Saaremaa raketikilp

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
asjaajaja
Liige
Postitusi: 792
Liitunud: 07 Dets, 2004 16:03
Asukoht: Kuressaare
Kontakt:

Saaremaa raketikilp

Postitus Postitas asjaajaja »

Aeg ajalt tekib huvi Saaremaal asunud raketibaaside kohta. Kirjutasin sellest kunagi kohalikule ajalehele väikese loo, ehk pakub see materjal siinse foorumi rahvale kah huvi. Pildi teeb selgemaks loo juurde kuulunud kaart: http://www.saartehaal.ee/2014/04/07/kui ... aketikilp/

Saaremaa raketikilp
Üle teravatipuliste lainete paistab väike saareke kahe palmi ja nende alt taeva poole turritavate rakettidega, selle kõrvale on suurte slaavi tähtedega kirjutatud CAAPEMA.
Niisugune joonistus ühe sõdurpoisi vöörihma siseküljel hakkas mulle silma paarkümmend aastat tagasi koolivaheajal kolhoosis heinatööl, kus osalesid ka Karujärve sõjaväeosa ajateenijad. Raketšikud, nagu targemad teadsid kommenteerida. Et Karujärvel asus Nõukogude Liidu raketibaas, polnud suuremale osale saarlastest saladuseks, aga lisaks sellele oli Saaremaal veel mitmel pool rakette. Kus täpsemalt ja millised, selles läksid kohalike jutud juba lahku.
26 aastat nõukogude armees ohvitserina teeninud Sulev Truuväärt muigab nende juttude peale: „Jah, igasuguseid lugusid liikus nende raketibaaside kohta, ka täiesti absurdseid. Aga me ei tohtinud tol ajal midagi kommenteerida, see oli ju sõjasaladus.“
Kuna tolleaegset riiki pole enam olemas, võib nüüd neil teemadel vabalt rääkida. Ka Saaremaal olnud rakettidest. „Siin paiknesid õhutõrjeraketid, mis moodustasid osa Nõukogude Liidu läänepiiri õhutõrjesüsteemist. Mingeid sügaval maa sees paiknevaid mandritevahelisi ballistilisi rakette Saaremaal polnud.“
Raketid lennukite vastu
Viiekümnendate aastate teisel poolel hakati õhutõrjesuurtükke rakettide vastu välja vahetama. Esimene laiemalt kasutusele võetud õhutõrje raketikompleks Nõukogude Liidus oli S-75, mis koosnes radarist ja juhtimiskeskusest ning ringikujuliselt nende ümber paiknenud kuuest stardiplatvormist. Neist viis olid tavaliselt komplekteeritud lahinguvalmis rakettidega ja üks reservis, et isikkoosseis saaks harjutada. Kompleksi kuuluvad raketid olid kaheastmelised, esimene aste töötas tahkel, teine aga vedelkütusel. Enam kui 10 meetri pikkune rakett oli võimeline sihtmärke tabama kuni 30 kilomeetri kõrguselt ning umbes 40 kilomeetri kauguselt. Hilisemate modifikatsioonide näitajad oli veelgi paremad.
Saaremaal paigutati S-75 kompleksid Orikülla, Kallemäele, Maantee külla Sõrves ja Piirile Muhus, seega oli kogu Saaremaa kohal asuv õhuruum raketikomplekside laskeulatuses. Karujärvel paiknes aga tehniline divisjon, kus tegeleti rakettide kokkumonteerimise, tehnilise kontrolli ja hooldusega. Rakette transporditi sõjaväeosade ja Karujärve vahel spetsiaalsetel masinatel ainult öösiti.
Vietnami sõjast saadud kogemus kinnitas aga, et lennukid ei lenda mitte ainult kõrgelt, vaid ka väga madalalt. Nende vastu oli aga S-75 võimetu. Nii võetigi aastal 1961 relvastusse õhutõrje raketikompleks S-125, mille laskekaugus ei küündinud 20 kilomeetrini, kuid see-eest oli selle abil võimalik tabada isegi paarikümne meetri kõrgusel lendavaid sihtmärke. Need raketid olid S-75 omadest tunduvalt väiksemad, vähem kui 6 meetrit pikad.
Kompleksid S-125 paigutati Sõrves Laadlasse ja Tehumardile, piki Saarema põhjarannikut Kureverre, Tagarannale ja Jõistesse ning Muhus Liivale. Nii oli suurem osa tolleaegsest Kingissepa rajooni territooriumist kaetud nii madalalt, kui ka kõrgelt lendavate sihtmärkide vastaste tõrjerakettidega.
