Rääkige posid, paljud teist sellisest asjast teadsid, ise kuulsin sellest NA-s 1988 sügisel ja piltide otsa trehvasin just-(alles) nüüd. Olles neid pilte näidanud (vähemalt) omavanustele on kõik suuri silmi teinud...
http://www.englishrussia.com/?p=780
http://www.englishrussia.com/?p=853
Venekeste raudteedel hakkavad taas vurama "tuumarongid"
Selliseid rong-rakettplatvorme on ka hiinlased meisterdanud ja vaevalt ka jänkid midagi eksperimenteerimata jätmata ei ole. Iseenesest on idee samasugune nagu tuumarakette vedavad allveelaevad või siis mobiilsed raketialused- liikuvad stardiplatvormid mida on raske luurel jälgida/avastada. Olen kuulnud ka kõlakaid kuidas omal ajal tehti rekatreilereid, mis nägid välja küll nagu tavalised kaubakastid aga millel samamoodi käis katus lahti ning rakett lendas välja.
Seal samal lehel oli ka fotoseeria ülimilitariseeritud Murmansk piirkonnast, mis on tehtud kasutades Google Earthi:
http://englishrussia.com/?p=554
Seal samal lehel oli ka fotoseeria ülimilitariseeritud Murmansk piirkonnast, mis on tehtud kasutades Google Earthi:
http://englishrussia.com/?p=554
Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero
mina olen ühes sellises isegi saanud sees käia (raketti muidugi seal polnud). asi juhtus Sverdlovski (Jekaterinburg praegu) külje all olevas väikses sõjaväeosas, kus teenisin. seal oli meil sõja- ja muu tehnika ümberlaadimispunkt koos ladudega. ühel päeval veeres meile kaks rohelist, keskel kirjaga PAGAŽ tsiviilvärvides vagunit territooriumile ning pandi tupikteele seisma. oli suvine aeg aastal 1990. uksed olid lukustamata ja vaatasin ka sisse. asi poleksi huvi pakkunud, kui poleks märganud, et selles kohas, kus tavaliselt pagasivagunil on uksed, ehk siis külje peal, oli küll ukse kujutis (kahele poole lahti käivad lükanduksed), kuid need olid kinni keevitatud. küll oli olemas tamburi juures, külje peal, tavaline uks. asja uurimisel selgus, et vaguni otstes (või ainult ühes otsas, ei mäleta), oli tegelikult kaks ust, mis avanesid väljapoole. vagunis sees olid vaid relsid ning mingi seade. tamburi juures aga midagi valvuriputka või muu taolist. hiljem kuulsin, et paljud poisid olid seda uudistamas käinud ja paar tükki ka ülemustele vahele jäänud ning sõimata saanud. peale paari päeva seismist veeti need kaks vagunit väeosast minema. tol ajal asus Sverdlovski kandis ka üks polügoon, ei tea, kas need olid sellega seoses seal...
Selle asjapuu nimi on SS-24 "Skalpel". Vagunile võib anda nii reisivaguni, külmutusvaguni, kuivainetevaguni kui ka siin mainitud pagasivaguni kuju. Tookord räägiti mulle, et vagun on veitsa kõrgem kui tavaline nii, et erinevus jääb silma. Luuk-luugid avanevad pealt ja meeskond peab raketi suutma väljasaata (st käivitada, toestada, õhku saata) 7 minuti jooksul peale koosseisu seisma jäämist.
Elasin raudtee ääres ja vahtisime poiskestena pidevalt ronge (nn kogusime erinevaid vaguneid). 82..-ga olid külmutusvagunid, 89..-ga olid külmutuste seadmevagunid, seal sõitis tavaliselt mehaanikuid ka kaasa, külmutused olid valged sinise M-ga uksel. 89..-ga oli vist ka kuivainevaguneid, need olid nagu külmutused ainult M-ta ja värvitud raudtee punakaspruuniks, aga neid oli ka 2-ga nagu tavalisi kinniseid kaubavaguneid. Tavaliselt olid vagunid 4-teljelised ja erandina oli ka 8-teljeseid imelikke pikemaid vaguneid mis oleksid võinud sobida sellise koorma vedamiseks. 8-teljesed pikad tsisternid tulid meie maile kõige viimastena. Mäletan veel, et nii Tallin-Moskva kui Tsaika koosseis pidi olema 17 vagunit- 15 reisijatele, 1 paki- ja 1 restoranvagun aga neile oli tihti mingeid muid asju lisaks poogitud- küll erivagun Simferoopolisse või siis vangitapivagun või hoopis KST-stiilis identifitseerimatu lisand. Ka vedurid olid liikluses pidevalt samad PBLT-lt ja sekka harva ka mõni OKT ja ka seal oli kohe meile poiskestele vedurinumbrist näha kui võõras koosseis tuli (eks sealt ka mu hea numbrimälu) ja neid tundmatuid koosseise ikka oli küll.
