Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

[Kilo Tango]

Mis aparaat on sellel pildil Ripsaw MS2 taga ?

Ripsaw ja....jpg

Seni veel teaduslik fantastika. G.I. Joe: Retaliation, https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q= ... 4449,d.bGQ

Ka Ripsaw ise on filmis esinenud - viimastes Mad Maxi seiklustes siis

Ripsaw mingi versiooni saab igaüks endale osta. Hinda peaks olema kusagil $ 100 000 ringis. Vähemalt nii palju maksis vana versioon. Uuem võib kallim olla. http://www.ripsawtank.com/ripsaw-ev2-media.html

[Kulibin]

Israeli uuemad asjad.
http://rusjev.net/2016/02/17/noveyshie- ... -izrailya/

[eloscuro]

Ukraina meeste kodukootud.
https://www.youtube.com/watch?v=zXC5YmOwAi0

EKV võiks millegi sarnase peale mõelda (tehes seda pisut "läänelikumalt", kus lisaks terasele tuntakse plaste jm. kergeid materjale)

Arvestades, et optika, soojuskaamerad, granaadiheitjad jm. on muutunud laiatarbekaubaks, siis kuulipilduja käsitlemise amet on inimese jaoks liiga eluohtlikuks muutunud.

Kaugjuhitav kolmjalg, mida kannaks nt. kp abi parandaks kindlasti võimet kaitsta positsioone hästivarustatud vastase eest. Nii tehnilise suutlikkuse aspektist (jahe kuulipilduja FLIR sihiku ja automaatse liikumise tuvastamisega vs. soe, unine ja lobisev lahingpaar) kui ka kp meeskonna surmahirmu leevendamisest.

[man21]

Meie endi Milrem'i toode. Kuulipilduja moodul platvormil on Singapuri toode.

https://www.youtube.com/watch?v=TBrGYlEZTKw

...ja veel samast tootest.

https://www.youtube.com/watch?v=JCEizH98ZZU

[ruger]

Droonide allalaskmiseks/kinnipüüdmiseks tehtud vidin.
http://openworksengineering.com/
http://www.ammoland.com/2016/03/british ... y-skywall/

[Kapten Trumm]

Kaugjuhitav kolmjalg, mida kannaks nt. kp abi parandaks kindlasti võimet kaitsta positsioone hästivarustatud vastase eest. Nii tehnilise suutlikkuse aspektist (jahe kuulipilduja FLIR sihiku ja automaatse liikumise tuvastamisega vs. soe, unine ja lobisev lahingpaar) kui ka kp meeskonna surmahirmu leevendamisest.

Inimene on ise tegelikult üllatavalt tundlik sensorsüsteem ja inimesel on omadusi, mida masinale on raske omistada, nt "kuues meel" ja kogemusega tekkiv vaist.
Viimast on tavaliselt vähe igasugu ostukeskustest värvatud nutipõlvkonna hulgas (viide USA droonijuhtide programmile).
Ollakse joysticki taga osavad ning osatakse hästi moodsaid gizmosid kasutada, kuid puudub võime end maastikule asetada.

[mutionu]

Inimene on ise tegelikult üllatavalt tundlik sensorsüsteem ja inimesel on omadusi, mida masinale on raske omistada, nt "kuues meel" ja kogemusega tekkiv vaist.
Viimast on tavaliselt vähe igasugu ostukeskustest värvatud nutipõlvkonna hulgas (viide USA droonijuhtide programmile).
Ollakse joysticki taga osavad ning osatakse hästi moodsaid gizmosid kasutada, kuid puudub võime end maastikule asetada.

Praegu enam nii mustvalge see pilt ei ole. Masinates on täitsa olemas selline, mõni aeg ilmvõimatuna näiv, mõiste nagu "võibolla" või "vist". Piisava kogemuse põhjal võib ka kuuenda meele välja tuletada.

[Chupacabra]

http://www.janes.com/article/58578/umex ... ing-trials

[kaugeltuuriv]

https://www.youtube.com/watch?v=rVlhMGQgDkY
veel nii 4-5 aastat ja selle edasiarendus on juba Terminaator

[Hydrazine]

Üldiselt on see natu ka hirmutav. Sest on selliseid seadmeid juba hulk välja töötatud, millel on täiesti arvestatav lahinguline potentsiaal ja AI. Elektroonika on vahva asi, aga see läheb ka vahest sassi nagu ka inimesedki. Aga raua vastu lihalörts kipub nõrgaks jääma, kui välja arvata inimlikkus, raud ei tunne siiski veel valu nii nagu inimene ja ei tee sellest tulenevaid otsuseid nagu inimene. Kuigi on tohutud softiread kokku kirjutatud, et "raud" käitub kohati sarnaselt nagu inimene, aga valu ei ole nö füüsiline, mentaalset valu robootika õnneks ei oska veel.

[kaugeltuuriv]

Mind näiteks huvitab see,kuidas selliste autonoomsete,mitte puldist juhitavate robotite puhul toimuvad sõjaseadused.
Näiteks,kus maalt robot fikseerib haavatud vastase?Ja kas masin on üldse suuteline fikseerima inimlikud emotsioonid,valu ja kaastunde?
Elektritrell puurib augu puusse,rauda ja ka inimluusse,oleks vaid voolu.
Kuidas sellised autonoomsed masinad liigitavad inimesi,näiteks,kui vastased kasutavad inimkilpi?Pantvangide puhul on isegi inimesel raske vahet teha,kes on kes,rääkimata siis robotist?
Aga,et selliste Terminaatorite kallal töötatakse,näitavad juba need näidised.
Ja pealegi,tavaliselt sellised DARPA kaudu avalikustatud asjad on juba need,mis on kas eilne päev või asi millega vastast eksitada.Toimivaid asju hoitakse ikka 10 luku taga ja ilmuvad avalikkuse ette teatud nihkega,mis tavaliselt on nii 10 aastat,olen tähele pannud.

[Gideonic]

Mind näiteks huvitab see,kuidas selliste autonoomsete,mitte puldist juhitavate robotite puhul toimuvad sõjaseadused.

Mulje on jäänud, et vähemalt lähiajal on plaanis ikkagi inimene jätta otsutama "päästiku tõmbamise" üle ja seda kindlasti mitte ainult humaansetel kaalutlustel (need on kindlasti lisaboonus, mida hea presenteerida), vaid siiski seetõttu, et selliseid roboteid on kergem disainida.

Antud DARPA roboti puhul veel probleeme ei teki, kuna tegu saaks olema pääste- mitte tapjarobotiga (kui antud isendist mingi reaalne väljund tuleb). Ehk siis samuti väga vajaliku riistaga, mis suudaks tegutseda NBC keskkonnas, radioaktiivses või bio-, keemiarelvaga pihta saanud piirkonnas. Olgu see siis inimeste päästmiseks või mõne uue Tšernobõli likvideerimiseks.

Mis sellest edasi arendatakse on muidugi raskem hinnata. Robot-lennukite puhul on asi jälle õnneks nati lihtsam. Robot-hävitajad (UCAV) ei hakka mehitatuid lennukeid lihtsalt eskadrilli kaupa välja vahetama, vaid neid hakatakse kasutama mehitatud lennukite "käepikenduseks". Näiteks ühe mehitatud lennuki kohta 2-4 robot wingman'i, mis on suutelised lendama autonoomselt. Kui ühe piloodiga lennukis käib nende haldamine üle jõu, saab vajadusel kasutata tagaistme-operaatoriga lennukeid.

Sihtmärkide valiidsuse ja määramise eest otsustab ikkagi jaj ätkuvalt jooksvalt inimene. Näiteks Lahesõjas võis lennuki vaenalseks määrata juba AWACS, kui registreeri, et lennuk tõusis õhku vastase militaar-lennuväljalt (siis oli ka vastutus määraja kanda). Kui sellest ei piisanud kasutati võimaluse korral F-15-e IFF süsteemi, mis oli suuteline mootori turbiini-labadelt peegelduva kiirguse järgi määrama lennuki tüüpi (asi mida pole väga kerge võltsida, kui labad on radarile nähtavad). Kui ka neid ei olnud kuskilt võtta kasutati optiliste seadmete videot: IRST (F-14) või Targeting Pod-e. Visuaalnähtavusse keegi ronima naljalt ei pidanud.

Sama lähenemine oleks laias laastus ka robotitega. Kindlasti edastataks selle jaoks infot otsustajatele ka UCAV-itelt endalt, F-35-ele analoogse varjatud ja suunatud datalinkide kaudu. Sihtmärgi (ning vajadusel ka taktika ja manöövri) määrab inimene. See peab käima siiski "paari klikiga". Lendab ja laseb ikkagi reaalselt UCAV, mitte ei juhi teda keei Joystick-uga. Kui viimasel kaob kindlus, et tegu on endiselt märgistatud vastasega (segamine, kontakti kadu, vms), siis seda uue verifitseerimiseta alla ei lasta. Iseenesestmõistetav on, et selle toimimiseks peab UCAV olema suuteline lendama, manööverdama (ning ka segaja alast väljuma) iseseisvalt ning kaugelt enamalt kui ainult GPS põhjal. Vaja oleks vähemalt F-35 tasemel avioonikat, mida oleks vaja veel oluliselt rohkem masinliidestada ja täiustada.

[Hydrazine]

IFF on ka väga räigelt mööda pannud. Lastes alla nö oma lennuki. Ajades ALARM'i peale terve ÕT patarei, mis on kõik automaatne üldiselt. Kui rakett on juba teel, ega sa teda enam tagasi ju ei kutsu. Kui otsus, mis on sekundite küsimus, et käivitada self-detonation hilineb, siis on nagu on. Kui IFF piiksutab vale koodi või on õigel hetkel vait, siis võib omade poolt tabamus päris sandilt lõppeda.

[Gideonic]

IFF on ka väga räigelt mööda pannud. Lastes alla nö oma lennuki. Ajades ALARM'i peale terve ÕT patarei, mis on kõik automaatne üldiselt. Kui rakett on juba teel, ega sa teda enam tagasi ju ei kutsu. Kui otsus, mis on sekundite küsimus, et käivitada self-detonation hilineb, siis on nagu on. Kui IFF piiksutab vale koodi või on õigel hetkel vait, siis võib omade poolt tabamus päris sandilt lõppeda.

Jah täiesti nõus, klassikalist IFFi ei sa mingil juhul kasutada vaenlase tuvastamiseks, vaid heal juhul mõistliku kindlusega omade äratundmiseks.
Väljendasin ennast halvasti ja ka eksisin terminites mälu järgi. Aga pidasin F-15 süsteemi korral lisaks IFFile silmas nende radari NCTR (Non-Cooperative Target Recognition) moodi, mis aktiivselt suudab radaripeegelduse järgi tuvastada lennuki tüüpi (pikemalt allpool).

Järgnev info pärit sellest raportist: Trends in Air-to-Air Combat: Implications for Future Air Superiority (2015):
Vaadatav online, ja pdf kujul

LK 17-18 Vietnami sõja kohta:

Aircraft electronic IFF equipment was first introduced early in World War II and was carried
on virtually all combat aircraft by the mid-1960s. “Identification, friend or foe” is a bit
of a misnomer. When this equipment receives a coded signal from friendly radar, it automatically
replies with a coded signal of its own to positively identify the aircraft as friendly. Enemy
aircraft will not give the proper coded reply, but neither will a friendly aircraft with malfunctioning
equipment, battle damage, or an improperly inserted IFF code key. In other words,
IFF systems can identify friendly aircraft with properly functioning IFF equipment, but the
remaining radar returns could either be enemy aircraft or friendly aircraft with malfunctioning
equipment.

The high failure rate of 1960s-era electronics made IFF generally inadequate
as a means of enabling BVR missile shots. This was especially true for U.S. aircrew operating
over North Vietnam, where on any given day only a few North Vietnamese MiGs might
be airborne among hundreds of U.S. aircraft. Under these conditions, odds were high that
an aircraft without a friendly IFF reply was not an enemy aircraft. In order to avoid incidents
of fratricide, U.S. aircrew preferred to positively establish the identity of any aircraft they
attacked, and for all practical purposes, this meant closing to within visual range of their targets
where their superior radar and missile ranges were of little value.

Lahesõda
LK 26 tabel 1.

• In twenty-seven of thirty-three engagements against fixed wing aircraft (82%),
  AWACS provided target information and identification before U.S. fighters detected
  enemy aircraft.
• On average AWACS detected and identified enemy aircraft while they were still over
  70 nm from U.S. fighters.
• In the four engagements where ACM [Air Combat Manouvering} occurred, U.S. pilots first detected enemy aircraft
  at 5 nm or more on radar.

[/list]

By 1991 U.S. forces had much greater confidence in their ability to correctly identify enemy
aircraft at BVR range, even in an environment where most aircraft, and many aircraft without
proper IFF responses, were likely friendly. There were several factors that made this possible.
By the late 1980s, the USAF and Navy had assimilated the lessons of missile-era aerial combat
learned firsthand in Vietnam and through close monitoring of conflicts in the Middle East
and elsewhere. They had also used significant defense spending increases during the “Reagan
Build-Up” to largely reequip their forces with aircraft, sensors, and weapons designed with
missile combat in mind.

- Lahesõja F-15 NCTR süsteemi kohta, mis oli siis kasutsuel lisaks tüüpilisele IFF-ile (LK 28):

Coalition ROE allowed combat pilots to
engage any aircraft declared hostile by an E-3 crew without the need for further identification.
But if the target was not declared hostile by an AWACS, then two independent sources were
required, and only the F-15Cs with both NCTR and the AN/APX-76 IFF interrogator could
meet the ROE on their own. This greatly increased the tactical freedom of action and confidence
of coalition pilots.
...
On those occasions where E-3 crews could not provide positive target identification, F-15
and F-18 aircrew could use NCTR features built into their digital pulse Doppler radars. Pulse
Doppler radars are extremely adept at measuring and categorizing motion like those of rotating
aircraft engine compressors or turbine blades. Known combat aircraft engine types have
unique turbine and compressor blade characteristics that can be compared to radar measurements
to determine the type of aircraft being tracked

Siin lühikesed väljavõtted. Best Read at Source

[Kulibin]

Unustage see inimlik komponent, päästikunäpp on vaid isiklikuks näppimiseks. Suured ja kallid asjad on programmeeritud end iseseisvalt kaitsma. Ilma jobust väriseva jalaga misiganes pagunikandja otsuseta. Sest tendents on välistada inimfaktor.
Õelge üks hea põhjus, miks peaks programmeerija nägema vaeva inimfaktori poolt põhjustatud irratsionaalsustega. Saab olla vaid pure logic ja seal ei ole kohta ei tiblunnil ega Trummil. Just a business, nagu mõned ütlevad. Vabandust ...