Minu arvates vastab küsimusele, kui hästi neil läheb, kõige paremini detsembris 2018 ilmunud Postimehe artikkel
https://majandus24.postimees.ee/6478791 ... lahingusse
Artikli koopia:
Nelja aastaga paberilt lahingusse
Janno Riispapp
reporter
Neli aastat tagasi said kaks inseneri paberi ja pliiatsi ning hakkasid üles joonistama Milremi mehitamata maismaasõidukit, praeguseks teeb ettevõte
koostööd sõjatööstuse suurtega. Milremi THeMISe nime kandvad sõidukid on Euroopas eelistatuimad ning neid katsetavad teiste hulgas USA merejalaväelased ja kiidavad britid.
17. detsember 2018, 0:00
Kui mullu müüdi mehitamata maismaasõidukeid (ingl unmanned ground vehicle ehk UGV) umbes miljoni euro eest, siis tulevaks aastaks ennustab Milrem Roboticsi omanik ja juht Kuldar
Väärsi 10 miljonit eurot müügitulu, millest kolmandik on juba lepingutega kaetud. «Ühe uuringu baasil oli mehitamata maismaasõidukite turgu 2016. aastal hinnatud 2,5
miljardile dollarile, aastaks 2022 peaks see tõusma 14,6 miljardi dollarini, turul oodatakse seitsmekordset kasvu,» ütles Väärsi ja kinnitas, et Milremi ambitsioon pole midagi vähemat.
«Meil on valmistoode, mille võime müüa kliendile ja pakkuda kaasa täispaketti koolituste, hoolduste ja järelteenindusega, ka doktriini ja taktikaväljaõpet – meil on kõik see olemas.»
Kevadel teatas ettevõte 20 inseneri palkamisest tootearendusteenuse pakkumiseks, kuid tegelikult on töötajate arv aasta jooksul kasvanud 83ni, rohkem kui 40 võrra. «Meie tegevusvaldkond on muutunud järjest rahvusvahelisemaks. Peale Milremi meeskonna on meie esmaspäevastel koosolekutel kolleegid Rootsist ja Prantsusmaalt, inimesi on Lätist ja USAst,» ütles Väärsi.
Tööjõud Rootsist
Lisaks asutatakse tütarettevõte Rootsis, umbes Kohtla-Järve suuruses linnakeses Örnsköldsvikis. «Põhjus on selles, et seal asub [maailma suuruselt kolmanda relvatootja] BAE Systemsi kontor ja viimastel aastatel on nad ühel või teisel põhjusel seal koondanud peaaegu pooled insenerid. Näeme seal väärtuslikku inseneride baasi, kelle kompetentsi saame Eesti arenduste juurde tuua,» rääkis ta. Plaani järgi peaks Rootsi kontoris tuleva aasta lõpuks töötama kümmekond inseneri.
Mõni nädal tagasi andis Milrem Robotics USAs sealse partneri QinetiQ North Americaga kaks masinat USA merejalaväelastele, kes järgneva kahe-kolme aasta jooksul neid katsetavad.
«Samuti on läbirääkimised lõppjärgus Hollandis, Norras ja Tais, kasutusel on need mingil määral Prantsusmaal, kuid seal on olulised ja suuremad müügitehingud veel tulemas,» rääkis
Väärsi.
Juunis sõlmiti koostöölepe Prantsuse suurima kaitsetööstusega Nexter ühiselt mehitamata lahingusüsteemide arendamiseks. Sama riigi raketitootjaga MBDA integreeriti roomikule tankitõrjesüsteem MMP. Veel ühildatakse roomikuga demineerimissüsteeme, side- ja logistikalahendusi, luurevahendeid ning mehitamata õhusõidukeid (UAV).
Milrem Roboticsi juht Kuldar Väärsi vaatab arengus USA poole – Euroopas ollakse pool sammu ees, aga USA tootjatega käib võistlus.
Briti katsed
«Hakkame lõpetama programmi Army Warghter Experiment Ühendkuningriigis, kus meilt osales neli sõidukit ja rakendust: kaks neist olid puhtalt meie rakendatud ja kaks olid koostöös
Briti partneri QinetiQuga,» ütles Väärsi. Läbirääkimised on lõppjärgus Hollandis, Norras ja Tais, ka Prantsusmaal on olulised ja suuremad müügitehingud veel tulemas. Õppuse käigus tegid Briti sõdurid oma drillid läbi kolm korda: esimene kord ilma uue tehnoloogiata ja senise taktikaga, teine kord uut tehnoloogiat kasutades, aga taktikat muutmata, ja kolmas kord, muutes taktikat selle järgi, mida uus tehnoloogia pakub. Praegu hindavad britid tehnoloogia mõju ning teevad kokkuvõtteid, kuid esialgsed hinnangud olevat positiivsed.
«Me oleme ise hinnanud, et suuremad tellimused ja programmid algavad 2021–2022, kui katseprogrammid on läbitud ja nende tulemusel on määratud, mitu sõidukit ja kui suures
mahus on vaja [üksusel] kasutada. Kõige selgem näitaja, mida avalikest allikatest kasutada, on USA mehitamata sõidukite hange (SMET), mille maht on üle 5000 sõiduki. Euroopas me sellistest kogustest ei räägi, kindlasti mitte ka kahest või kümnest, vaid sadadest,» rääkis ta.
Samal hankel jõudis Milrem teise ringi, kuid viimasesse valituks ei osutunud. Sinna said neli USA ettevõtet, keda Väärsi peabki peamisteks konkurentideks. «Kui Euroopaga võrreldes oleme pool sammu ees, siis USAs võisteldakse, kelle tehnoloogialahendus saab pakkuda kõige paindlikumaid võimalusi. Võiks öelda, et paindlikkuse ja modulaarsuse poolest oleme neist neljast – General Dynamics Land Systems, Polaris, HDT ning Howe and Howe – paremad. Üks näide selle tõestuseks on see, et USA merejalaväelased võtsid meie platvormi.»
Paindlik kasutus
Milremi platvormi eelis on see, et lõpptarbija saab pealisehitust lihtsalt muuta ja vahetada. Kui prantslased tahavad tankitõrjesüsteemi, araabia maades aga on vaja kõrbes toidupakke
vedada, siis ei pea neile tegema erinevaid sõidukeid. Kui rääkida esimestest kasutusvaldkondadest, siis need jäävad Väärsi sõnul transpordi, vaatlusseadmete või UAV juurde. Relvasüsteemidest räägitakse pigem viie aasta perspektiivis, kuid Milrem enesestmõistetavalt neid juba arendab. Näiteks integreeriti koostöös Norra firmaga Kongsberg ning Ameerika kaitsetööstustega Lockheed Martin ja Raytheon platvormile Javelini tankitõrjesüsteem, 12,7-millimeetrine kuulipilduja ning minidroon. Väärsi rõhutab, et relvasüsteemid ei saa kunagi olema inimestest sõltumatud. Arenduse võibki
jagada kaheks: üks on platvormi-, teine juhtimissüsteemi arendus. Sõiduki juhtimisel ja mobiilsusel peaks selle operaatori roll olema võimalikult väike – kui mängu tuleb relvasüsteem,
kontrollib seda inimene. Seejuures on oluline, et sõdur saab teha otsuseid ohutust kohast. Juunis jõustunud relvaseadus loob Milrem Roboticsile võimaluse luua Eestis suuremat lisandväärtust. «Kui rääkida kaitsetööstusest tervikuna, siis on loogiline, et tegeleme relvade ja laskemoonaga. Kui oleksime lihtsalt mobiilsusplatvormi tootja, siis selle lisandväärtus oleks piiratud. Kui suudame Eestis teha ka süsteemi integratsiooni – paneme peale relva, soomuse ja ühendame need juhtimissüsteemidega –, siis on toote hind kõrgem ja Eestisse jääv väärtus oluliselt suurem,» selgitas Väärsi.