Aga Karujärve? Sinna paigutati 1969. aastal kaks divisjoni raketikompleksidega S-200, kummaski 6 stardiseadeldist. Need raketid olid võimelised sihtmärki tabama kuni 240 kilomeetri kauguselt, umbes sellele kaugusele jäävad Karujärvelt näiteks Stockholm, Helsingi ja Tartu. Seega asus Karujärvel Saaremaa suurim ja võimsaim raketibaas, kuid tuumalõhkepeadega rakette seal kasutuses polnud. Küll olid Sulev Truuväärti kinnitusel ajavahemikul 1970-80 Kallemäel, Piiril ja Maantee külas väikese võimsusega tuumalõhkepeadega varustatud õhutõrjeraketid, mis olid mõeldud vaenlase massilise õhurünnaku tagasitõrjumiseks.
Pauk luuavarrest
Teenistus raketivägedes ei tähendanud ainult taevasse vaatamist ja lennukite ootamist. Reeglite kohaselt tuli perioodiliselt läbi viia õppusi isikkoosseisule ja kontrollida raketikoplekside lahinguvalmidust. Selleks oli spetsiaalne protseduur, kus stardiseadeldised ühendati ükshaaval juhtmete abil juhtimiskeskusega ja seal olev ohvitser imiteeris stardikäsklust. Kui aparatuur andis tagasiside, et käsk jõudis kohale, võis juhtmed taas lahti ühendada – kontroll oligi sooritatud. Kuid ühel 1967. aasta veebruaripäeval läks pisut teisiti.
Stardiseadme juurde juhtmeid lahti ühendama suundunud sõdurid olid juba peaaegu kohale jõudnud, kui kuulsid eestpoolt teravat plaksatust, mis sarnanes püstolilasuga. Hetkega oli selge, et see oli raketi stardikiirendit käivitava püropadruni plahvatus, samal silmapilgul olid mehed juba märjas lumes pikali. Ja selleks oli ka viimane aeg – rakett startis.
Kuna ooteasendis paiknesid raketid stardialustel horisontaalselt, siis väga pikka ja kõrget lendu sellest ei tulnud. Tegelikult lõppes see kohe sealsamas platvormi ümbritsenud külmunud muldvallis, mida rakett hoogu võttes tabas. Löögi tulemusena murdus hiiglaslik metallsigar pooleks ja selle lõhkelaenguga esiosa paiskus eemale. Töötav tahkekütusekiirendi aga jätkas liikumist hoopis vastupidises suunas, maandudes eemal veeloigus. Kõigil oli õnne, et raketis olev vedelkütus ja lõhkepea ei plahvatanud, ka ei vigastanud stardikiirendi tulesaba lähedalolevaid sõdureid.
Intsidendi tagajärgede likvideerimist saadeti juhendama Sulev Truuväärt. Kuna raketi vigastatud esiosa koos lõhkepeaga ei kannatanud transporti, tuli see lõhata kohapeal. Selleks ehitas Karujärve tehnilisest divisjonist tulnud Valdur Pupart raketijäänuste ümber paksudest plankudest kasti, mille ümber kuhjati buldooseriga U-kujuline muldvall. Juhtimiskeskuse seadmed koos radaritega demonteeriti ja viidi minema, ülejäänud raketid samuti. Kui kõik olid varjul, toimus lõhkamine. Plahvatus oli nii võimas, et seda olevat isegi linnas kuulda olnud. Plats oli puhas ja evakueeritud seadmed ja inventari võis oma kohtadele uuesti tagasi toimetada. Intsidendi põhjusena tuvastati lühiühendus kusagil juhtmetes, sellegipoolest tuli divisjoni komandöril Jalovoil ja patarei ülema kohusetäitjal Korsakovil oma kohast ilma jääda. Mõni aeg hiljem likvideeriti ka Oriküla raketibaas ja selle asemele rajati hoopis raadiotehniline kompleks.
Aga üks rakett on Saaremaalt välja lastud ka lahinguülesannet täitma. See toimus 1962. aastal Sõrves, kui püüti alla lasta NATO luureõhupalli. Katse ebaõnnestus ja rakett plahvatas oma lennu lõppfaasis kõrgel mere kohal kedagi vigastamata.

Sulev Truuväärt
30. detsembril 1934 Vilsandi saarel sündinud Sulev Truuväärt sattus Nõukogude armeesse ohvitseriks oma hea vene keele oskuse tõttu (selle õppis ta ära juba poisikesepõlves Vilsandil paiknenud vene sõjaväelaste käest). 1954. aasta agustis suunati Sulev Kingissepa sõjakomissariaadi poolt Leningradi suurtükiväekooli. Rahvusväeosad vajasid ohvitsere ja nii läks tol ajal palju Eesti, Läti ja Leedu noormehi sõjakoolidesse õppima. Paraku, kui Truuväärt 1957. aastal kooli lõpetas, oli Eesti diviis juba laiali saadetud ning kodumaale suunamise asemel sattus ta hoopis Venemaa erinevatesse soppidesse.
Kuuekümnendate aastate algul pakuti Sulev Truuväärtile teenistust vastloodud strateegilistes raketivägedes, lisaboonusena võimalus Baltikumis teenida. Nii tõigi teenistus Sulevi 1964. aasta veebruaris taas kodusaarele, algul Orikülla, hiljem Kallemäele ja Karujärvele. Sellest ajast alates on ta saarel toimunuga hästi kursis, aastatel 1967-68 oli ta koguni Saaremaa komandant, kes vastutas korra eest kõikides Saaremaa väeosades.
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Saaremaa raketikilp

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kuuekümnendate aastate algul pakuti Sulev Truuväärtile teenistust vastloodud strateegilistes raketivägedes, lisaboonusena võimalus Baltikumis teenida. Nii tõigi teenistus Sulevi 1964. aasta veebruaris taas kodusaarele, algul Orikülla, hiljem Kallemäele ja Karujärvele. Sellest ajast alates on ta saarel toimunuga hästi kursis, aastatel 1967-68 oli ta koguni Saaremaa komandant, kes vastutas korra eest kõikides Saaremaa väeosades.
Selline märkus - et strateegilise raketiväed (raketnõje voiska strategitseskovo naznatsenia) ja õhutõrje raketiväed (raketnõje voiska protivovosduznõi oboronõ) on kaks eri asja.
Strateegilised raketiväed ENSV-s piirdusid minuteada ainult siin kolme keskmaa raketipolguga, millest Saaremaal ei asunud ükski (lähim asus Läänemaal ja Lääne-Harjus, nn Piirsalu polk).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
asjaajaja
Liige
Postitusi: 792
Liitunud: 07 Dets, 2004 16:03
Asukoht: Kuressaare
Kontakt:

Re: Saaremaa raketikilp

Postitus Postitas asjaajaja »

Märkus tundub asjakohane, kuid kuuekümnendate aastate algul, kui raketivägesid alles loodi, olid need äkki ühe mütsi all? Kirjutasin Truuväärti enda jutu põhjal, võib-olla ajas jutustaja ise midagi segamini, oli ju tema teenistus enne seda ümber määramist Baikonuril, kus just strateegiliste raketivägedega tegemist...
Kõik, mis toimub praegu, on minuti pärast juba ajalugu
alax
Liige
Postitusi: 1503
Liitunud: 07 Dets, 2005 15:53
Asukoht: Lõuna-Eesti
Kontakt:

Re: Saaremaa raketikilp

Postitus Postitas alax »




Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 14024


Tsiteeri:

Kuuekümnendate aastate algul pakuti Sulev Truuväärtile teenistust vastloodud strateegilistes raketivägedes, lisaboonusena võimalus Baltikumis teenida. Nii tõigi teenistus Sulevi 1964. aasta veebruaris taas kodusaarele, algul Orikülla, hiljem Kallemäele ja Karujärvele. Sellest ajast alates on ta saarel toimunuga hästi kursis, aastatel 1967-68 oli ta koguni Saaremaa komandant, kes vastutas korra eest kõikides Saaremaa väeosades.


Selline märkus - et strateegilise raketiväed (raketnõje voiska strategitseskovo naznatsenia) ja õhutõrje raketiväed (raketnõje voiska protivovosduznõi oboronõ) on kaks eri asja.
Strateegilised raketiväed ENSV-s piirdusid minuteada ainult siin kolme keskmaa raketipolguga, millest Saaremaal ei asunud ükski (lähim asus Läänemaal ja Lääne-Harjus, nn Piirsalu polk).
Siiski oli Valga raketidiviisis neli ENSV asunud raketipolku, Võru, Valga, Rakvere ja Haapsalu. Viies polk oli Aluksne raketipolk. Täpsuse huvides võib mainida, et Valga keskmaaraketidiviisi staap asus Valka linnas. Aga kaadriprobleemid olid raketivägede algusaastail suured. Sest korraga tuli terveid diviise formeerida.
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist