www.militaar.net

Uut pioneeride sillasüsteemi esitleti avalikkusele
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=72928449

Roamless kirjutas:Uut pioneeride sillasüsteemi esitleti avalikkusele
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=72928449

Huvitav, palju neid masinaid on? Või ostetigi ainult üks?

Kuidas nüüd selle paljuräägitud NATO standardiga ikka saab, mis väidetavalt seniajani nii paljude kaitsevõimet tõstvate tehniliste lahenduste muretsemisel takistuseks olnud on?

Kilo Tango kirjutas:Huvitav, palju neid masinaid on? Või ostetigi ainult üks?

...neljast sillamasinast koosnev komplekt, 4x10 meetrit. 1974 aastal võeti Nõukogude Liidus kasutusse. Kandevõime 60 tonni, Hollandist saabuvatel sillatankidel "Biber" kandevõime kõigest 50 tonni. Huvitav, palju nende nelja masina eest Ukrainale maksti?

boreas kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:Huvitav, palju neid masinaid on? Või ostetigi ainult üks?

...neljast sillamasinast koosnev komplekt, 4x10 meetrit. 1974 aastal võeti Nõukogude Liidus kasutusse. Kandevõime 60 tonni, Hollandist saabuvatel sillatankidel "Biber" kandevõime kõigest 50 tonni. Huvitav, palju nende nelja masina eest Ukrainale maksti?

Kas Kalevi pati tagant mitte ei viinud üle Jägala kunagi ammu seesama sild. Ainult hullult lagunenud.

Kilo Tango kirjutas:

boreas kirjutas:

Kilo Tango kirjutas:Huvitav, palju neid masinaid on? Või ostetigi ainult üks?

...neljast sillamasinast koosnev komplekt, 4x10 meetrit. 1974 aastal võeti Nõukogude Liidus kasutusse. Kandevõime 60 tonni, Hollandist saabuvatel sillatankidel "Biber" kandevõime kõigest 50 tonni. Huvitav, palju nende nelja masina eest Ukrainale maksti?

Kas Kalevi pati tagant mitte ei viinud üle Jägala kunagi ammu seesama sild. Ainult hullult lagunenud.

Kalevi tagant läks vähe kergema konstruiga/ õhuliseem. Suisa nii õhuline, et kevadine jääminek selle kummuli lükkas. Me suvel veel ehitasime sinna kõrvale "demblitööna" puidust uue.

hillart kirjutas:Kuidas nüüd selle paljuräägitud NATO standardiga ikka saab, mis väidetavalt seniajani nii paljude kaitsevõimet tõstvate tehniliste lahenduste muretsemisel takistuseks olnud on?

Antud juhtumil ei ole läänest lihtsalt midagi võrdväärset (ja taolise hinnaga) osta, sestap siis sundvalikud.

Kusjuures on ju tegelikuses tegu juba aastal 1951 loodud süsteemiga...Kraz 214 koos sellele konstrueeritud raske mehaniseeritud sillaga (тяжёлый механизированный мост -ТММ).

Soomlastel on kasutusel selle silla sama versioon, kuid vanemal veokil - selle Kraz-255 veoki peal, mille kabiin on veel puust tehtud (ja plekiga kaetud).

NSVL ajal tehti päris korralikke lahinguteeninduse ja teenindustoetuse (ehk tagala) masinaid, milletaolisi meie näinudki päriselus pole, mis on lihtsad, töökindlad ja odavad parandada. Sellest ka tõsiasjad, et taoline tehnika püsis aastakümneid muutumata kujul, vahetati ainult vedukautosid. Peale viimatist venelaste poolset NZ ladude tühjendusmüükide algust ilmuvad need varsti ja Euroopa müügiplatsidele (muidugi mitmekordse hinnaga).

Sellise asja ostmise ja kasutamise perspektiiv sõltub mõistagi kasutaja näppude ja mõtte osavusest, sest täisteenusliisingut neile ei saa.

...neljast sillamasinast koosnev komplekt, 4x10 meetrit

Ehk siis maakeeli vist 1 sillarühma tehnika, mis koosneb 4-st sillajaost/meeskonast, igaühel 1 masin.

Varsti võib siia lisada juurde ka sillatankid.

http://uudised.err.ee/v/eesti/bf536ca8- ... aste-tanke

Silla paigaldamisele kuluv aeg on suhteliselt pikk 1.5-3 tundi SISU 10x10 LEGUAN paneb oma silla paika mõne minutiga, teine suur miinus on et masin on soomustamata. Sillakomplekt maksnud meile 3-4 miljonit eurot. Miks sellise elementaarse asjaga meil niivõrd kaua oodati, 90´ ndate alguses oleks saanud sellise süsteemi kätte sentide eest? Mis sellest ideest saanud on et me ei tohiks kaitseväes kasutada võimaliku tulevase Narva Rahvavabariigiga sarnast tehnikat?

Telekas nähtud uudislõigus väideti, et soomlased olla Leo2-ga sellest üle ragistanud. Kandis küll aga hakkas logisema.

Need Leo1 baasil tehtud Biber sillasüsteemid pole ka klassifikatsiooni järgi mõeldud üle 60 tonni kaaluvate Leo2 viimaste mudelite jaoks.
Samas, on sakslased katsetanud ja "pooleks ei läinudki"...
Nii et, egas ta kindlasti kohe kokku ei kuku. Hädaolukorras ehk toimiks.
Samas igapäevast tööd/teenistust selle peale siiski rajada ei saa.

2korda2 kirjutas:Telekas nähtud uudislõigus väideti, et soomlased olla Leo2-ga sellest üle ragistanud. Kandis küll aga hakkas logisema.

Soomlased võisid sealt üle sõita tankiga Leopard-2A4, mis kaalub kõigest 55 tonni aga tänapäevased Leopard-2A7+, Abrams M1A2 SEPv2, Challenger-2 Tier3 kaaluvad vahemikus 65-75 tonni. Kui maksimaalsest lubatust midagi üle koormata siis eluiga saab tal olema üürike. Sama lugu nende kaitseväe kallite HK USP püstolitega, mis ülelaetud püstolkuulipildujamoonaga laiali lammutati.

Kapten Trumm kirjutas: Sellise asja ostmise ja kasutamise perspektiiv sõltub mõistagi kasutaja näppude ja mõtte osavusest, sest täisteenusliisingut neile ei saa.

02:09 -> 02:14
http://uudised.err.ee/v/eesti/bf536ca8- ... aste-tanke