www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 31 Mai, 2020 8:03

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 578 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 34, 35, 36, 37, 38, 39  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
PostitusPostitatud: 12 Apr, 2020 23:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Okt, 2005 22:13
Postitusi: 1170
Asukoht: Tallinn
Kilo Tango kirjutas:
Tux kirjutas:
...
Muide, miks Starship koondas inimesi? Boldid, Woldid ja Tallinki taksod veavad toitu laiali, Rimi valmistub suure kiirusega turule tulema omma kodukande ja netipoega...peaks ju olema ideaalne torm Starshipi jaoks? Miks need robotikesed terves Tallinnas ringi ei ukerda? Miks on neid leida vaid paaris mikrorajoonis Mustamäel? Põhjus on selles, et tehnoloogia skaleerub halvasti! Starship on olnud väga tubli ja sellist teenust nagu nendel teistel maailmas hetkel ei ole. Amazonil on raha nagu ratsahobusel sedasamust ja arendavad nad sarnast asja juba mitmeid aastaid, aga teenust pole ikka. ...


Starship tahab ju minu arusaamist mööda vähemalt Level 3+ kui mitte L4. Ja teenust nad ju pakuvad USA ülikoolilinnakutes. Lihtsalt terve linn on väikese roboti jaoks liig. Rahvast pidid nad vähendama selle pärast, et ülikoolilinnakud on praegu tühjad ja neil ei ole kellelegi vedada. Starshipil on veel hädasid, millest millegipärast eriti ei räägita. Lihtne asi näiteks - mis siis saab, kui lund sajab? Pakivedu ei toimu? Alles mõni talv tagasi tuli siin mitu nädalat järjest iga päev paras pudrukiht maha. Ja muide, ega sel Boltil ka praegu kuigi hästi lähe - küsisid riigilt 50 mil raha.

See kõik ei puutu aga üldse asjasse kui me räägime militaarsõiduki juhtimise vajadusest. Seal me räägime tüüpselt Level 3 tasemel otsuste tegemisest tõenäoliselt kahe operaatori (komandör ja laskur) valve all ja seal ei ole tarvis isegi nii suurt automatiseeritust, kui Starshipil USA ülikoolilinnakutes. Piltlikult öeldes annab komandör masinale korralduse sõita 2000 m mööda sihti sellise-sellise kiirusega, masin joonistab kaardile oma plaanitud teekonna ja minek. Kui vaja korrigeerida, siis korrigeeritakse. Point on pigem selles, et pidevat roolimiskoormust ei ole vaja kellelegi panna - sellega saab automaatika hakkama.

Mis puutub Amazoni tegemisi, siis Jeff Bezos on ka oma raketifirmat ehitanud tükk aega ilma eriliste nähtavate tulemusteta. See ei tähenda, et eduka rakette ehitava ettevõtte käima panek oleks võimatu või et see ei peaks ka Bezosel lõpuks õnnestuma. Amazoni juhtimismudel ei sobi paljude teemade jaoks. Päeva lõpuks on tegemist ülioptimeeritud laooperaatoriga ja terve nende juhtimiskultuur on vastav.

Tux kirjutas:
Muide lendavaid autosid on ka juba paarkümmend aastat lubatud, aga mida pole, seda pole...


See on nii mitmel tasandil vigane analoogia, et ma ei hakka kõikidesse vigadesse süübimagi. Lendav auto on algusest peale olnud sama surnult sündinud idee, kui lendav allveelaev. Lihtsalt odavam ja seetõttu on seda ka korduvalt proovitud. Ford Aerocar pandi lendama juba 1949 ja seda müüdi kokku selliste kohta üüratu kogus - 6tk. Lendava auto probleem pole mitte see, et see oleks kuidagi tehnoloogiliselt kättesaamatu, vaid, et see on lihtsalt üüratult ebapraktiline (alatest sellest, et see tehnilistest kompromissidest ainult koosnebki kuni vastandlike regulatsioonideni välja). Lisaks on autole ja lennukile esitatavad nõuded põhimõtteliselt vastukäivad. Kui auto peaks liibuma vastu teed, et maksimeerida hõõrdetegurit, siis vastu teed liibuv lennuk teatavasti ei ole lennuk jne. Kui sa võrdled laiatarbe infotöötlust sellise anakronismiga siis näitab see, et sul ikka päris head pilti ei ole asjast, millest sa räägid.


