www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 11 Aug, 2020 19:15

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 133 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6 ... 9  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 15 Veebr, 2006 15:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
oot...mis aastal sa pead silmas ülekoormuste ülikondade puudumist? Kui 1967 aastal siis see on bullshit oli kõik olemas täielikult. Korea sõja ajal ei olnud. Mis korea sõda puudutab, siis ütlen veel kord: kõikide lendurite nimed ning kuupäevad millal need on hukkunud avalikult olemas. Kokku üle saja. Neist arvan ameeriklastega lahingutes langenud umbes pool.
Igal juhul, venelaste kaotused ameeriklastega lahingutes on 150 lennuki ringis. Palju ameerika lennukit need on allatulistanud mina ei spekuleerikas, kuid praktika näitab et "valetamise koeffitsient" II Maailmasõja ajal oli VVS-il kuskilt 3 kandi, kuid selle üheks suureks põhjuseks on olnud pardarelvastuse nõrkus. Tüüpiline olukord on olnud see, et kuulutati allatulistatuna 6 Bf-109, reaalselt, tulistati alla 2, 2 tegi hädamandumise, ning 2 said väiksemat vigastused. MIG 15 puhul oli pardarelvastus võimsam, aga isegi kui jagada 1200 ameerika lennuki kolmega, nii kui nii jääb 400 ringis. Ja näiteks Meteoride puhul venelaste poolt taotletud ja reaalselt allatulistatud lennukid päris hästi langevad kokku. Mis puudutab Korea sõda veterane, siis tavaliselt, 50 eluaasta ringis lendur on reeglina kas või
Mina olen rääkinud siin eestlasest kes teenis TU-16 eskadrilliülemana. Tema oli lõpetanud 54 aastal lennukooli ning lõpetas 60 aastal eskadrilliülemana. See sama major Jaasson kes hukkus Afgaanistanis 1982 aastal oli lõpetanud lennukooli 1974 aastal, ehk rahuajal 6 aastaga oli jõudnud majorini.
Nii et lendur kes oli Suur Isamasõjal ning Korea sõjal võis teenida 1970 aastal kuskil kindrali auastmes ning olla korpuse või armee komandöör. See ongi põhjus miks need ei ole saadetud egiptusesse.

Afghaanistanis.
Afghanistaanis tulistas NL lennuaparaatide pihta kõik: alates Lee-Enfild vintrauadest kuni F-16 hävitajateni. Kaasa arvatud kantavad raketid (enamus helikoptritest mis on seal kaotatud), rasked kuuliheitjad, automaatkahurid.
Vaatamata sellele, on kaotused jatkuvalt olnud tagasihoidlikud (1 lennuk kuus, 1 helikopter nädalas) See on 10 korda vähem kui ameeriklastel Vietnamis.
Üldiselt, Vietnamlased on olnud huvitat


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 15 Veebr, 2006 15:52 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Sept, 2005 13:57
Postitusi: 2012
Asukoht: Harjumaa
Sadade kaupa A-37 ja F-5A??? Ehk A-38 oli, aga mis asi see on? A-37 aretati T-37 st, aga A-38 on küll siis vene leiutis! Ära ikka liialda. Ja nenelt polnud midagi õppida ehk ainult väikesed mootorid-kaal/kütusekulu/võimsus ja kompaktne eektroonika.
Ja primitiivne F-5? Oli ikka lolle ostjad!
Ja riisijutt (toit) on vene nõunike jutt, kes läksid kohalikke lendureid koolitama! Tahad öelda , et venelsed ei tea mida räägivad.
No on ikka saavutus suur ja lai B-29 alla tulistada. Sellest venelased kogu aeg kaagutanud, 12,7mm ning üks 20mm 23 ja 37 mmm vastu
Ja mis oon see mille poolest NATO riikide F-16 erinevad USA omadest?. Neid varustati vastavlt tellija soovile ja ei mingeid sala RIISTADE mahavõtmist. NATO on NATO!
Mitte nõrkus , vaid lendurite välaõpe, närvid ja sihikud. Loe memuaare. Lastakse kogu moon välja ja fashist ikka lendab ja siis na taraan!
Vene raamatuid lugedes pole Pakistani F-16 mingeid probleeme olnud!?
Loll küsimus , aga mis see veel on-rasked kuuliheitjad?


Viimati muutis Würger 190G, 16 Veebr, 2006 9:46, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 15 Veebr, 2006 17:09 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
Muidugi F-5A, A38, UH-1 ja muu kraami sadade kaupa, Lõuna-Vietnami õhujõudude omi. Mina veel vaatasin kunagi vene mängufilmi Vietnamist, kus nii sama lastakse õhku mitu UH-1, mõtlesin veel kuidas see on võimalik.
Ja õppida on alati. Isegi väikestest asjadest.
Nõukogude Liidu lennumeditsiin 50-60 aastatel nägi ette et reaktiivpiloot peab olema kergelt ülekaaluline. Kui teie vaadate Korea NLiidu lendurite pilte, siis näete et need on võrdlemisi paksude nägudega poisid. Ei tea, kust seda võeti aga tõepoolest esimene asi mida tehti riisisööjatega kui need saabusid nõukogude liidu lennukoolidesse - anti ülikõvad ratsioonid.
See on täiesti üldteada fakt.

Rasked kuulipildujad (sorry, mitte kuuliheitjad) on Hiina päritolu 12.7mm DShK.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 15 Veebr, 2006 20:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29387
Ma vaatasin netist läbi sadakond nõukogude ja muu seda tehnikat kasutanud riikide pilootide fotot ning üheltki ei avastanud midagi, mis kasvõi ligikaudu meenutaks g-ülikonda.

Seal hulgas oli mõningaid mehi kõrglennuülikonnas (VKK), kuid see ei ole g-ülikond.

Mulle teadaolevalt tulid esimesed g-ülikonnad alles Su-27 ja Mig-29 tulekuga 80ndate keskel, mis koosnes kaunis primitiivsest käsitsi pingutatavast tükkidest kõhul ja reite peal (selle mugavust võib vaid ette kujutada ja kui meelsasti neid kantakse)

Lennumeditsiin valibki välja jässakaid lühikesekasvulisi lendureid, sest need on looduse poolt g-tolerantsemad.

Et lennukoolist pääsenud kollanokk on 6 aastaga eskadrillikomandör ja major ongi üks selle armee kehva kvaliteedi saladus. Ju siis ameeriklased pidasid kogemust vajalikuks, et 45-aastased kolonelleitnandid ja kolonelid ise lendasid.

Kui vaadata Mig-29 "taktikaid", millega hiilgasid Iraagi ja Jugoslaavia õhujõud 10kond aastat tagasi, siis Bekaast ja muust pole suurt midagi õpitud. Endiselt on lendur operaatori käsutäitja ja on seda tänaseni.

Mujal lendasid paljud kõrgemad ohvitserid kuni 50 eluaastani ja ka lahingus. Kogemus tuleb ainult praktikaga, mitte õppustel lolli mängides või paigalseisvaid märklaudu tulistades.

Kui selle kolonel Oldsi lugu tuua vene oludesse, siis oleks pidanud nõukogude WWII ässad lendama ise nii Koreas kui Lähis-Idas, nad oleks olnud 40-50 aasta vahel, parim kogemuste-füüsiliste võimete suhe lenduril. Tegelikkuses olid need kodanikud "staabitööl" end paksuks söönud ja igasugu lendurioskuse minetanud.

Arvan, et enamik NL hävitajapiloote oleks päris lahingus alla lastud nagu märklaudu. Nagu 1941 lasti. Need, kes esimese aasta jooksul ellu suudavad jääda, on tegijad ja ohtlikud vastased. Sedasi on see armee kogu aeg sõdinud.

Afganistan on vilets näide, sest erinevalt Vietnamist ei olnud duhhidel ei raskeid õhutõrjerakette, radarjuhtimisega kahureid, radareid ja hävitajaid.

Olen nõus, et kolmandatele riikidel müüdud tehnika oli vilets - aga samas olid ka taktikad, väljaõppemeetodid ja muu selline sama tark.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 15 Veebr, 2006 21:07 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
Oot sa tegid järjekordse avastuse minu jaoks. Kuule, lõpeta palun! Alates MIG-17 need PPK tulidki.
Nõukogude Liidus ka kindralid lendasid (näiteks 1968 hukkus MIG-25-ga VVS PVO ülem) aga oleks väga imelik saata need Israeliga sõtta.


Et inimene saab kuue aastaga eskadrillikomandööriks on normaalne, kuna lendur on ka inimene ning kogu selle koeraelu üheks kompensatsiooniks on see et peale 20-25 aasta alates sellest hetkest millal tema on saapad jalga tõmmanud saab ta pensionile (ehk kui arvestada sõjakooli minekuga 18 aastasena see eluea on 38-43 aastat)
Kogu selle asja jooksul sa unustad ühe ülitähtsa asja. Erinevalt ühendriikidest kus sõjaväepiloot on tavaline riigiteenistuja (mõnes mõttes on luuser, kuna tema kolleeg tsiviilelust teenib kordadest rohkem) , siis olid Nõukogude Liidus sõjalendurid (kuni 80-ndate keskpaika) absoluutne koorekiht.See sama eesti mees kellest mina olen rääkinud oli 57 aastal leitnandina või kaptenina endale soetanud GAZ-21 Volga enne seda kui seda jõudsid teha Juhan Smuul ja Paul Keres (üks vanimatest Eestis, maksis 50 000 reformieelset rubla) ning lahkumineku kompensatsioonist 1959 aastal ehitas endale maja Pirita-Kosele, arvan et praegu ka praegu peale 50 aastat selle maja hind on kuskil 3 ja 4 milj. vahel. Vahepeal jätkus raha ka Sotchi käimiseks ja restoranide külastamiseks. Ilma ühtegi laenu ega krediidikaardi kasutamata. Sõjalendur oli ülimalt kõrge amet. Kas sa oled lugenud sellest juhtumist millal Suurkülast pärit eskadrill MIG-17 pidi toimetama Pakris pommide viskamist. Üks lennuk viskas oma FAB kuskile lauta. Ning kui KGB ohvitserid kutsusid kõike polgulendurid koosolekule ning hakkas toimetama saadeti need sisuliselt pikali. Öeldi et ise leiame lahenduse. See on kuskil aasta 1965.
Meie ei saa teada, kas nõukogude liidu piloodid oleksid lastud nagu märklauad. Võib olla oleksid. Võib olla mitte. Afghanistaanis nagu ma ütlesin, suutsid need üliaktiivse tegevuse juures kanda kaotused 10 korda väiksemad kui Ühendriikid Vietnamis. Koreas märklaua olemisest asi oli väga kaugel. Vietnamis samuti. Vietnamis on olnud tehtud väga piiratud materiaalbaasiga suurt tööd kus tegutseti kaasa arvatud väga uuenduslikult (kas või seda kuidas tassiti MIG-21 helikopteritega nendelt lennuväljadelt mis said pommitatud)
Kui palju praegu teenib EKV-s näiteks leitnant? 10 või maksimum 15 tuhat- pealinna ehitusplatsil tööline saab ka palju rohkem. Rääkimata sellest et on olemas terve kiht tegelinske kes teenivad kordi rohkem - igasugused kinnisvaraspekulandid, maaklerid, ärikad jne. Tol ajal aga oli ohvitser - eliit. Ning sõjalendur eliidi koorekiht.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Veebr, 2006 9:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Sept, 2005 13:57
Postitusi: 2012
Asukoht: Harjumaa
Paar sõna primitiivse F-5A kohta
Toodeti 2615 eksemplari, ca 30 riigi relvastuses. USA kasutas Vietnamis ja oli ise küll rahul, 1600 lahingulendu maavägede toetuseks ning osavõtnud F-5A kogusid ca 60 lennutundi per masin. Puuduseks peeti vähest tegevusraadiust (ca 240km) ning 2000m stardirada maksimaalse koormusega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Veebr, 2006 10:48 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Jaan, 2006 23:46
Postitusi: 103
PPK ilmus Mig 17 ja edaspidi ei olnud nendest küll puudust:-P Positiivne see, et vene toodang on märksa rohkem ja paremini reguleeritav kui USA oma - proovitud mõlemad.
Toitumise mured need, et kui ikka riisisööjal lihasmassi ei ole sis pekiga palju ei aita - veri püsib lihastes mitte valges lihas. Lühikesekasvulised jässakad lihases mehed taluvad ülekoormust loomulikult paremini sest lihaste pingul hoidmisega ei lase nad verel nii kiiresti keha alaossa liikuda.
Kui ikka teadlikult lahingpöördesse lähed ja ene seda paar korda hingad ja siis pisut pingule enast tõmbad pead ilma miski ülikonnata pool minutit ilma muredeta 6 G vastu. Kui oleks suht väikese lihasmassiga ja reis sama jäme kui keskmise valge käsivars siis vaevalt, et seda verd nii palju kinni jaksad hoida, et nägemine ajutiselt ära ei lähe ja miskit mud põnevat ei juhtu.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Veebr, 2006 10:54 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juun, 2005 13:44
Postitusi: 872
Denissil paljuski õigus . Vähemalt ohvitseri staatuse kohta tollel ajal. Aga väljendid nagu pühatõde ??? Sry Deniss ,aga peale Tshingis-khaani vallutusi ja okupatsiooni ei ole Peipsi tagant enam sellist asja olemas nagu pühatõde. Vaid... ma parem ei ütle


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Veebr, 2006 11:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29387
denis23 kirjutas:
. Afghanistaanis nagu ma ütlesin, suutsid need üliaktiivse tegevuse juures kanda kaotused 10 korda väiksemad kui Ühendriikid Vietnamis.


Ma vist ütlesin juba korra, et afgaanidel ei olnud ka sellised õhutõrjerelvi nagu Vietnamil :!:

DshK on 1000+ kmh lendava lennuki tabamiseks (300+ m/sek) selgelt lootusetu asi.

Peale stingerite tulekut keelati vene lenduritel alla 3000 meetri (suurim laskekõrgus) lennata, mis muutis need lennukite vastu kasutuks

Tegemist ei ole võrreldavate asjadega. Hanoi PVO oli tollal üks maailma tihedamaid.

Põhiline ameeriklaste kaotuste põhjus on maapealne õhutõrjetuli, mida anti sootuks teise klassi relvadest kui afgaanidel oli.

Tegelikult denissi jutust tuli ka tõde välja - NL-s oli nooremohvitseride majanduslik kindlustatus ameeriklastega võrreldes olematu. Kogu elu käis selle nimel, et saada volga, korter ja datsha. Selleks oli vaja siva kindraliks saada. Kuna sõdu, kus käia eriti polnud, siis saadi kindraliks õppustel normatiivide täitmise, haljastatud lillepeenardega raketipostitsoonide ning puulehtede värvimisega piltlikult öeldes. See, kas raketipositsioonide haljastaja ka midagi SA-2 kokkupakkimisest 45 minutiga või selle maskeerimisest teadis, ei olnud tähtis.


Viimati muutis Kapten Trumm, 16 Veebr, 2006 11:10, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Veebr, 2006 11:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Jaan, 2006 23:46
Postitusi: 103
denis23 kirjutas:
Kui palju praegu teenib EKV-s näiteks leitnant? 10 või maksimum 15 tuhat- pealinna ehitusplatsil tööline saab ka palju rohkem. Rääkimata sellest et on olemas terve kiht tegelinske kes teenivad kordi rohkem - igasugused kinnisvaraspekulandid, maaklerid, ärikad jne. Tol ajal aga oli ohvitser - eliit. Ning sõjalendur eliidi koorekiht.


EKV leitnant leitnandi ametikohal ei teeni 10 k vaid märksa tagasihoidlikuma summa. See ka põhjus miks noored leitnandid ei ole koorekiht ja sõjakoolis ei ole just meeletut tungi õppima asumiseks.
EKV -s saab eskadrilli ülem miskit sellist summat millest juttu ja 15 k näeb und ja unistab, realendur kes on nooremleitnant või leitnant saab paraku jah jupi maad vähem kui 6 klassi kooliskäimisega ehituse abitööline. Kurb aga tõsi ja eks sellel ka omad tagajärjed mis väljenduvad kaadrivoolavuses ja soovis ohvitseriks saada.
Tsehhi Õhuväe lendur teenib jah umbes 5 riigi keskmist palka ja õhuväe akadeemiasse on tõsine konkurss, Eestis ei ole võtta ei tsiviil- ega sõjaväelendureid. Riigi poliitikat ohvitseride ja lendurite koolitamisel ei ole minu asi eriti kommenteerida.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Veebr, 2006 13:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
Oot..mina just väidan seda et NLiidu ohvitseri majanduslik ning sotsiaalne staatus oli väga kõrge. Sotsiaalselt asusid need kindlasti kõrgemal kui nende ameerika kolleegid

Mina siin natukene jätkaks juttu lenduri elust Nõukogude Liidus.

Miks ma ütlesin "koeraelu"

Sest et

1. Võis elu kaotada. Tavaliselt 20% lenduritest hukkus oma teenistusaja jooksul

2. Võis tervise kaotada.

Näiteks, Burani kosmonautide salgast 25% suri enne pensiooni ning 25% hukkus enne pensiooni.

3. Tihti tuli vahetada elamiskohti. Ning "Majutusega" oli loterii. Võis teenida 5 aastat kuskil Kaug-Idas tsivilisatsioonist väljaspoolt ning järgmised 5 aastat Ida-Saksamaal.


Sellel elul kaasnesid järgmised plussid:

1. Väga kõrge sotsiaalne staatus. Kusjuures see võimaldas näiteks külapoisi jaoks hüpata 10-15 aastaga ühiskonnaeliidi. Ohvitser, eriti sõjalendur oli tõesti olnud vähemalt slaavi ja kaukaasia ühiskonnas midagi sellist..noh ma ei tea..ma ei oskagi praegu mingeid paralleele tõmmata. Olümpiasportlane võib olla..

2. Päris hea majanduslik heaolu. Läbi aastaid teenis lendur midagi 5 riigi keskmist palka ringis. nii nagu ma ütlesin - sellest piisas et osta ilma laenu Volga ja ehitada endale kivimaja Piritale.

3. Kõrge ametialane kasv. Mis võimaldas 40 eluaastal valida - kas minna pensioonile mis on pool sinu palgast ning lisaks sellele minna kuhugi tsiviilkohale. Või minna Akadeemiasse ning saada suureks ülemuseks.


Vaat sellised lood olid VVS isikkoosseisuga.

Nii palju veel Afghanistaaniga.

Tõepoolest, peale Stingerite tulekut lennud hakkasid toimuma kuskil 4500+ meetril. Kuid lennuk peab ka maanduma ning õhku tõusta. Ning nii nagu Iraagis, kui ka Afghaanistanis tihti lasti raketid kohe lennubaasi väravate juures. Lisaks sellele umbes kolmandik kuni pool lennukitest oli kaotatud tehnilistel põhjustel. Ning väga palju kaotati ikka enne seda kui 1985 aastal tuli käsk tõsta kõrgused. Enne seda duhhidel olid samuti raketid: Blowpipe, Red Eye, Strela-2 kuid nendega lepiti kokku, Stingerite tulekuga kaotused muutusid suurimateks. Aga kokkuvõttes võib öelda et kõikidel põhjustel: tehnilised, lahingulised, maa peal rünnakute tõttu jne on NLiit kaotanud ainult 120 lennukit, ehk 1 lennuk keskelt läbi kuus, mis on ikka väga vähe. Su-25 on kaotatud üks lennuk 2 500 lennu kohta, mis on üldse ülimadal skoor.
Pakistani F-16 intsidendid toimusid äärmiselt keerulises olukorras, kus MIG-23 tegutsesid täielikult oma raadiuse piirill, 300 km oma lennuväljalt, neil puudus mingisugune toetus maa pealt (auuuuu-Kapten Trumm) vaatamata sellele suudeti stabiilselt hoida infoväli tervikpilti.
Samas, F-16 lennuväli oli ainult 50 km piirist. Ning minu kogemus nende lenduritega suhtlemisel ütleb et need ei pidanud ennast märklauatena. Oli isegi üks juhtum kui vaatamata rangele keelule astuda lahingusse kord oli ikka üks F-16 alla tulistatud. Ametliku versiooni järgi sai ta tabamuse Su-17 pommidelt, kuid mingil imelikul moel oli ühel Su-17 kahur tühi. Räägime nii palju veel märklauatest?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Veebr, 2006 15:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29387
Huvitav, kuid neid saavutusi muud allikad peale airforce.ru ilmselt ei kinnita :roll:

Ma ei usu ka eriti hästi muude asjasthuvitatud allikate andmeid (Pentagon jne) kuid natuke taustsüsteemi üle järele mõeldes ning eelnevast ajaloost paralleele tõmmastes on õigus pigem lääne kui vene allikatel. Demokraatlikus riigis ujuvad igasugused kaotuste kinnimätsimised kergesti välja, kuid kui usaldusväärne on siis nõukogude meedia või praegune vene meedia?

Vietnamis lennuk vs lennuk ilmselt rääkida ei saa objektiivselt, sest venelased otseselt ei osalenud ning Vietnamile anti peamiselt sõdimise hetkel juba vananenud lennukeid, mis jäid ameeriklastele kohe alguses alla. Samuti olid ameeriklased (tänu ilmselt kogenud komandöridele) taktikaliselt leidlikud ja nagu näitasid vastavalt organiseeritud lahingud (nt operatsioon Bolo) lasti vietnamlasi alla küll ja küll.

Nõukogude sõjaväelased olid aga õhutõrjerakettide peal ning kui vaadata statistikat, siis mingist läbimurdvast edust rääkida ei saa. Tegelikult Vietnami ameeriklaste eest kaitsta ei suudetud, Hanoi tehti ikka kaunis maatasa.

See keskmine palk oli tollal NL-s suhteline. Auto said siiski vähesed ja neid jagus kõrgematele ohvitseridele. Lisasissetulek teeniti sõjaväe bensiini ärimisega eraisikutele. Enamik tegevlendureid käisid bussiga lennuväljal (elasin ise seal lähedal). Maja ka ei saanud osta, sest ehitusmaterjale polnud saada.

USAF kapten oli päris kindlasti paremini materiaalselt kindlustatud kui NL kolleg. See tõi ilmselt kaasa selle, et kapten ei mõelnud eriti auastmete ja sellega kaasnevatele hüvedele, vaid asja - lendamise ja lahingupidamise peale. Armee makstav palk ja hüved tagasid rahulolu juba madalamatel kohtadel ja auto ostmiseks ei olnud vaja auastmeid, vaid selle võis igaüks endale hoobilt osta.

Ma elasin ise lennuvälja naabruses palju aastaid ja mis rikkus seal siis oli? Lennuvälja kaadri kohta 10 sõiduautot, lagunenud sõjaväe ühiselamu, partjankidega lapitud kütusetrass ning bensiini ja sõjaväe tavaari äritsemine (langevarjunöörid, lennukite tööriistad jne)?

Samuti motiveeriti USA-s kõrgemalt poolt üksuse tunnet, individuaalseid võimeid (Top Gun, Red Flag). Seda seletab kasvõi see, et USA-s olid üksuste sümboolika, nimetused jne ametlikult lubatud. Nõukogude armees olid need kuni 1990 rangelt keelatud. Lendur oli keegi anonüümne "noll pervõi" raadioeetris.

Küsimus - kui palju oli VVS-s 1980 komandöre, kes olid ise üheainsa lennuki alla lasknud?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Veebr, 2006 15:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29387
Würger 190G kirjutas:
Paar sõna primitiivse F-5A kohta
Toodeti 2615 eksemplari, ca 30 riigi relvastuses. USA kasutas Vietnamis ja oli ise küll rahul, 1600 lahingulendu maavägede toetuseks ning osavõtnud F-5A kogusid ca 60 lennutundi per masin. Puuduseks peeti vähest tegevusraadiust (ca 240km) ning 2000m stardirada maksimaalse koormusega.


