www.militaar.net

RPG tootja demostreerib kaitsevõre abitust.

Любопытное видео от "Звезды" со стрельбой из РПГ-26 по МТ-ЛБу с самодельным противокумулятивным экраном. Достаточно интересны кадры, сделанные внутри машины в момент пробития "мотолыги" кумулятивной струей

http://twower.livejournal.com/1948178.html

Kahju et see võre erakordselt kipakas on Tahaks täitsa näha, mida see rpg teeks 4-5 cm piklike võre-varraste vastu, näiteks nagu siin.

Videost on näha tõesti, et testis kasutatav nn kaitsevõre oleks võetud nagu suurema grilli pealt st ega need ameeriklased ja muud nii lollid ka pole, et võredele ja soomusele samasuguseid teste pole korraldanud. Vaevalt, et neil seal kõik sellised "eksperdid" on, nagu meie Päästeameti tegelased omal ajal, kes "nõiavitsa" lõhkeaine avastamiseks sisse ostsid ja enne Bushi visiiti oli näha, kuda üks vaene pommigrupi liige agaralt "veesoont" ehk lõhkeainet sellega otsis, vabalt oleks võinud ka pendlit kasutada, tulemus oleks sama olnud. Väidetavalt pidi see imerelv Egiptuse lennujaamades veel alles olema. Üldiselt läheb see venelaste test sinna samasse auku, kus nad tõestavad uuemate Kalashnikovide paremust, kasutades võrdlusrelvana Vietnami sõjaaegset 1969 aasta M16A1.

Väga palju sõltub, kuhu tabab RPG nina. Kui see satub otse vastu terast, siis läbistab juga tõenäoliselt soomuse. Kui see satub võrerestide vahele sõltub kõik võre tugevusest. Kui võre on nõrk, paindub see nii palju, et nina puudutab soomust ja kumulatiivjuga läbistab soomuse. Kui võre on pisiavalt tugev, siis see lhtsalt purustab raketi ja järgi jäänud kola suuremat kahju ei tee.

Võre ei anna 100% kaitset vaid parandab olulsielt masina võimalusi.

Raske on mitte nõustuda Kilo Tangoga. Lisaksin omalt poolt, et nähtud katses tulistati lühikeselt distantsilt. Paistab, et rakett läbis võrgu lihtsalt oma raskuse ja kiiruse toel ning õnnekombel ei tabanud sütik võrku.

See kaitsevõre oli ju nii mannetu, et samahästi oleks võinud vedrumadratsi panna sinna

Venelastel oli vanasti kombeks lisakaitseks RPG vastu soomukite parrastele tyhje puidust laskemoonakaste kinnitada ja sinna liiva kyhveldada. Raskel ajal abiks seegi, kuid videos näidatud vork jättis kyll väga kipaka mulje, reaalselt lääne soomukitel kasutaravad vored on oluliselt tugevamad.

Venelastel juba ammu RPG-le topeltpeadega moon leiutatud!

lisaks inertsiga toimivad sütikud millel pole võredest sooja ega külma.

ivanorav kirjutas:Venelastel juba ammu RPG-le topeltpeadega moon leiutatud!

See pole väga oluline, mis kõik leiutatud on. Loeb see, mis kõige massilisemalt kasutuses on.

reserv2006 kirjutas:

ivanorav kirjutas:Venelastel juba ammu RPG-le topeltpeadega moon leiutatud!

See pole väga oluline, mis kõik leiutatud on. Loeb see, mis kõige massilisemalt kasutuses on.

No siis vöetakse ka topeltlaengutega moon massiliselt kasutusse!

https://www.youtube.com/watch?v=q07hCPOCSeg

Ka tandemlõhkepeade puhul oleneb paljugi sellest, kuhu tabamus satub. Kui lendab täpselt võre vahele, siis pole välistatud, et rakett rikutakse enne lõhkemist ära.

Umbes nii:

https://www.youtube.com/watch?v=q7BupgOgXd4

Saksalaste "uus marder" sai siis selline

http://www.janes.com/article/61407/euro ... rce=Eloqua

Vaatamata sellele, et paljud M113-tööhobust vanarauaks armastavad sõimata, modib Brasiilia oma M113-parki usinasti

http://www.janes.com/article/61698/braz ... rce=Eloqua

Palju see uus saksa IFV maksab? Brasiilial ilmselt see loogika, et vaesel ajal pigem moditud M113 kui ilma soomuseta.