Läheks ikkagi edasi, et aga teised lugejad ka aru saaksid mille üle me vaidleme, siis alustaks kõigepealt isesõitmise tasemete definitsioonidest.
Tsiteeri:
Tase 0, 1, 2 - Inimene jälgib keskkonda

Tase 0
Ai - puudub

Tase 1
Ai - juhi abiline, aitab pidurdada, kiirendada või roolida
Ai lähtub keskonna andmetest, eeldab et inimene teab kõike paremini ning kontrollib ja vastutab
Ai soovitused viib ellu inimene
juhul, kui Ai hakkama ei saa võtab inimene juhtimise üle

Tase 2
Ai - osaline automatiseerimine, aitab kiirendada/pidurdada ja roolida
Ai lähtub keskonna andmetest, eeldab, et inimene teab kõike paremini ning kontrollib ja vastutab
Ai soovitused viib ellu automaatika
juhul, kui Ai hakkama ei saa võtab inimene juhtimise üle


Tase 3, 4, 5 - Ai jälgib keskkonda

Tase 3
Ai - tingimuslik automatiseerimine, Ai oskab ise juhtimisülesandeid täita
suudab sõita niikaua, kuni inimene sekkub

Tase 4
Ai - kõrge automatiseerimine, Ai oskab ise juhtimisülesandeid täita
suudab sõita ka siis kui inimene ei sekku

Tase 5
Ai - täielik automatiseerimine, Ai oskab ise juhtimisülesandeid täita
suudab sõita igas olukorras kus ka inimene suudab sõita


Alguse sai see vaidlus sellest, et Milremi omanik teatas, et ta tahab teha:
Tsiteeri:
Teiselt poolt on Milremi robot (tööversioonis TypeX, aga lõplikku nime veel nuputatakse-toim) aga hoopis midagi muud: palju kergem, palju madalam ja mis peamine, mehitamata ja autonoomne. See tähendab, et meeskonda ja sõdureid, kes võiksid lahingu käigus surma saada, masinas ei ole. Samuti toimetab ta lahinguväljal omapäi nagu näiteks isejuhtiv auto tänavatel, ainult et relvasüsteemi kontrollib alati inimene.


Siit võib teha järelduse, et masin on navigeerimise ja sõitmise koha pealt kas tase 3, 4 või 5. Kuna sinna inimest sisse pole ette nähtud, siis 3 ja 4 taseme jaoks peab inimese sekkumine olema võimalik mingi sidevahendi näol ja relvasüsteemi kontrolliks on sidevahendi olemasolu vaja ka 5 taseme jaoks.
Side olemasolu on võimalik vaid sõdimisel vähearenenud vastasega, juba Lahesõja ajal oli suur puudus sidekanalitest ja asi paremaks ei lähe kusagilt otsast.
5 taseme saavutamist ma ei näe hetkel mitte kusagilt, praegu ollakse 3 taseme juures ja üritatakse meeleheitlikult 4 taset saada. Kui sidet pole, siis peab masin ka orienteerumisega 100% ise hakkama saama, mis siis eeldab ikkagi 5 taset.
Seda 5 taset on üritatud saada juba viimased 50 aastat ja lähemale pole see eriti tulnud. Huvitav miks ei ole kümned tuhanded teadlased ja parimad insenerid sadadest parimatest ülikoolidest seda seni suutnud? Võimalusi on mitu:
1) nad on olnud lollid
2) nad on olnud laisad
3) neil pole olnud piisavat tehnoloogiat
4) midagi on puudu teoorias

Esimest kahte põhjust ei sa tõsiselt võtta, jäävad kaks viimast. Tasemest 0 kuni hetkeseisuni on meid edasi aidanud suures osas Moore seaduse järgi arenev riistvara ja suurema haamriga saab kaugemale kui väiksega, aga ma ei tea viimase paarikümne aasta jooksul mitte ühtegi olulist läbimurret arvutiteaduses, mis võimaldaks 5 taset saavutada.