Kokkuvõtteks- ma arvan, et 80-datel Tartust selliseid vähemalt päevavalges läbi ei lükatud aga paar korda nägime küll imelisi 8-teljeseid külmikutaolisi puistaine punapruune koosseise mis võisid selleks sobida (aga võisid samuti hoopis mõne teise erilise töö jaoks olla). Pigem neid siiski siia ei saadetud matkustama.
Elasin raudtee ääres ja vahtisime poiskestena pidevalt ronge (nn kogusime erinevaid vaguneid). 82..-ga olid külmutusvagunid, 89..-ga olid külmutuste seadmevagunid, seal sõitis tavaliselt mehaanikuid ka kaasa, külmutused olid valged sinise M-ga uksel. 89..-ga oli vist ka kuivainevaguneid, need olid nagu külmutused ainult M-ta ja värvitud raudtee punakaspruuniks, aga neid oli ka 2-ga nagu tavalisi kinniseid kaubavaguneid. Tavaliselt olid vagunid 4-teljelised ja erandina oli ka 8-teljeseid imelikke pikemaid vaguneid mis oleksid võinud sobida sellise koorma vedamiseks. 8-teljesed pikad tsisternid tulid meie maile kõige viimastena. Mäletan veel, et nii Tallin-Moskva kui Tsaika koosseis pidi olema 17 vagunit- 15 reisijatele, 1 paki- ja 1 restoranvagun aga neile oli tihti mingeid muid asju lisaks poogitud- küll erivagun Simferoopolisse või siis vangitapivagun või hoopis KST-stiilis identifitseerimatu lisand. Ka vedurid olid liikluses pidevalt samad PBLT-lt ja sekka harva ka mõni OKT ja ka seal oli kohe meile poiskestele vedurinumbrist näha kui võõras koosseis tuli (eks sealt ka mu hea numbrimälu) ja neid tundmatuid koosseise ikka oli küll.
Kokkuvõtteks- ma arvan, et 80-datel Tartust selliseid vähemalt päevavalges läbi ei lükatud aga paar korda nägime küll imelisi 8-teljeseid külmikutaolisi puistaine punapruune koosseise mis võisid selleks sobida (aga võisid samuti hoopis mõne teise erilise töö jaoks olla). Pigem neid siiski siia ei saadetud matkustama.
Pärtel, kuidas tal toestusega oli, kas panid tähele mingeid väljatulevaid jalgu mis oleksid olnud suutelised stardiplatvormi looma. Või oligi stardiplatvormiks ainult vagunid ise?
Mina kuulsin tookord, et asi koosneb kahest vagunist (nagu Sul seal näha oli), alles neil piltidel räägitakse 3-ndast vagunist, võib-olla lisati see hiljem täienduste ajal.
Mina kuulsin tookord, et asi koosneb kahest vagunist (nagu Sul seal näha oli), alles neil piltidel räägitakse 3-ndast vagunist, võib-olla lisati see hiljem täienduste ajal.
ausalt öelda ei osanud tookord seda kõike nii hästi tähele panna. mäletamist mööda oli ta seest küllaltki tühjavõitu. nüüd kui meenutama hakkan, ei tule aga midagi rohkemat küll meelde. seda küll ainult, et pikem, kui tavaline restorani või reisivagun, ta oli küll. katuse osas jällegi, ei osanud vaadatagi. ega ma seal sees ka kaua aega kolanud. korra sai ukse pealt sisse kiigatud ja kõik.
http://www.youtube.com/watch?v=uRwsDxFC ... re=related
Hääd vaatamist, kes vähegi vene keelest hablab.
Hääd vaatamist, kes vähegi vene keelest hablab.
4. oktoobril 1988 juhtus Sverdlovskis õnnetus - raudteejaam lendas õhku. Loen siit Guido Ilvese raamatust, et söerong ja lõhkeainerong olla kokku põrganud.
6.juunil1988 lendasid veel Arzamassis õhku kolm lõhkeainevagunit.
Mäletan ise ja imestasin, et kuidas nüüd niimoodi järjest mitu sarnast ilmkärakat. Üks kolleeg oli just sel ajal sõjaväes ja marssis kuskil maantel, kui äkki taevakaar hahetama lõi. Keegi veel olla öelnud, et päike tõuseb, teine vastanud, et tolbajoob, misajast päike öösel kl 2 tõuseb! ülemused käskinud kohe peatuda, ärevus oli suur, arvati, et imperialistid panid Sverdlovski pihta tuumaka ära.
Igatahes ilmkärakad olid kohutavad ja tagajärjed hullemad. Ja siis kuulsin isalt, et keegi kuskil kellegi lehmatädi lellepoeg näinud eelmisel õhtul Sverdlovskis reisirongi koosseisus kolme külmvagunit. Et siis kahes külmvagunis pidid raketid olema ja keskmises jõujaam-vagunis staap ja pult. Sel ajal ma juba teadsin, et pole olemas kolmevagunilist külmutusrongi, koosseis koosnes alati ikka viiest vagunist, kus üks jõujaam käitas nelja külmvagunit. Olid muidugi ka need M tähega üksikvagunid, neil oli väike diisel-külmutuskompressor, ühe otsa tamburis, see töötas ise ilma kõrvalise abita.
Kui koolis klassikaaslastele hakkasin rääkima külmvaguneisse peidetud rakettidest, naerdi mind välja.
6.juunil1988 lendasid veel Arzamassis õhku kolm lõhkeainevagunit.
Mäletan ise ja imestasin, et kuidas nüüd niimoodi järjest mitu sarnast ilmkärakat. Üks kolleeg oli just sel ajal sõjaväes ja marssis kuskil maantel, kui äkki taevakaar hahetama lõi. Keegi veel olla öelnud, et päike tõuseb, teine vastanud, et tolbajoob, misajast päike öösel kl 2 tõuseb! ülemused käskinud kohe peatuda, ärevus oli suur, arvati, et imperialistid panid Sverdlovski pihta tuumaka ära.
Igatahes ilmkärakad olid kohutavad ja tagajärjed hullemad. Ja siis kuulsin isalt, et keegi kuskil kellegi lehmatädi lellepoeg näinud eelmisel õhtul Sverdlovskis reisirongi koosseisus kolme külmvagunit. Et siis kahes külmvagunis pidid raketid olema ja keskmises jõujaam-vagunis staap ja pult. Sel ajal ma juba teadsin, et pole olemas kolmevagunilist külmutusrongi, koosseis koosnes alati ikka viiest vagunist, kus üks jõujaam käitas nelja külmvagunit. Olid muidugi ka need M tähega üksikvagunid, neil oli väike diisel-külmutuskompressor, ühe otsa tamburis, see töötas ise ilma kõrvalise abita.
Kui koolis klassikaaslastele hakkasin rääkima külmvaguneisse peidetud rakettidest, naerdi mind välja.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
-
Feeliks_Jalgraud
- Liige
- Postitusi: 898
- Liitunud: 02 Mai, 2008 14:56
- Asukoht: Teises kohas
- Kontakt:
Rohkem pilte antud reaktiivmootoriga rongist on siin
http://www.englishrussia.com/?p=1316
http://www.englishrussia.com/?p=1316
Unforeseen consequences
Noh, tavalisest plahvatusest ei tohiks tuumapea suurt detoneeruda, see peaks siis ikka väga õnnetu asjaolude kokkusattumine olemapeeter kirjutas:No kui tegemist on samade asjadega, siis tuumapäid seal neil ikka küljes ei olnud, sest sellisest tuumaplahvatusest oleks isegi karmimal stagnaajal midagi kuulda olnud.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist