HMS "Warrior"
Postitatud: 02 Jaan, 2016 14:30
Vene ajaloolane Vjatšeslav Kondratev on oma blogis veidi mereteemat üles sättinud. Võtsin endale vabaduse seda eestindada. Lihtsalt intrigeerivad pildid olid…
Veidi enam kui 155 aastat tagasi, 1860nenda aasta 29ndal detsembril toimus Blackwallis, Thamesi Rauatöö ja Laevaehituse Kompanii poolt maailma esimese soomustatud metallkerega auru-purjefregati „Warrior“ vettelaskmine. Tegu oli sel hetkel võimsaima sõjalaevaga maailmas. Ja kuigi laev polnud vaba puudustest (näiteks polnud tema peakaliiber- seitsmetollised vintrauaga Armstrongi suurtükid- just kõige õnnestunumad), kinnitas Suurbritannia selle laeva vettelaskmisega järjekordselt enda kui merede valitseja ja tehnoloogiliselt kõige arenenuma merdsõitva suurriigi kuvandit. Praeguseks on noist aegades jäänud vaid nostalgilised mälestused ja armastusega taastatud ujuvmuuseum „Warrior“, mille dekke mööda turistid jalutada saavad.
„Warriori“ arhiivis asuvad säilinud originaaljoonised. Väliskujus on hästi märgatav klassikaliste XIX sajandi fregattide ja korvettide joon ning vaid selle kere mehhaaniline sisu demonstreerib , et tegu on põhimõtteliselt uute tehnoloogiatega.
„Warriori“ korpuse struktuur, nii joonisel kui maketina. Pöörake tähelepanu, et suurtükiparda soomusplaadid kinnitusid soliidsele puitalusele, mis tagas täiendava kaitse.
Soomusfregati põhimõtteline skeem. Vasakul ülemises nurgas on näidatud soomustatud kasematt, mis kindlustas laeva keskosa alumise ja ülemise teki vahel. Järgneb valik fotosid „Warriorilt“ kujul, nagu ta nägi välja peale ekspluatatsiooni võtmist 1861 aasta sügisel.
Laev näeb ka praegu väga soliidne välja, seda eriti teda ümbritsevate paadikeste taustal
Lõivumaksmine omaaegsele „purjekadisainile“- suur ja rikkalikult kaunistatud suurte akendega ahtripalkon.
„Warrior“ („Sõdalane“) ise. Käilakuju enne ja peale restaureerimist. See oli üks väheseid puitdetaile laeval, millel isegi mastid ja pukspriit olid rauast.
110-naelased seitsmetollised(178 mm)vintraua ja keermega suletava lukuga tagantlaetavad Armstrongi suurtükid. Vettelaskmise hetkel oli neid laeval kümme, kaks ülemisel dekil ning kaheksa patareidekil.
68-naelased eestlaetavad siledaraudsed suurtükid patareidekil, mis ühtlasi oli madruste kubrikuks. „Warrioril“ oli selliseid suurtükke 28 tükki.
Ülemisel dekil asuvad roolirattad ja kompass
Patareidekil asuvad roolirattad, kompass ning relvariiul.
Kaptenikajut. Mõõtmed on muidugi aukartustäratavad, kuid erilist luksust silma ei hakka.
Meie naised on laetud suurtükid. Kajut, mida üks laeva ohvitseridest pidi jagama 68-naelase suurtükiga.
Briti meremees on alati valmis lähilahinguks ja abordaažiks. Patareidekil asuvad kinnitused revolvritele ja meremehemõõkadele.
Erinevad ahjud- vasakul laevakatelde omad, paremal kambüüs.
Vasakul mehhaanilise ajami ja kuivatusrullidega pesumasinad. „Warrior“ oli esimene sõjalaev maailmas, mis sellise tehnikaimega varustati. Paremal madruste vannid pesusektsioonis.
http://vikond65.livejournal.com/425087.html
Veidi enam kui 155 aastat tagasi, 1860nenda aasta 29ndal detsembril toimus Blackwallis, Thamesi Rauatöö ja Laevaehituse Kompanii poolt maailma esimese soomustatud metallkerega auru-purjefregati „Warrior“ vettelaskmine. Tegu oli sel hetkel võimsaima sõjalaevaga maailmas. Ja kuigi laev polnud vaba puudustest (näiteks polnud tema peakaliiber- seitsmetollised vintrauaga Armstrongi suurtükid- just kõige õnnestunumad), kinnitas Suurbritannia selle laeva vettelaskmisega järjekordselt enda kui merede valitseja ja tehnoloogiliselt kõige arenenuma merdsõitva suurriigi kuvandit. Praeguseks on noist aegades jäänud vaid nostalgilised mälestused ja armastusega taastatud ujuvmuuseum „Warrior“, mille dekke mööda turistid jalutada saavad.
„Warriori“ arhiivis asuvad säilinud originaaljoonised. Väliskujus on hästi märgatav klassikaliste XIX sajandi fregattide ja korvettide joon ning vaid selle kere mehhaaniline sisu demonstreerib , et tegu on põhimõtteliselt uute tehnoloogiatega.
„Warriori“ korpuse struktuur, nii joonisel kui maketina. Pöörake tähelepanu, et suurtükiparda soomusplaadid kinnitusid soliidsele puitalusele, mis tagas täiendava kaitse.
Soomusfregati põhimõtteline skeem. Vasakul ülemises nurgas on näidatud soomustatud kasematt, mis kindlustas laeva keskosa alumise ja ülemise teki vahel. Järgneb valik fotosid „Warriorilt“ kujul, nagu ta nägi välja peale ekspluatatsiooni võtmist 1861 aasta sügisel.
Laev näeb ka praegu väga soliidne välja, seda eriti teda ümbritsevate paadikeste taustal
Lõivumaksmine omaaegsele „purjekadisainile“- suur ja rikkalikult kaunistatud suurte akendega ahtripalkon.
„Warrior“ („Sõdalane“) ise. Käilakuju enne ja peale restaureerimist. See oli üks väheseid puitdetaile laeval, millel isegi mastid ja pukspriit olid rauast.
110-naelased seitsmetollised(178 mm)vintraua ja keermega suletava lukuga tagantlaetavad Armstrongi suurtükid. Vettelaskmise hetkel oli neid laeval kümme, kaks ülemisel dekil ning kaheksa patareidekil.
68-naelased eestlaetavad siledaraudsed suurtükid patareidekil, mis ühtlasi oli madruste kubrikuks. „Warrioril“ oli selliseid suurtükke 28 tükki.
Ülemisel dekil asuvad roolirattad ja kompass
Patareidekil asuvad roolirattad, kompass ning relvariiul.
Kaptenikajut. Mõõtmed on muidugi aukartustäratavad, kuid erilist luksust silma ei hakka.
Meie naised on laetud suurtükid. Kajut, mida üks laeva ohvitseridest pidi jagama 68-naelase suurtükiga.
Briti meremees on alati valmis lähilahinguks ja abordaažiks. Patareidekil asuvad kinnitused revolvritele ja meremehemõõkadele.
Erinevad ahjud- vasakul laevakatelde omad, paremal kambüüs.
Vasakul mehhaanilise ajami ja kuivatusrullidega pesumasinad. „Warrior“ oli esimene sõjalaev maailmas, mis sellise tehnikaimega varustati. Paremal madruste vannid pesusektsioonis.
http://vikond65.livejournal.com/425087.html