Ja võrdlus lendavate autodega on täiesti omal kohal, sest arvutiteaduse mõttes on siin isesõitvate autodega hetkel analoogne probleem. Teooria puudujääke üritatakse lahendada suurema haamri kasutuselevõtuga (kogutakses rohkem lähteandmeid keskkonnast), mis tundub esimesel hetkel aitavat, kuid toob kaasa veel suurema haamri vajaduse (rohkem lähteandmeid sisaldb ka rohkem müra, mille välja filtreerimiseks on vaja võimsamat arvutit ja/või suurema läbilaskvusega andmeside kanalit ning suuremat mälumahtu).

Ehk see Milremi uus projekt on väga äge PR projekt, ta pakub arendajatele suurt tegemisrõõmu, seda promodes saab "raha tõsta" nagu moodsal ajal idudel kombeks. Ühel hetkel saab ka ilmselt firma kellelegi edasi müüa ja kasumi välja võtta. Neid masinaid saab müüa ka kuhugile Aafrikasse külatänaval korra hoidmiseks, aga meie taktikalise vastasega kokku minemiseks nad ei kõlba...

P.S. Üks isesõitvaid autosid arendanud firma pani just pillid kotti. See juhtus just veidi enne koroona kriisi tõsiseks minekut.
https://www.msn.com/en-au/news/techandscience/the-failure-of-this-self-driving-truck-company-tells-you-all-you-need-to-know-about-self-driving-vehicles/ar-BB11z7eK
Tähele tasub panna seda lõiku, ehk teooria, mis võimaldaks 5 taset saada on puudulik.
Tsiteeri:
There are too many problems with the AV industry to detail here: the professorial pace at which most teams work, the lack of tangible deployment milestones, the open secret that there isn’t a robotaxi business model, etc. The biggest, however, is that supervised machine learning doesn’t live up to the hype. It isn’t actual artificial intelligence akin to C-3PO, it’s a sophisticated pattern-matching tool.


Mind ei pea muidugi uskuma, mul pole sellest ka sooja ega külma, aga firma asutaja juttu võiks proovida mõttega lugeda
https://medium.com/starsky-robotics-blog/the-end-of-starsky-robotics-acb8a6a8a5f5
Tsiteeri:
Five years later and AV professionals are no longer promising Artificial General Intelligence after the next code commit. Instead, the consensus has become that we’re at least 10 years away from self-driving cars
...
It’s widely understood that the hardest part of building AI is how it deals with situations that happen uncommonly, i.e. edge cases. In fact, the better your model, the harder it is to find robust data sets of novel edge cases. Additionally, the better your model, the more accurate the data you need to improve it. Rather than seeing exponential improvements in the quality of AI performance (a la Moore’s Law), we’re instead seeing exponential increases in the cost to improve AI systems — supervised ML seems to follow an S-Curve.

.

_________________
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2020 8:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4916
Tux kirjutas:
...

Alguse sai see vaidlus sellest, et Milremi omanik teatas, et ta tahab teha:
Tsiteeri:
... Samuti toimetab ta lahinguväljal omapäi nagu näiteks isejuhtiv auto tänavatel, ainult et relvasüsteemi kontrollib alati inimene.


Siit võib teha järelduse, et masin on navigeerimise ja sõitmise koha pealt kas tase 3, 4 või 5. Kuna sinna inimest sisse pole ette nähtud, siis 3 ja 4 taseme jaoks peab inimese sekkumine olema võimalik mingi sidevahendi näol ja relvasüsteemi kontrolliks on sidevahendi olemasolu vaja ka 5 taseme jaoks. ...