F-5A oli algselt mõeldud odava lihtsa hävitajana USA liitlastele müümiseks.
Oma manööverdusomadustelt on ta võrreldav umbes Mig-21 II põlvkonna ehk Mig-21PF(M) tasemega, kuid kaotab olulistes näitajates nagu lennukiirus, kõrgus, stardi- ja pidurdusjooks.

Top Gun ja Red Flag kasutasid seda Mig-21 imiteerimisel õppelahingus.

Aastaks 1970 oli tegemist juba vananenud tehnikaga ning edasiseks moderniseerimiseks perspektiivitu masin, mõõdud liiga väikesed ning tiiva erikoormus liiga suur.

Lennuomadustelt jääb isegi viimase põlve Mig-21-le (MF, bis) oluliselt alla.

Õhulahingus neid eriti ei kasutatud Vietnamis, rohkem hävituspommitajana.

Ainuke suurem pluss on juhitava õhk-maa raketi kandmise võimalus (Bullpup).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Veebr, 2006 19:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Okt, 2004 12:38
Postitusi: 1961
Mis puudutab seda, kui palju teenis NLiidus inimesi lennuki alla laskmise kogemusega, siis arvan et 80-ndate ringis oli neid nii VVSi kui ka PVO koosseisus mitu tuhat: IIMS veteranid, Korea sõja veteranid, külma sõja ajal piiririkkujaid alla lasknud lendurid (umbes poolsada lennukit oli alla tulistatud) ning lisaks sellele keskmiselt üks-kaks korda aasta jooksul oli keskmine lendur osalenud Marõs või analoogsel polügoonil õppustel kus harjutati rakettide laskmist manööverdava reaallennuki pihta. Lisaks sellele teenis sadu lendureid PVO-s ning kümneid lendureid VVS-is kellel oli "bojevoje dezhurstvo" kogemus, eelkõige SR-71 vastu ning Afghanistaani taevas.

Kaotatud pakistani F-16 on üldteada fakt, kuid pakistani ametlik lugu algselt rääkinud tehnilisest rikest, pärast "sõbratulest" ning lõpude lõpuks sellest et F-16 sai juhusliku tabamuse Su-17 pommidest. airforse.ru saidi seisukoha mul pole teada, küll olen kuulnud vihjed sellest kuidas pidid pärast Su-17 piloodid rääkida juttu kuidas need andsid igal juhul 5000 km. kõrguselt pika valangu igaks juhuks maa pihta (kuna oli vaja kuidagi põhjendada laskemoona kulu)

Nii palju ütlen mina et 6 aastaga eskadrilli ülemaks saamine oli ikka peaaegu absoluutne karjääritipp millele järgnes tavaliselt paus akadeemias õpimise näol või üldse areng peatus. Ja see oli ikka võimalik ainult siis kui VVS koosseis kiiresti kasvas. Sarnane asi oli kunagi Eesti Merelaevanduses. Kuskil 70-ndate alguses kaubalaevade arv kasvas plahvatuslikult. Oli kaptenite puudus. Keskmine kaptenite vanus oli 30 eluaasta ringis, noorem oli 23 aastat vana (keskeriharidus plus mõni aasta kapteniabi kogemust) Ning siis tuli seisak kuna laevade koosseis jäi samaks - eks viie aasta pärast keskmine vanus oli 35 aastat, 10 aasta pärast 40 jne. Kuni ei tulnud uus põlvkondade vahetus. Sarnane asi juhtus ka eesti panganduses 90 lõpus jne. Ning see on lihtsalt märk sellest kas süsteem areneb või mitte.
Näiteks praegu VVS keskmine rivilendur on 35-40 aastat vana, enamus polgukomandööridest on üle 45, enamus armeelennuväe koosseisust 2-3 sõja kogemusega (Afghanistaan, Karabahh, Tchechnja, Turkmenistan, Aafrika, Sri-Lanka jne jne) Kas see siis näitab ülikõrget taset? Ei, lihtsalt see et asi on seiskunud.

Ja väike kommentaar F-5E katsetuste kohta:
http://www.testpilot.ru/review/runway/v ... ga_xvi.htm
http://www.testpilot.ru/review/runway/v ... g/f5_1.jpg


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2006 14:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29387
Räägiks peale airforce.ru ulmejuttude ka ühest tõsisest lahingust, mille asjaolusid ja tulemusi kinnitavad ühesugustena nii vene kui lääne allikad, 1-2 üksiku kontrollimata episoodi järgi on vähe otsustada.

30. juuli 1970.

NL piloodid lendasid tollal uusimal MiG-21MF-l, mis ei jäänud ühegi lennutehnilise näitaja poolest alla Iisraeli käsutuses olnud F-4 ja Mirage III hävitajatele. Venelaste liider oli keegi kapten Kamenev.

Lahingus kohtusid 24 Mig-21 12 Iisraeli hävitaja (8 tk Mirage III ja 4 tk F-4). vastu. Seejuures lendasid Mig-21 lennuvälja radari toetusel, kes hoiatas neid vähemalt ühest juutide taktikalisest manöövrist. Juutidel sellist võimalust ei olnud.

Mõne minuti jooksul tulistati alla 4 Mig-i ja vigastati ühte, mis hiljem maandumisel purunes. Hukkus kaks vene pilooti. Peale neljanda masina kaotust alustasid vene lennukid ühekaupa põgenemist eri suundades. Iisraeli piloodid tahtsid korraldada tagaajamise, kuid maa pealt antud käsk oli koju tulla, et mitte riskida kaotustega õhutõrjerakettidega sügaval Egiptuse territooriumil.

Ainuke "võit", mis umbes 60 lenduri ja tollal uusima vene tehnika vahel jagamisele läks, on üks kergelt vigastatud A-4 Skyhawk (suur saavutus vigastada eelhelikiirusega ründelennukit kahe hävitaja poolt) 25. juulil 1970.

Seejuures on huvitav märkida, et peale 4 lennuki kaotust oli endiselt suhe 20:12 vastu.

Iisrael ei kandnud ühtegi kaotust, ka ei ole ühtegi kinnitatud teadet lennukite vigastuste kohta.

Sündmus saavutas üpris suule kõlapinna ning ilmselt seetõttu ei ole liialdused võimalikud ning faktid läbivad ühesugustena nii lääne kui vene allikaid.

Kõnekas fakt on ka see, et juutide võitu ei saa panna ka F-4 keskmaarakettide süüks, mida NL allikad tihti Vietnami kaotuste põhjenduseks toovad, sest viiest kaotatud masinast lasti vaid üks alla AIM-7 Sparrow abil, kaks lähimaarakettide ja ülejäänud kahurist.

Mig-21 ületas F-4 igas modifikatsioonis horisontaaltasandi manööverdusvõimelt ning vertikaalmanööverilt (millega jäid vietnamlased varaste Mig-21 mudelitega) olid nad umbes võrdsed (mõlema kiirtõusuvõime ca 220 m/sek.

Kuna tegemist oli lähivõitlusega (eemalt F-4 lastud AIM-7test tabas vaid 1), siis põhiline määrav asi võrdsete lennukite puhul oli üksuse taktika ning pilootide oskused.

Mis puudutab neid F-16 allatulistamisi Aganistanis, see tundub olevat rohkem veteranide udujutt, mitte kinnitatud fakt. Seda ei leidu üheski minu käsutuses olevast vene enda lennundusraamatust, rääkimata lääne allikatest. Küll aga räägivad vene allikad ühest allatulistatud VVS Su-25-st Pakistani piiri lähedal, mida Mig-23 paar isegi ei märganud ning teadmata suurusega (ilmselt paar lennukit) Afganistani õhujõudude Mig-23 kaotamisest piirikokkupõrgetes F-16 vastu.

Seejuures on huvitav tõsiasi, et erinevalt Mig-23-st ei kanna tollal Pakistanil olnud F-16A muid õhk-õhk relvi peale AIM-9 ja 20 mm kahuri ja tema tulistamise kaugus on alla 10 km.

70, aasta lugu inglise keeles siin
http://www.geocities.com/CapeCanaveral/ ... erate5.htm


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 133 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6 ... 9  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt