Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

[ruger]

Venelaste Uran-9 lahingdroon põrus Süürias

Venemaa mehitamata Uran-9 lahingdroon kannatas Süüria katsetuste ajal arvukate tehniliste probleemide käes, mis muutsid selle sisuliselt kasutuskõlbmatuks.

Uran-9 tehnilisi probleeme lahati Peterburis toimunud kaitsekonverentsil, kus katsete tulemusi tutvustas Vene kaitseministeeriumi kolmas keskuuringute instituut. Tulemuste kokkuvõtet võib näha siit.

Esimest korda 2016. aastal avalikustatud Uran-9 on mõeldud jalaväe tuletoetuseks. See on natukene üle viie meetri pikk ja kaalub pea 10 tonni. Oma suuruse kohta on mehitamata sõiduk aga väga raskelt relvastatud. Masinal on 30 mm 2A72 automaatkahur ja neli 9M120-1 Ataka kaugjuhitavat tankitõrjeraketti.

Selline tank võib olla ühtaegu surmav nii vaenlase jalaväele kui tankidele.

Vägevast relvastusest pole aga paraku palju kasu, kui sõiduk ei jõua kunagi nende kasutamiseni. Uran-9 lausa kubiseb tehnilistest probleemidest. Drooni üks kõige tõsisemaid puudujääke on selle ühendus mehitatud juhtjaamaga, mis kaotas pidevalt masinaga side.

Tank sai minna juhtjaamast ainult 300–500 meetri kaugusele ja ka siis oli ühendus äärmiselt katkendlik, seda eriti linnakeskkonnas. Enamasti kadus side alla minutiks, kuid vähemalt ühel juhul kaotati drooniga ühendus enam kui pooleteiseks tunniks.

Samuti loeti konverentsil Uran-9 üheks suurimaks probleemiks selle roomikute kehva vastupidavust, mis on mõnevõrra üllatav, arvestades, et venelased on kogenud tankide ehitajad. Drooni roomikud vajasid pidevalt parandustöid.

2A72 automaatkahuri puhul toodi probleemina välja selle viiteaeg, mis jäi laskmise käsu andmise ja tule avamise vahele. Vähemalt ühel juhul ei lasknudki relv käsu peale. Samuti pidi sõiduk tulistama ainult seistes, sest sihtimise optika polnud sõidu pealt laskmiseks piisavalt stabiilne.

Vaatamata sellele, et Uran-9 osutus Süüria katsete käigus täielikuks läbikukkumiseks, ammutasid venelased selle pealt palju väärtusliku infot. Kui Venemaa kaitsetööstus suudab nendest vigadest õppida, siis võib neil tulevikus olla NATO vastu veel üks ohtlik relv.

https://tehnika.postimees.ee/4506502/ve ... as-hakkama

[Roamless]

Tähelepanu, tegu propaganda lingiga, aga millegipärast on sisu suisa positiivne ja sobib ideaalselt antud teemasse.
https://sputnik-news.ee/analytics/20180 ... oonid.html

[alari]

Äkki teeks niimoodi, et tsiteeriks siin foorumis sputniku artikleid - kui avame sputniku lehe, siis teeme nende lehele klikke ja nad saavad kiidelda sellega, et nende propagandalehte loetakse.

[kaur3]

Lihtsalt fikseerimiseks. Väidetavalt ajaloo esimene atendaadikatse drooniga.

https://theaviationist.com/2018/08/06/v ... venezuela/

[kaur3]

On olemas ka mingi Poola/Ukraina "Warmate": http://www.defence24.com/681647,as-2017 ... ads-photos

Vene süsteemi eelis ongi tõenäoliselt just see mitme erineva otstarbega drooni kasutamine formatsioonina. Peibutusdroon provotseerib vastutegevuse, järgmine teeb assessmendi ja hoiab kaudtule jaoks "risti" õiges kohas, kolmas lendav tugijaam tagab enam-vähem toimiva side jne.

Uuendatud Warmate tulemas.