Ma ei teadnudki, et see vaidlus meil veel käib :-)

Mulle tundub, et sa murrad siin nüüd natuke lahtisest uksest sisse.
Esiteks ei väida mitte keegi peale sinu, et firma üldse teesklekski millegi enama, kui tase 3 kasutamist. See on see, mille nad venitavad praegu nippa-nappa välja.
Teiseks on side hoidmine, kui probleem ilmselge. Tegelikult on see probleem laiem. Kui masinas endas inimesi ei ole, siis peavad nad olema mingis teises masinas. Sisuliselt tähendab see 2-masinalist komplekti. Vastasel korral peaks side käima üle satelliidi, kuid see on üsna lootusetu ettevõtmine. Sidega kaasneb ka see probleem, et kui ei ole tegemist just lasersidega vms. lahinguolukorras mittekasutatava "udutehnoloogiaga", siis on iga raadiokiirgust väljastav aparaat vastase kõrgendatud huvi objekt.
Kolmandaks ei looda seda masinat minu teada mitte EKV tarbeks vaid nimetu "tellija" soovide kohaselt.

PR projektidele kipub olema iseloomulik, et asjast kaagutatakse enne, kui sisulise arendustöönigi on jõutud. Tüüpse näitena Carmel IFV Iisraelist: https://www.youtube.com/watch?v=KyXA8H67nqk
Milremi puhul on väidetavalt masin juba otsapidi metallis. Me ei tea, mis selle arendustöö eesmärk on ja kes on selle tellija - elame näeme. Kui see selgeks saab, siis ilmselt tulevad vastused ka küsimustele. Võimalik, et tegemist on näiteks mingi kogemuste omandamise projektiga mingi suurema kaitsetööstuse ettevõtte poolt, kus milrem ongi kasutusel peamiselt soodsa arendusvõimekuse pärast. Ei tea. Elu näitab. Sestap ei julgeks mina seda praegu PR projektiks nii uljalt tembeldada, aga see, et küsimused on õhus, on ilmselge. Oluline on, et asja ei saa praegu kindlasti vaadata EKV vajadustest lähtuvalt.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2020 9:44 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19094
Asukoht: Viljandimaa
Sidepidamise küsimuses tasub mõelda hiljutisele Türgi kampaaniale assadistide vastu, kus väga suure osa tööst tegid ära UAV-d. Muidugi oli neid suhteliselt vähe, aga nad olid efektiivsed.

Milremi taolised masinad ei hakka ettenähtavas tulevikus "iseseisvalt" sõdima selles mõttes, nagu inimestest koosnev üksus seda teeb - sooritama maastikul taktikalisi ümberpaiknemisi olenevalt olukorrale. Aga kas neil võiks olla ülesanded, mida annaks võrrelda Türgi UAV-de omadega? Vaenlase positsioonide lähedusse lõgistada, midagi punkteerida ja enne minekut teha, kui kaudtule löök peale tellitakse?

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2020 10:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4916
Kriku kirjutas:
...Aga kas neil võiks olla ülesanded, mida annaks võrrelda Türgi UAV-de omadega? Vaenlase positsioonide lähedusse lõgistada, midagi punkteerida ja enne minekut teha, kui kaudtule löök peale tellitakse?


Pigem on siiski tegemist tüüpilise luuresüsteemi osaga, mis erineb tavapärasest selle poolest, et kui enamasti on luurajate roll ise oma nina herilasepessa pista, siis siin saadavad luurajad enda ees selle mehitamata aparaadi ja hoiavad ise mõõdukat distantsi, olles samas võimelised ise teisest soomukist tuld andma. Vähemalt on mul selline ettekujutus sellest lahendusest. Sellise mudeli puhul saab ka teatud piirides raadiosidet asendada lasersidega. Vähemalt senikaua, kui on otsenähtavus. Stiilis, et kui on otsenähtavus, hoitakse lasersidet, kui see kaob, hüpatakse kohe raadiosageduste peale. See muidugi ei lahenda probleemi, aga mingil määral võimaldab seda hallata.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2020 17:20 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Juul, 2014 12:56
Postitusi: 656
Saab ka natuke peenemat loogikat kasutada:
1. Kui (laser)side kaob, sõida edasi X meetrit ettenähtud koordinaatide suunas.
2. Tee 360 kraadi skänn
3. Saada skänni tulemus raadiosidega (sedasi seatakse ohtu vaid droon, luuremeeskond saab passiivselt vastu võtta)
4. Oota uut käsku 120 sekundit.
5a. Kui käsku ei tule, naase punkti kus viimati side toimis.
5b. Kui käsku ei tule, liigu edasi veel X meetrit ja korda tegevusi 2-4.
6. Oota käsku 120 sekundit.
7. Kui käsku ei tule, sõida veel X meetrit mööda esialgset trajektoori tagasi.
8. Korda tegevusi 6-7 kuniks side loodud või droon stardipaigas.

Nii või teisiti - luuremasina jaoks vajalik loogika iseliikumiseks on oluliselt lihtsam võrreldes tavaliikluses vajaliku L5ga - terve pinu liiklusreegleid ja teiste liiklejatega arvestamist võib üle parda heita. Viimane on vaat et kõige keerulisem olukorras kus mitte kõik liiklejad ei liigu ühise algoritmi/reeglistiku järgi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2020 20:37 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Mär, 2014 15:31
Postitusi: 596
No tegelikult praktikas ei ole see autonoomsus maastikul liikudes sugugi nii lihtne, sest võimalikke kombinatsioone ja stsenaariume on kordades rohkem ning anduritel keerulisem jälgida. Samuti on siin küsimus selles, kuidas see igas suunas kõike kiirgav kuubik vastase jaoks välja näeb. Samuti olukorrad, kus segatakse sidet ja positsioneerimist(suht standard olukorrad). Selles mõttes ei ole päris nõus, et maastikul majandamine oleks lihtsam kui linnas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2020 22:10 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4916
trs kirjutas:
No tegelikult praktikas ei ole see autonoomsus maastikul liikudes sugugi nii lihtne, sest võimalikke kombinatsioone ja stsenaariume on kordades rohkem ning anduritel keerulisem jälgida. Samuti on siin küsimus selles, kuidas see igas suunas kõike kiirgav kuubik vastase jaoks välja näeb. Samuti olukorrad, kus segatakse sidet ja positsioneerimist(suht standard olukorrad). Selles mõttes ei ole päris nõus, et maastikul majandamine oleks lihtsam kui linnas.


Vaieldav. Liikluses on sul terve posu reegleid, millele vastavad olukorrad peab masin smalt ära tundma ja siis neile vastavad otsused langetama. À la kas hobuvankriga kehtib parema käe reegel. Aga ratsahobusega? Aga suure koeraga. Mine tee neil vahet.

Maastikul on selle võrra reegleid vähem: ära millelegi otsa sõida ja ära ümber mine. "Millegi" puhul on oluline vahet teha põõsal ja rändrahnul (piltlikult öeldes). Samuti tuleb kasuks võime teel püsida.

Nüüd eespool on näidatud, et "igas suunas kiirgamine" ei ole igal ajahetkel hädavajalik. Segamiskindluse pärast ma väga ei muretse. Piisavalt hästi valitud sagedushüplemise ja modulatsiooni mudeli abil on võimalik luua olukord, kus segajal võtab sobiva segamissignaali moduleerimine piisavalt kaua aega, et selle ajaga jõutakse edastada piisav kogus infot ja hüpata uuele sagedusele, modulatsioonile ja kodeeringule. Tänapäeval suudetakse sidet pidada ka võimsa valgesagedusliku mõra tingimustes samal sagedusel. Segamine on samuti muutunud päris keeruliseks. Pigem on probleem selles, et raadioeetris pidevalt "mölisemine" muudab selle karbi sihtmärgiks, aga seda on võimalik teataud piirides vältida, nagu eespool näidatud. Siiski mitte 100% (ümbert nurga lasersidet ei pea).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
PostitusPostitatud: 14 Apr, 2020 9:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1663
Üks koht, kus isesõitva auto arendajad nähtavasti raha kokku hoiavad on masinaehituse skippimine, soetatakse kohe poest mingi piisavalt mahukas Toyota, BMW või mõni muu auto ning hakatakse seda siis enda poolt lisatud tarkvara ja elektroonikaga targaks tegema. Teine on pilveteenusele tuginemine, mida pakuks tsiviil-telekomid oma 5G teenusega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
PostitusPostitatud: 14 Apr, 2020 10:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Apr, 2010 10:21
Postitusi: 761
Asukoht: LÄÄNEMAA
Tsiteeri:
Vaieldav. Liikluses on sul terve posu reegleid, millele vastavad olukorrad peab masin smalt ära tundma ja siis neile vastavad otsused langetama.
Õnneks on eesti maastik väljaspool suuri linnu ja maanteid tasane, kõva pinnasega ning ilma igasuguste takistusteta! :twisted: Paraku väljaspool suuremaid teid kasvavad meil suured puud, lausa metsad või on siis tugevalt võsastunud. Olen seda Milremi liikurit lähedalt näinud. Suhteliselt suur. Masin peaks suutma hinnata kas ta puude või võsa vahelt läbi mahub, millise noore puu ta suudab maha rõhuda ning millisest proovima ringi liikuda pluss veel pinnas võib pehme olla. Samuti võib sambla sees peidus olla terav känd või kivikamakas. Ka ojad, jõed, kraavid on takistuseks. Kardan, et liiklusreeglid on tibatilluke mure võrreldes millega tuleb teede pealt maha keerates arvestama hakata. Teedel varustuse või inimeste transportimiseks on palju lihtsamaid ja odavamaid võimalusi kui Milremi leiutised.
Olles umbes viisteist aastat tagasi näinud pealt katsetusi asendamaks inimkleepsutajat liinitööl. Asi lõppes sellega, et üks inimene asendati kolmega ja masin ei suutnud seda tööd ikka ära teha ning kogu liin ootas tema järgi. Ajad on edasi läinud ja tänase tehnoloogilise arengutaseme põhjal eeldaks, et vast kogu liin niipalju ootama ei peaks, aga paar-kolm ekstra inimest saaks ikka tööd. :lol: Kokkuvõtvalt toetan AKF Tuxi!

_________________
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
PostitusPostitatud: 14 Apr, 2020 11:18 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Aug, 2008 10:25
Postitusi: 1905
Võhiku küsimus - mida isejuhtiv maapealne relvaplatvorm enamat suudaks kui UAV? UAV-d lihtsam autonoomseks teha ja pauku oskavad ka teha. Äkitse investeeriks hoopis droonindusse?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
PostitusPostitatud: 16 Apr, 2020 0:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Okt, 2005 22:13
Postitusi: 1170
Asukoht: Tallinn
Some kirjutas:
Võhiku küsimus - mida isejuhtiv maapealne relvaplatvorm enamat suudaks kui UAV? UAV-d lihtsam autonoomseks teha ja pauku oskavad ka teha. Äkitse investeeriks hoopis droonindusse?


Ükski lennumasin pole igaveseks ülesse jäänud, nad kõik tulevad varem või hiljem alla ja UAV-d kipuvad maandumisel tihti kannatada saama, ehk õhus on neil lihtsam liigelda, sest seal pole millegagi kokku põrgata nii lihtsalt võimalik, maapealsed jälle ei kuku niisama lihtsalt puruks, kui midagi valesti läheb... Maapealne platvorm on ka kordades odavam ja jaksab sama raha eest ka oluliselt rohkem kasulikku koormat kanda. Mõlemal on oma head ja vead ja mõlemaid on vaja.

_________________
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
PostitusPostitatud: 16 Apr, 2020 9:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Juul, 2014 12:56
Postitusi: 656
teeline35 kirjutas:
Kardan, et liiklusreeglid on tibatilluke mure võrreldes millega tuleb teede pealt maha keerates arvestama hakata.

Ehk siis sinu arvates DARPA GC raames tegi alustuseks kaks rasket võistlust ja kui teisel juhul pea kõik osalejad ülesandega hakkama said, siis otsustati preemiaks kolmas võistlus väga oluliselt lihtsamaks teha, sest arvestama pidi vaid piiratud liiklusreeglite hulgaga, kaasliiklejaid oli vaid mõni üksik auto (ei ühtegi jalakäijat ega ratturit), ei ühtegi ajutist liijklusmärki, reguleerimata takistust, liiklusreegleid rikkuvaid kaasliiklejaid jne-jne?
Sul ei ole ilmselgelt ettekujutust, mille kõigega peab suutma arvestada inimestega samas liikluses osalev täisautomaatne AI. "Kas sõiduk mahub läbi" või "kas sellest objektist tohib üle/läbi sõita" on muide ülesanded, mida peab lahendama ka tavaliikluses osalev L5 sõiduk (neid võib küll harvem ette tulla aga lahendama peab ikka). Erinevalt pigem üksi maastikul liiklevast luuresõidukist peab aga tavaliikluses osalev sõiduk neid ülesandeid lahendama arvestades ka võimalike kaasliiklejatega. Näiteks "kitsas koht" on tee äärtes parkivate sõidukite tõttu aga läbi mahtumise arvestamisel peab arvestama ka võimalusega, et vastutulev sõiduk ei lase manöövrit lõpetada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
PostitusPostitatud: 16 Apr, 2020 10:07 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4916
2korda2 kirjutas:
...Erinevalt pigem üksi maastikul liiklevast luuresõidukist peab aga tavaliikluses osalev sõiduk neid ülesandeid lahendama arvestades ka võimalike kaasliiklejatega...


Lisaks asjaolu, et tavaliikluses ei saa masin "mõttepausi" võtta. Ei saa aeglustada enne kiirteelt mahapööret teosammule, et aru saada, mida porine liiklusmärk tähendab või et küsida juhilt, kas tegemist on valge veoki või taevaga. Kogu juhile juhtimise üle andmine on tavaliikluses suurusjärgu võrra keerulisem.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
PostitusPostitatud: 16 Apr, 2020 11:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1663
Isesõiteva auto (Tesla, Waymo, Yandex jne...) autopiloot kasutab kaameraid, lidarit, radarit, kiiret andmesidevõrku ja pilveteenust.

Militaarsõiduki/sõjaroboti autopiloot ei saa ideaalis kasutada aktiivseid sensoreid (kuna need on ka majakad, mis annavad su asukoha välja), tsiviilandmesidet ja pilveteenust. Ühest küljest ei pruugi seda olla kuna pole elektrit, tugijaamad on rivist väljas, jne... teisalt salvestavad need ju sinu asukoha ja liikumislogi 24/7 kusagile "Hiina serverisse", mille üle sul puudub kontroll.

Militaarsõiduki/sõjaroboti autopiloot peaks olema ikkagi autonoomne.

Üks isesõitvuse aplikatsioon võiks USA eeskujul olla logistilised autokonvoid, kus mehitatud ja soomustatud on ainult konvoi esimene sõiduk ja julgestussõiduk ning ülejäänud kümned rivimasinad (mingid odavad softskinnid) suudavad ise kolonnis püsida.

Teine lahendus aga võiks ollagi UGV-Drooni kombo, kus esmalt lendab droon ettenähtud sihtpunktini - koostades detailse maastikukaardi, annab selle info siis UGV-le, kes koostab selle alusel optimaalse liikumistee ja sooritab autonoomse sõidu talle ettenähtud punktide vahel. :roll: :D


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
PostitusPostitatud: 16 Apr, 2020 11:21 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19094
Asukoht: Viljandimaa
Aga Süürias tegutsesid ju edukalt droonid, mis ei olnud selles tähenduses autonoomsed?

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 578 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 34, 35, 36, 37, 38, 39  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt