www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 20 Okt, 2019 22:21

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 56 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Vastasseis Läänemere kohal
PostitusPostitatud: 07 Nov, 2017 10:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26729
Eespool väideti, et:
Tsiteeri:
Praktilist kasutust sellele suht kallile lennukile pole idanaaber eriti leidnud.


Mis on asjatundmatu möga.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vastasseis Läänemere kohal
PostitusPostitatud: 07 Nov, 2017 13:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2011 18:35
Postitusi: 4736
USA väidetavalt arendab Lockheed-i abil uut luurelennukit,mis asendab SR-71,mudeli nimeks peaks olema SR-72 ning tegemist peaks olema siis nende hüpermootorite(vabandan,kui valesti nimetasin) abil liikuva isendiga ja kiiruseks vähemalt 6 kordne helikiirus.
Väidetavalt aretatakse seda kuulsas Lockheed-i arendusosakonnas Skunk Work,kus tiivad said nii U2,kui SR-71.
Nii,et kui asi saab valmis,usun,et nii mõnigi kord tuhiseb ka see lennuk üle Läänemere.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vastasseis Läänemere kohal
PostitusPostitatud: 07 Nov, 2017 14:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 05 Sept, 2011 8:07
Postitusi: 339
Härrased, äkki teeks siin jutulõimes nii, et väitel on ka mingi argumentatsioon küljes; viidatakse teadustöödele või ametlikele dokumentidele, eelnevate puudumisel artiklitele lugupeetud veebikeskkondades.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vastasseis Läänemere kohal
PostitusPostitatud: 07 Nov, 2017 14:33 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15979
Asukoht: Viljandimaa
Toetan.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vastasseis Läänemere kohal
PostitusPostitatud: 07 Nov, 2017 15:10 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Sept, 2005 13:57
Postitusi: 2002
Asukoht: Harjumaa
Äkki juba lendab?

http://www.popularmechanics.com/militar ... unk-works/

https://www.lockheedmartin.com/us/news/ ... sr-72.html

_________________
www.automobilia.ee


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vastasseis Läänemere kohal
PostitusPostitatud: 11 Nov, 2017 13:51 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15979
Asukoht: Viljandimaa
Sobiks ka 5. artikli teemasse.

Läänemerel näeb pingelist Vene-NATO vastasseisu.
Evelyn Kaldoja
Tsiteeri:

* Mereliste «rohelise mehikeste» ennetamisteks kammib NATO Läänemerd pidevalt
* Venemaa jaoks on Läänemeri koht, kus ta testib uusi relvi ja varustust
* Idanaabri provokatsioonid ja elektroonilised rünnakud on Läänemerel igapäevased
* Siit saab venelaste kohta infot, mida vajavad ka Vahemere liitlased

Pärast ennatlikku «rahudividendide» välja võtmist 1990ndail peaksid kõik NATO riigid nüüd kaitsele kulutama 10–12 protsenti SKTst, ütleb Peter Roberts, Briti mereväeeruohvitser ja tänane RUSI mõttekoja sõjateaduste direktor.


-Kõige rohkem räägitakse NATO kirdeserva kaitsmise juures siia eelpaigutatud jalaväepataljonidest ja Balti õhuturbest. Milline seis on mereväe osaga Läänemerel ja kas sinna toodud ressurssidest piisab?

2010. aastast on NATO kohalolek Läänemerel märkimisväärselt kasvanud. Varem tegutsesid siin vaid Balti- ja Põhjamaad, kes tegid vaid kõige lihtsamaid asju: põhimõtteliselt vaatasid oma rannajoone järele ja see oligi kõik.

2010. aastal hakkas NATO mõistma Venemaa hoiakuid ja sellest ajast on siia saadetud järjest rohkem miinitõrjegruppe, keda kasutatakse merel n-ö takistustraadina. Läänemerel tegutsemiseks ja spetsiifiliselt just Venemaa poolt merel oleva ohu tõrjeks sobivadki nad päris hästi.

2014. aastast on Läänemerele pööratud veelgi rohkem tähelepanu: saadetud üksusi, sealhulgas näiteks Apache'i kopteritega kopterikandjaid.

Minu hinnangul on NATO selles piirkonnas just merel kõige tugevamini esindatud ning Läänemeri on kaugel unustatud olemisest, tõenäoliselt pigem eesliin. Seda tänu asjaolule, et meri ei kuulu kellelegi ja seega on laevade saatmisel rohkem vabadust.

Kas saaks teha veel rohkem? Kindlasti. Kuid minu arvates peaks siin piirkonnas kõige rohkem pingutama maaväe osa tugevdamise nimel.

-Te ütlete, et merel on heidutus kõige tugevam, miks tundub, et sellest räägitakse tunduvalt vähem kui maa- ja ka õhuväe tööpõllul tehtavast?

NATO laevad pole seotud eelpaigutatud vägedega. Nad ei tegutse riigi territooriumil, meri on rahvusvaheline ruum, mistap kuidas sa selgitad rahvale nende missiooni ja tegevust ilma, et sa ei provotseeriks venelasi?

Tegelikkuses toimuvad sõjad suuresti maismaal ja enamik pingetest kuhjub maismaal. Tegevused merel, õhus, küberruumis, infovaldkonnas on peaaegu nagu juhuslikud – tõeliselt olulise sõnumi annab maavägede saatmine.

-Mis süsteemi järgi NATO üksused Läänemerel tegutsevad?

Miinitõrjegruppides vahetuvad alused on Läänemerel peaaegu püsivalt. Kolm kuni seitse laeva – sõltuvalt parajasti osalevast riigist – korraldavad õppusi, rutiinseid patrulle, väljaõpet ja sadamavisiite.

Mere erinevusi eri piirkondades tuleb tunda, sa liigud sada miili mööda rannikut edasi ja sul on täiesti teistsugune ala. See on otsustava tähtsusega, kui küsimus on miinide jahtimises. Miine võib panna salakesi, kas või lihtsalt näiteks kalalaevadelt, nagu on tehtud Iraani ranniku lähedal – nad on roheliste mehikeste ekvivalent merel.

Miinijahtimise edu sõltub kohalike vete ja topograafia tundmisest. Milline on mere põhi, kust lähevad hoovused, kus on põhilised laevateed jne. Ehk kui pinged peaksid kasvama, saaksid mereväelased aru, kas toimub midagi tavatut.

Kuidas me teame, et väljas on need «rohelised mehikesed» või et venelased võtavad üle kalalaevu ja saadavad need speznaz'iga ranniku lähedale? Ainult sellega, kui me oleme kogu aeg kohal ja jälgime asjade seisu, et mõista, mis toimub. Seda on NATO teinud juba ligi kümme aastat.

-Kas on midagi, mida üsna tagasihoidlike merevägedega Baltimaad peaksid teie arvates hakkama rohkem tegema?

Kõigile meeldiks, kui Baltimaad teeksid selles vallas rohkem. Aga selle muutmine, milline teie merevägi välja näeb, on põlvkonnajagu tööd. Ehitada laevu, osta laevu, koolitada mereväelasi, panna nad teiste NATO liitlastega efektiivselt tööle. Selleks kulub kümnendeid. Mitte, et seda ei peaks seetõttu tegema. Muidugi peaks, see valdkond vajab investeeringuid.

Aga küsida tuleb ka, kus saavad Baltimaad oma olemasolevat raha kõige efektiivsemalt kasutada? NATO on merel kohal, NATO jääb sinna. Väga hiljutise ajani oli märksa vähem kindel liitlaste maaväe kohalolek, sestap on investeeringud Baltimaade investeeringud nende maavägedesse olnud õige suund.

Nüüd on ehk aeg liikuda merele. Suunata investeeringuid teisiti, vaadata, milliseid laevu osta. Mõista, milline võimekus aitaks merel iseseisvalt rohkem heidutust teha. Näiteks tugineda vähem Saksamaale, kelle poliitilised piirangud tähendavad, et seisus, kus nende mereväe liidrid võiksid tahta kohal olla, ei pruugi ühiskond neil poliitiliselt lubada seal olla.

See on tõeliselt kulukas ettevõtmine. Laevad ei ole odavad. Need on karmid otsused iga riigi jaoks. Kui te tahaksite osta – nagu Poola üritab – uue põlvkonna allveelaevu, räägime me mitmest SKT-protsendist üle selle, mida te juba kaitsele kulutate.

Paljude hinnangute kohaselt peaksid NATO riigid praeguses julgeolekuolukorras kulutama kaitsele kõvasti rohkem kui nad praegu teevad. Võib-olla neli-viis protsenti SKTst. Ja sellest piisaks vaid tipptasemel jõu käigushoidmiseks.

Selleks, et tagasi pöörata kõiki neid «rahudividende», mis 1990ndate ja 2000ndate kärbetega välja võeti, läheb vaja tohutut investeeringut. Iga NATO riigi 10–-12 protsenti SKTst kümnendi vältel selleks, et ehitada üles korralik väestruktuur, mis heidutaks efektiivselt järgmise 40 aasta jooksul. Me ei hakka seda tegema.

-Õhuintsidentidest Läänemere kohal on räägitud üsna palju, aga mis toimub samal ajal merel?

Merel näeb tervet rida tegevusi. Järjest rohkem tuleb teateid venelaste äärmiselt lähedalt tehtud ülelendudest USA sõjalaevade kohal. Vene mereväe patrull-lennukid jälgivad järjepidevalt meid, meie jälgime neid, see on lõputu tsükkel.

Venemaa on väga aktiivne elektroonilise sõjapidamise valdkonnas: nad ajavad meie aluste GPS-süsteeme niimoodi sassi, et laevad näevad andmeid, mis justkui osutaks, et nad on merest 20 miili kaugusel maismaal. Venelased rikuvad igapäevaselt meie GPSi andmeid nii, et normaalne liikumine on keerukas kui mitte võimatu.

Venemaa kasutab Läänemerd oma uusimate vahendite katsepolügoonina enne, kui läkitab need põhjalaevastikku või Vahemerele. Nad investeerivad näiteks kõvasti oma allveelaevaprogrammi ja allveelaevavastase võitluse programmi ning toovad need asjad kõigepealt Läänemerele.

Me näeme ka lähedalt möödumisi, Vene aluseid, kes testivad järjest sagedamini teiste laevade piire – vaadates, kui lähedale nad saavad tulla, üritavad tekitada intsidente, kus teine laev peab eemale pöörduma.

Mitte küll päris samal tasemel, mida näeb Lõuna-Hiina või Ida-Hiina merel või Hormuzi väinas, kuid Läänemeri paistab siiski silma. Samasuguseid asju ei näe Vahemerel, Atlandi ookeani põhjaosas või Norra meres.

-Aga siis on ju Läänemerel käimine kasulik ka siia laevu saatvatele liitlastele: nad näevad, mida venelased teevad ja nende uusi arendusi.

Nii peaks mõtlema. Kuid mitte iga riik ei sea seda prioriteediks. On liitlasi, kellel on suur merevägi, aga kes ei keskendu sellele piirkonnale. Läänemerel ei näe itaallasi, hispaanlasi, prantslased satuvad siia harva, sakslased ei saa eelpool kirjeldatud poliitilise tahte nappuse tõttu siin väga silmapaistvalt tegutseda.

Sestap jääb ikkagi Baltimaade, skandinaavlaste, brittide, poolakate ja teiste hooleks jagada Läänemerelt saadavaid õppetunde ka teiste NATO maadega.

Neil teistel on omad probleemid. Itaallased on keskendunud Vahemerelt tulevale migratsioonile. Hispaanlased on keskendunud üle mere tulevatele narkootikumidele. Ka kreeklased keskenduvad… mujale.

Aga see, mida me siit õpime, on neile vajalik. Sest Venemaal on strateegilise tähtsusega baas ka Vahemerel ja ta püüab saada teist, ta tegutseb Mustal merel, on paigutanud Euroopa lähedale laevadele rakette. Ta on sõlminud Hiinaga kokkuleppe Vahemerel õppuste korraldamiseks, teeb lennukatsetusi Vahemerel ning kasutab Vahemerd oma jõu näitamiseks.

Vahemere riikidel on seetõttu vaja teada, kuidas venelased tegutsevad. Ja see on koht, kus Baltimaad saavad tõsiselt abi pakkuda. Luurega, siit kogutud info jagamisega.

-Kuivõrd alust on rumeenlaste kaebustel, et NATO ei tee piisavalt Mustal merel?

Need on õigustatud. Probleem on aga selles, et Euroopa liitlased on ära kärpinud poole oma merevägedest – nende merevägede suurus on pool sellest, mis oli 1990ndail.

Laevad võivad olla küll võimsamad kui 1990ndail, kuid seal, kus vanasti oli kolm, on nüüd üks. Ja see üks alus ei saa kõikjal olla. Mida seada prioriteediks? Jah, NATO võiks teha rohkem Mustal merel. Aga NATO võiks teha rohkem ka Läänemerel, Atlandi ookeanil, Vahemerel ning piraaditõrjeks Adeni lahel ja Punasel merel.

Aga kuhu ta saab keskenduda oma laevade arvu juures ja nende piirangutega, mille liikmesriigid on seadnud? Itaallastele ei oleks vastuvõetav, et nende laevad tegutseksid Läänemerel ajal, kui nende jaoks on põletav teema immigratsioon Liibüast. Kuidas selgitaks metsiku võlakoormaga Kreeka oma rahvale, et võetakse veel võlgu või tõstetakse makse selleks, et saata laevu Mustale merele teiste NATO liitlaste aitamiseks?

Need on väga keerukad küsimused, kui ei ole piisavalt laevu ja me elame 1990ndatel langetatud valede otsuste tagajärgedega.

- - -

Intervjuu on tehtud sel nädalal Poolas peetud Varssavi julgeolekufoorumil.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vastasseis Läänemere kohal
PostitusPostitatud: 03 Jaan, 2018 16:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 05 Sept, 2011 8:07
Postitusi: 339
Leidsin veel ühe kaardi, mis kujutab USA tuumapommitaja XB-70/B-70/RS-70 tuumalööki Moskva pihta. Läänemere kohal laskutakse madalale (radari vaateulatusest allapoole?).

Kogu info selle kohta on : RS-70 flew to USSR ... doc found in Nasa report. One "Rendez-vous" with KC-135 before Mach 3.

Seega olgu ta niisama kenaks illustratisooniks sellele teemale

Pilt

Edit: tegelikult leidsinj uttu ka https://tacairnet.com/2014/10/08/flight ... nt-page-1/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vastasseis Läänemere kohal
PostitusPostitatud: 03 Jaan, 2018 16:22 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17229
Valküür prototüübiks jäigi...

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vastasseis Läänemere kohal
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2018 15:37 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Jaan, 2004 11:56
Postitusi: 2522
Asukoht: Tartu
Sakslased ei saanud oma sõjalaeva ehitamisega valmis, arvatakse, et insenerid enam ei oska ja algset tellimust muudet mitu korda. Kokkuvõttes 3 miljardit pandi huugama ja tulemus ei tööta
https://www.wsj.com/amp/articles/german ... ssion=true


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vastasseis Läänemere kohal
PostitusPostitatud: 15 Jaan, 2018 16:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26729
Tsiteeri:
Valküür prototüübiks jäigi...


Vaadake filmi
https://www.youtube.com/watch?v=0Lwyv_RXR_A
Veel 80ndatel planeeriti siit tõsimeeli niimoodi üle panna.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vastasseis Läänemere kohal
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2018 19:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 05 Sept, 2011 8:07
Postitusi: 339
smr kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
MiG-25 kasutusega on olnud mitmeid episoode, kus just tänu kiirusele ja kõrgusele jäi masin vastasele raskesti tabatavaks (või ei tabatud üldse).
Märkimisväärsed näited on venelaste luurelennud Iisraeli ja Iraani alade kohal 1971. a paiku ja Iraani-Iraagi sõda.
Iraak kasutas neid Iraani naftaväljade pommitamiseks.
Rohtu selle probleemi vastu leiti alles 4. põlvkonna hävitajate tulekuga.
F-4 ajal oli MiG-25 enamvähem püüdmatu.

Üritaks siin teemas piirduda Läänemerega. Ning ootan põnevusega ikkagi mingeid fakte SR-71 lendudest NSVL territooriumi kohal.


Jätkuvalt ootan Kapten Trummi argumentatsiooni.

