saast) arvati, et saab hakkama üheainsa seiviga, mida lõigati välja longero purgi plekist (see oli meil poes üks esimesi plekkpurgis jooke). Tulemus oli siis nagu loterii, töötas, ei töötanud. Aga see-eest Eesti asi!

[moscito]

Minu isa rääkis, et gaz veoautole sobis kõige paremini saale alla Tallinna suistupaki hõbepaber.

[Lemet]

Minu isa rääkis, et gaz veoautole sobis kõige paremini saale alla Tallinna suistupaki hõbepaber.

Mingi paberi "sobivusest" või "mittesobivusest" pole juttugi, sõltuvalt sellest, palju saalede paksus varieerus, lisati ka saale alla lisa. Üle kahe kihi kondekapaberi 53 saale alla väga ei mäleta, et oleks vaja läinud.

[Joss Metsast]

Minu isa rääkis, et gaz veoautole sobis kõige paremini saale alla Tallinna suistupaki hõbepaber.

Mingi paberi "sobivusest" või "mittesobivusest" pole juttugi, sõltuvalt sellest, palju saalede paksus varieerus, lisati ka saale alla lisa. Üle kahe kihi kondekapaberi 53 saale alla väga ei mäleta, et oleks vaja läinud.

Küsimus oli ilmselgelt selles mida parasjagu võtta oli, tallinna suitsu hõbepaber oli ilmselt oluliselt rohkem levinum kui kondekapaber... Seda viimast käisid autobaasimehed küll tihtilugu elektroonikutelt nuiamas

[Peeter]

Samuti käidi elektroonikutelt/telekaparandajatelt teinekord otsimas värviteleka triaad-kineskoobi (61LK2 ja 4) aukmaski. Seda pandi ühe teooriana Žiguli karbussi parema pihustamise eesmärgil elemendiks et masinat 93-lt 76-le ümber ehitada. Pandi siis karbussi ja sisselaskekollektori vahele täislehena. Tulemusi ei tea/ei mäleta enam, aga küsimas käidi.

[Walter2]

Samuti käidi elektroonikutelt/telekaparandajatelt teinekord otsimas värviteleka triaad-kineskoobi (61LK2 ja 4) aukmaski. Seda pandi ühe teooriana Žiguli karbussi parema pihustamise eesmärgil elemendiks et masinat 93-lt 76-le ümber ehitada. Pandi siis karbussi ja sisselaskekollektori vahele täislehena. Tulemusi ei tea/ei mäleta enam, aga küsimas käidi.

Selliste ajupurustavate ümberehituskuliibinluste peale eesmärgiga odavamat 76-te kasutada ütles mu tehnikumi aegne autoehituse õppejõust korüfee: Aga miks mitte lihtsalt oktaankorrektorist süüdet reguleerida?

[frantzus]

ja süüteküünaldele treiti kuuskandist vahestutserid et surveastet madalamale viia, ja liikusd autod ka 76 bensiiniga peale seda, tatikana pidin neid oma pere ladale peale kruvima! isa sõitis ju ZIL-ga

[frantzus]

Samuti käidi elektroonikutelt/telekaparandajatelt teinekord otsimas värviteleka triaad-kineskoobi (61LK2 ja 4) aukmaski. Seda pandi ühe teooriana Žiguli karbussi parema pihustamise eesmärgil elemendiks et masinat 93-lt 76-le ümber ehitada. Pandi siis karbussi ja sisselaskekollektori vahele täislehena. Tulemusi ei tea/ei mäleta enam, aga küsimas käidi.

Selliste ajupurustavate ümberehituskuliibinluste peale eesmärgiga odavamat 76-te kasutada ütles mu tehnikumi aegne autoehituse õppejõust korüfee: Aga miks mitte lihtsalt oktaankorrektorist süüdet reguleerida?

oktaankorrektor oli hea asi, said korrekteerida süüdet jah aga ettenähtud oktaanarvuga kütuse kasutamise anomaaliate piires, rääkimata talvisest ja suvisest temperatuuride erinevusest, see oli täppisreguleerimine, aga oktaanarvu muutumist suurusjärgu võrra sellega ei seadistanud kohe mitte. vot seda selgitas meile tehnikumis ka korüfeest õppejõud

[moscito]

Minu isa rääkis, et gaz veoautole sobis kõige paremini saale alla Tallinna suistupaki hõbepaber.

Mingi paberi "sobivusest" või "mittesobivusest" pole juttugi, sõltuvalt sellest, palju saalede paksus varieerus, lisati ka saale alla lisa. Üle kahe kihi kondekapaberi 53 saale alla väga ei mäleta, et oleks vaja läinud.

Jutt oli 51 veokast, et remonti edasi lükata ja see tinapaber pidi kestma saale all. Kui minu silmad seletama ja aju mäletama hakkas töötas isa juba 53 peal. Seal enam sellist teemat ei olnud, jõudis käia kaks korda Tartus kapitaalis, eks olid materjalid ja õlid paremad.

[Väino]

Meil prooviti ka karburaatori all mingit värki, enam ei mäleta kas kineskoobivõrku või õhuvoolu keeriseid tekitavat "turbiini". Kas kütusekulu vähenes, seda ei tea, aga mootoril tõmbas hinge kinni. 93-lt 76-le aitas paksem plokikaanetihend.

[Peeter]

Väints. Jah, nii tehti. Kaks plokikaane tihendit üksteise peale, süüde hilisemaks ja siis juba edasi "kuliibinlust". Võrku vahele, keemikud toppisid mingit sodi 76-le lisaks jne. Tihendid surve alandamiseks, süüde hilisemaks vastavalt kütusele, ja nüüd siis kes katsetas "parema pihustumise eesmärgil" seda võrku, kes midagi muud. Tean, et üks keemik näiteks tempis enda autole 76-t kangemaks üle 90-laadseks oma laboris omade meetoditega. Siis kui ca 89-90 oli Tartus kõige suurem kütusekriis, siis tegime ka meie rahvale "pulli". Noh, sõita oli ju vaja, aga kütet polnud ikka tõesti tol hetkel kusagil. Olin just sõjaväest tulnud ja nn veel sisse elamata, aga mäletan kuidas vend oli juba eelnevaid katsetusi teinud ja nägemus mida ja kuidas ja palju ostame ja kuidas valame oli praktika silmis olemas. Masinaks oli puhta 93 sõitev 03 . Välja nägi see igaljuhul pealtnägijate jaoks niimoodi: sõitsime Žigulliga Vaksalitänava "Kodutarve" poe ette, noh see seal alguses koos automoto poega, kargasime sisse, võtsime korvid ja ladusime need kodukeemiat täis. Aviobents, atseton, ja midagi oli veel. Skeem oli meil (no kui õieti mäletan) selline: pool paaki oli puhast, kas 76 või 93 vat ei mäleta, ja siis teine pool oli neid aviobentsu ja muude surrogaatide kokteil. Poest võtsime vist oli kolm komponenti, ja siis tuttavalt keemiaõpetajalt (oli vist) saime kah veel mingit ollust, mis siis kõik segamini ja koos paaki sisse läks. Trehvas niimoodi, et üks osa sellest tegevusest ja just nimelt see atsetoni ja lahustite korvist võtmise ja OTSE PUDELIST paaki kallamise episood toimus Vaksali-poe ees. Ega pealtvaatajad ju ei teadnud, mis meil juba seal sees on ja et "eksperiment" oli juba varem ette valmistatud. Me juba poes äratasime tähelepanu oma ebanormaalselt suure vedelikuvaru ostuga, aga kui mehed nägid kuidas seda manti veel otse paaki kallatakse ja täiesti tõsise näoga seletatakse ( ), et jajah puhta sellega sõidamegi, et ainult jagaja tiba keeratud ja siis rahulikult autoga minema sõidavad..... Järgmiseks päevaks oli Vaksali keemialett tühi, kogu see "rõngaga õllepudelis" mant oli läinud. Kaasa arvatud oksoolid ja värnitsad ja ka muu taoline sodi mis oli villitud aviobentsuga samalaadsesse pudelisse. Võib vaid pead vangutada ja kaasa tunda nendele, kes seda tõesti sel kujul järgi tegid ja seda nasvärki puhta kullana sisse kallutasid.
Märgin eraldi ära veel, et meie tegime enne mingeid katseid (kaasatud konsultandina oli ka keemik!), ja sõitsime selle sodiga täiesti teadlikult paar paaki kenasti ilma mingite ekstsessideta ja kahjustusteta läbi, aga selle aja jooksul said paika juba uued liinid kust ja mismoodi jälle õiget bensiini oma autole sai.

[Lemet]

oktaankorrektor oli hea asi, said korrekteerida süüdet 

Eriti efektiivne oli jagajale trossi külgearetamine, millega siis ristmiku taga sai süüdet varajasemaks timmida...

[Kapten Trumm]

Nende 76 bensiini tarvitamise meetoditest töötas kõige paremini see, mida valmistajatehas ise oli leiutanud. Volga mootori käis see plokikaane vahetuse teel (76 jaoks tehtud kaan oli suuremate põlemiskambritega) ja 412 mosse mootoril teiste kolbidega. Rahvatarkuse teel selliste asjade tegemisel (kui puudusid teadmised ja kogemused) kaasnesid enamasti detonatsiooni ja suure võimsuse languse teemad. Kõige keerukam oli Lada mootoritega, sest neile tehas taolisi variante ei pakkunudki, eksisteerisid miskid Tehnika ja Tootmine joonised, mille abil suutnuks siis oskuslik freesija seda teha. Kõige kehvemaid tulemusi andis ilmselt kahe kaanetihendi kasutamine, sest see annab põlemiskambrile hästi detonatsiooni soosiva kuju (pikem jutt miks).

Et see värk pole ka päris tuulest võetud, seda näitab kasvõi BMW mootorite ehitus - erinevaid surveastmeid saadi samat tüüpi mootoril enamasti erinevate kolbidega, plokikaant või tihendi paksust muutmata. Ju siis nii peaks olema.

Mosse mootoril olen seda pornot ka ise näinud - kui kahe tihendiga mootor kippus igal gaasivajutusel ikkagi kõlisema ja süüte välja lülitamisel käis hõõgsüütel edasi, siis õigete 76 kolbidega tehtud mootor käis nagu kell ja ei jäänud dünaamikalt 93 tarbivale eriti alla. Mul oli ülikooli ajal see "ametliku" 76 mootoriga mosse, kui 1990ndate keskpaiku Eestis 76 müük lõppes, siis konversioon 93 kolbidele andis lisavõimsust nii vähe (eri olnudki nagu tunda), et kirusin, et milleks see vaev.

Ehk siis tehase konstrueerimisbüroodes niisama palka ei maksta ja keskkooli füüsikaga on raske sama järgi teha.