The baseline Warmate air vehicle is 117 cm in length, has an unfolded wingspan of 159 cm, a maximum take-off weight of 5.3 kg, with a maximum payload of 1.4 kg. Initiated by a lightweight pneumatic catapult launcher and powered by a lithium-polymer battery-fuelled electric motor/aft-mounted push propeller propulsion assembly, Warmate has a stated instrumented air speed of 50–150km/h, an operating altitude of between 100 m and 500 m above ground level, and a maximum flight/loitering endurance of 50 minutes.

Mission flight profiles – fully autonomous (to pre-programmed waypoints), loiter, cruise (straight line in the direction that the camera is facing), and attack – are controlled by a lightweight (4 kg) ground-control station (GCS) assembly, which comprises a ruggedised touch-screen laptop and a tripod-mounted bi-directional digital-encrypted datalink transceiver. Warmate’s line-of-sight datalink range/operating radius is 12 km.

The air vehicle can be armed with three interchangeable warhead types: a high-explosive anti-personnel warhead (designated GO-1-HE), which contains a 300 g explosive charge with an effective destructive radius of 10 m; a high-explosive anti-tank warhead (GO-1-HEAT) capable of penetrating 120 mm of rolled homogeneous armour; and an inert training warhead (GO-1-T).

https://www.janes.com/article/82252/wb- ... evelopment

[Dr.Sci]

Ühes teises teemas käidi välja et relvakonflikti korral kasutaks Venemaa meie vastu massiliselt droone. Tuleb välja et probleem üleval ka rahuajal ja tehnikat nende tõrjeks põhimõtteliselt pole.

[Gideonic]

Vahepeal siis selgunud USA mereväe tankimisdrooni hanke võitja: Boeing MQ-25.

If all goes as planned, Boeing will complete the design, development, fabrication, test, delivery and support of four MQ-25A unmanned air vehicles—including integration into the carrier air wing—for an initial operational capability by 2024 under a fixed-price-incentive-firm-target contract with a ceiling price of $805.3 million. The service expects to buy 72 production MQ-25 aircraft at a total program cost of roughly $13 billion.

Boeing avaldas ka uue video, kus on paremini näha kui varem, milline nende lahendus välja näeb:
https://www.youtube.com/watch?v=MykMZg5d61w

[Kirs]

Ühes teises teemas käidi välja et relvakonflikti korral kasutaks Venemaa meie vastu massiliselt droone. Tuleb välja et probleem üleval ka rahuajal ja tehnikat nende tõrjeks põhimõtteliselt pole.

Kas siis kohaliku tootja Ranteloni "droonipüüdja" ei ajaks asja ära või pole ametkonnal vahendeid nende soetamiseks või pole neistki kasu?
https://geenius.ee/uudis/kaitsetoostuse ... lla-votta/

[Tux]

Ühes teises teemas käidi välja et relvakonflikti korral kasutaks Venemaa meie vastu massiliselt droone. Tuleb välja et probleem üleval ka rahuajal ja tehnikat nende tõrjeks põhimõtteliselt pole.

Kas siis kohaliku tootja Ranteloni "droonipüüdja" ei ajaks asja ära või pole ametkonnal vahendeid nende soetamiseks või pole neistki kasu?
https://geenius.ee/uudis/kaitsetoostuse ... lla-votta/

Droonide juures on kaks probleemi:
1) Kuidas neid avastada
2) Kuidas neid alla võtta

Avastada saaks põhimõtteliselt radariga, sest visuaalselt ja heli järgi neid leida on väga raske. Edasi on allavõtmise teema. Ranteloni riist sobib poes müüdavate hobidroonide jaoks, mis lendavad madalalt ja mida sa silmaga näed. Paarisaja meetri ja ka kilomeetri kõrgusel lendavat drooni sa maha sellega ei võta, sest sa lihtsalt ei saa sellele pihta (s.t. sa ei saa drooni fookusesse) ja raadiolaineid ei anna ka nii fokusseerida nagu laserit näiteks saab, ehk võimsusest jääb puudu (kuna energia hajub ruumis) elektroonika maha põletamiseks. Seega jääb kõrgemal ja kiiremalt lendavate asjade mahavõtmiseks vana hea õhutõrje kuulipilduja, aga see peab siin juba olema arvutijuhtimisega ja radariga kokku aretatud.

[TTA]

Ühes teises teemas käidi välja et relvakonflikti korral kasutaks Venemaa meie vastu massiliselt droone. Tuleb välja et probleem üleval ka rahuajal ja tehnikat nende tõrjeks põhimõtteliselt pole.

Kas siis kohaliku tootja Ranteloni "droonipüüdja" ei ajaks asja ära või pole ametkonnal vahendeid nende soetamiseks või pole neistki kasu?
https://geenius.ee/uudis/kaitsetoostuse ... lla-votta/

Droonide juures on kaks probleemi:
1) Kuidas neid avastada
2) Kuidas neid alla võtta

Avastada saaks põhimõtteliselt radariga, sest visuaalselt ja heli järgi neid leida on väga raske. Edasi on allavõtmise teema. Ranteloni riist sobib poes müüdavate hobidroonide jaoks, mis lendavad madalalt ja mida sa silmaga näed. Paarisaja meetri ja ka kilomeetri kõrgusel lendavat drooni sa maha sellega ei võta, sest sa lihtsalt ei saa sellele pihta (s.t. sa ei saa drooni fookusesse) ja raadiolaineid ei anna ka nii fokusseerida nagu laserit näiteks saab, ehk võimsusest jääb puudu (kuna energia hajub ruumis) elektroonika maha põletamiseks. Seega jääb kõrgemal ja kiiremalt lendavate asjade mahavõtmiseks vana hea õhutõrje kuulipilduja, aga see peab siin juba olema arvutijuhtimisega ja radariga kokku aretatud.

Piirivalvel on selle ÕT kuulipildujaga muidugi keeruline, sest kuulid tulevad ju kusagil maha ka.

[Dr.Sci]

Droonide juures on kaks probleemi:
1) Kuidas neid avastada
2) Kuidas neid alla võtta

Avastada saaks põhimõtteliselt radariga, sest visuaalselt ja heli järgi neid leida on väga raske. Edasi on allavõtmise teema...... Seega jääb kõrgemal ja kiiremalt lendavate asjade mahavõtmiseks vana hea õhutõrje kuulipilduja, aga see peab siin juba olema arvutijuhtimisega ja radariga kokku aretatud.

Tuletaks meelde et putkupannud raketi kohta öeldi et radar seda ei võta - millise radariga sa avastad drooni kus metallikogus on viidud miinimumini? Iseenesest muidugi, kui on piisavalt võimas signaal siis midagi ikka tagasi peegeldub, samas see radar võtab ka koheselt taevast alla nii drooni kui linnud. Kuulipilduja mõte on ka kahtlane sest kuulid kukuvad kuhugi ja mõnesaja meetri kõrgusel lendav Mavicu suurune asjandus (need arenevad kogu aeg pisemaks ja võimekamaks) ei ole just kergelt tabatav.

[Väino]

Ok, kui radar ei näe, aga kuidas kajaloodiga on?

[Viiskümmend]

Kõigil veidi suurematel droonide tuvastamise süsteemidel on reeglina 4 sensorit: radar, RF, pilt ja audio. Kõikide nende puhul on peamiseks väljakutseks valesignaalid ning sellise mitmekihilise integreeritud süsteemi eesmärk on leida kattuvaid tuvastusi. Drooni elektroonilise häirimise puhul jäävad need aga reeglina esmalt ühe koha peale tardunult seisma (ja siis kukuvad alla, maanduvad või lähevad tuulega kaasa) ehk neid on tegelikult võimalik kindlama käe ja parema silmaga laskuritel ka käsirelvaga alla lasta.

[smr]

ja raadiolaineid ei anna ka nii fokusseerida nagu laserit näiteks saab

Raadiolaineid saab vägagi fokuseerida, kasutades sulle sobilikku antenni. Levinuim näide on näiteks satelliidi antenn.

[Some]

Minu arust leiutati maser enne laserit... Esimene töötas ammoniaagil ja sagedus oli 24Ghz.