Seniks aga üks temaatiline artikkel https://theaviationgeekclub.com/foxhoun ... spy-plane/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vastasseis Läänemere kohal
PostitusPostitatud: 05 Mai, 2019 22:07 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4686
Üks huvitav episood SR-71 "püüdmiste" kohta Läänemere kohal.

Sry, aga vene keeles.
http://svvaulsh.ru/forum_viewtopic.php?65.65028.2030

Tsiteeri:
вот как Игорь Игоревич Сисмеев описывает эпопею нашего противостояния SR-71

Со второй половины 1980 года наш вероятный противник, начал активно проводить разведывательные полеты с применением стратегических разведчиков SR-71, базирующихся на авиабазе 3 ВА США в Великобртании, Милденхэлл.
Маршрут полета разведчиков пролегал по нейтральным водам Балтики. Машина шла на высоте чуть более 23км, скорости 3000км/час по запрограмированному маршруту. Автомат с высокой точностью выдерживал маршрут, так что все последующие проводки цели на кальке, совпадали до миллиметра. Разведчик шел по маршруту, исключающему его попадание в зону поражения ЗРВ ПВО. Он не доходил километров десять до зоны огня комплексов С-200 , расположенных на южной оконечности о Сааремаа и левым, «стандартным разворотом» в сторону о Готланд, выходил на свою же линию пути и возвращался в Англию.
С аэродромов ГДР и Польши его перехватить было не возможно, сказывалось малое подлетное время , и дефицит воздушного пространства при атаке под большим ракурсом, не исключающим залет перехватчиков в территориальные воды Дании и Швеции.
Советские аэродромы на територии ПривВО: Нивенское, Вайнёде, Шяуляй находились примерно в таком же положении. Самое выгодное расположение для перехвата этой воздушной цели имела Хаапслу. При минимальном запасе времени с момента получения сигнала « Планер», истребитель успевал взлететь и наводиться строго в лоб поднимающейся с юго-запада цели.
При этом наведение на первом этапе осуществлялось в условную упрежденную точку.
Первый успешный перехват разведчика SR-71 над нейтральными водами, был осуществлен нашим истребителем в середине сентября. Летчик видел, пронесшийся над ним на встречных курсах, черный силуэт разведчика, а КП по своим средствам объективного контроля, зафиксировало слияние меток истребителя и цели с разницей высот около пяти километров.
Разведчик летал два раза в неделю, КП ап и летный состав приобретали опыт перехватов.
При перехвате разведчика, что бы не раскрывать боевые частоты бортового прицель ного комплекса, переключатель «БР-УР» устанавливался в положение «Учебный режим-УР»
В первых числах ноября на боевое дежурство заступил молодой летчик ст л-т В.В Коваль. Поступил сигнал « Планер» и Василий без промедления взлетел. В наборе высоты он, идя на боевое задание с боевыми ракетами, установил переключатель в положение « БР» ( боевой режим). При расстоянии до цели около 130 км он, по команде КП « Включть высокое», включил прицел на излучение. Разведчик приняв сигналы боевых частот РЛПза начало боевой атаки, мгновенно отвернул в сторону Швеции, не долетев до запрограмированной точки начала маневра на обратный курс, километров около полсотни и в панике понесся к себе в Англию. Коваль сорвал ему выполнение разведывательной задачи.
Шестого ноября, как праздничный подарок нашей системе ПВО, разведчик совершил маленькую пакость. Он шел своим обычным маршрутом. На него был поднят наш истребте ль и после их расхождения в точке встречи, «супостат» вместо привычного для нас левого разворота, выполнил правый разворот в восточном направлениии, небезопасно приблизив шись к нашей государственной границе. Истребитель на него больше никак повлиять не мог, в зону огня ракетного комплекса С-200 островной бригады полковника С Иванова, он не вошел, а для зенитных ракетных комплексов 27 Рижского корпуса ПВО, оказался за их максимальным курсовым параметром( т.е. вне зоны ихнего огня).
Вот так мы «дружили с американскими летчиками» с авиабазы Милденхэлл, на территории Британских островов.


Igor Sismejev oli Haapsalus asunud polgu lendur, eskadrillikomandör ja hiljem polgu staabiülem. Hiljem Tapal asunud polgu komandör. Tekst on ilmselt pärit tema mälestusteraamatust, mille ta olevat oma kulude ja kirjadega ka kirjastanud. Peamiselt jaganud endistele teenistuskaaslastele ja tuttavatele.

Kui selle raamatu kusagilt kätte saaks...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vastasseis Läänemere kohal
PostitusPostitatud: 06 Mai, 2019 17:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26729
See Igor Igorevits Sismejev näib olevat mitte just sõnnikuhunnikust üles korjatud tegelane, selle nimega tulevad netist välja ka sõjakäik Egiptusesse 1970- 1971 ja Afganistani sõda (seal osales Eestis olnud polkudest Pärnu oma, kuid koosseis võis üle diviisi olla).

See küll vene propa kanal, aga siiski, kohtumine IAF vastastega 40 aastat hiljem: https://russian.rt.com/inotv/2013-11-06 ... -o-voennih

Selle jutu järgi tundub, et see tegelane oli osaline ka selles 1970. a suures ja ainsas õhulahingus NSVL ja Iisraeli vahel.

Edit: parandus, tundub, et siiski mitte, Sismejev osales Egiptuse ürituses alates dets 1970, kui lahing oli peetud. Vastav lahing toimus 30. juulil 1970 (operatsioon Rimon 20).
http://old.hubara-rus.ru/135iap.html

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vastasseis Läänemere kohal
PostitusPostitatud: 07 Mai, 2019 13:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26729
Siin võib tekkida lugejal küsimus, et miks siis selle SR-71 probleemi lahenduseks ei komandeeritud siia mõnda MiG-25 või MiG-31 lüli, kelle võimalused SR-71 ära hirmutamiseks (st talle raketilasu kaugusele pääsemiseks) olid palju paremad kui kasinapoolsete omadustega MiG-23P-l, mis Eestis asusid.

Põhjus näib olevat selles, et tollal lendasid püüdehävitajad maapealsete juhtimiskeskuste "lõa" otsas, kasutades automaatset juhtimissüsteemi. Siin kasutatud Lazur juhtimissüsteem haakis MiG-21 ja MiG-23dega, kuid mitte MiG-25 (mis kasutas teist süsteemi). Seega "süsteemivälised" hävitajad võisid siin küll tegutseda, kuid nad pidid piirduma maapealsete juhtnööridega raadio teel. Noh, stiilis vastane asimuut 270, kõrgus 2500. Antud süsteem oli aga kiirete ja kõrgete märkide püüdmiseks hädavajalik, sest lennukid pidid SR-71 kõrguseni tõusma dünaamilise "künkaga" ja kuna seal tipus püsimise aeg oli väga lühike, pidi see olema täpselt arvestatud.

Hävitajate valik siin aga oli arvestatud ohuga, et siitkaudu võisid NSVL õhuruumi sisse lennata nii Inglismaal asunud pommitajad madalal kõrgusel, kui ka taktikalised masinad ning tiibraketid. Nende vastu tegutsemiseks sobisid väiksed lennukid (nagu MiG-23) paremini. Siin kasutatud MiG-23P (MiG-23MLD õhukaitsevägede versioon) oli spetsiifiliselt varustatud maapinnalähedaste sihtmärkide leidmiseks ja taga ajamiseks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Vastasseis Läänemere kohal
PostitusPostitatud: 07 Mai, 2019 14:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Okt, 2012 23:11
Postitusi: 1647
Asukoht: Reval
Kas tollane relvastuse areng ei võimaldanud ehitada maa-õhk (või õhk-õhk) raketti mille kiirus ja muud lennuparameetrid oleks SR-71 vastu sobivad olnud? Ma oma diletantluses arutlen et kui suudetakse ehitada inimpiloteeritav lennumasin kiiruste jaoks üle Mach3 kuidas ei suudeta ehitada raketti mis sellele järele jõuaks? :scratch: Ok - lennukil olid ka elektroonilised segajad peal aga siiski?
Ning samas - kas Läänemere kohal rahvusvahelises õhuruumis midagi lendavat alla tulistada mis otseselt vaenutegevuses ei osale ning riigipiire ei riku on ikka "sünnis" - isegi venelaste jaoks?

_________________
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 56 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt