PzH 2000

[Kapten Trumm]

Sattusin kogemata ühte saadet vaatama, kus demoti relva, mida Bundeswehr meile maha müüdud FH-70 asemel tarvitab.

Tankide teema all oli jutuks, et kuskil pidi olema mingi paber, et meie roomiktehnikat ei osta. Minuarust hea näide, palju need "roomikud" efektiivsemad on.

Sellise masina kõrval on isegi olemasolevad 155mm-sed tehnika üleeilne päev. Eriliselt hämmastav on laskekiirus ja laskevalmiduse saavutamine ja masina lahkumine (30 sekundit käsust). Näiteks lahingukomplekti (60 lasku) masinale laadimine võtab tänu selle mehhaniseeritusele aega alla 11 minuti. Mingeid mürsuveoautosid kahuritel lahingus sabas ei sõida.

Oluline on aga selline finess - masinal on selline tulistamise reziim, mis võimaldab ühest haubitsast järjest lastud 5 mürsku kukutada sihtmärgi pihta nii, et need tabavad samal ajal! Saavutatakse see sedasi, et mürsud lastakse välja erinevate kaldenurkade all, lastakse viis mürsku lendu ja minek. Vastasele sajab terve patarei kogupauk kaela ühekorraga ja ei mingit hoiatust, ei mingeid hoiatavaid sisselaskmisi. Selleks ajaks, kui vastane mürsurahe kaela saab, on Pzh ammu läinud ja vastu pole kuskile tulistada.

Võiks vist oletada, et üks selline masin teeb ära ühe FH-70 tulerühmaga (patareiga) sama töö. Masin on suuteline töötama 3-mehelise meeskonnaga (standardne on 5 meest, 2 on laskemoona transportimiseks). FH-70 vajab aga opereerimiseks jagu (8 meest). Tulekiirus kiirtule reziimis on 3 lasku 10 sekundiga (FH-70 laseb 6 lasku minutis).

Ilmselt on lasketäpsus ka midagi muud (ei hakka kommenteerima, pole asjatundja).

Kui natuke kainelt mõelda (mitte stiilis "see on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii kallis"), siis kui masin teeb ära patarei töö (32 meest), vajades selleks vaid 5 meest, siis paistab teiselt poolt kokkuhoidu.

Kuidas meil Hummel kommenteerib?
http://uk.youtube.com/watch?v=WTlBqI8W7 ... re=related

Laskekaugus on standardse 155mm moonaga 30 km. Võrdluseks - Vene armee tüüpiline 152 mm liikurhaubitsa 2S3 Akatsia laskekaugus on vaid 17,5 km. Uusima, vähe levinud liikurhaubitsa 2S19 Msta laskekaugus on 24,7 km.

[Troll]

Siin veel üks video PzH2000 kohta, pikem ja üksikasjalikum (venekeelse tõlkega):
http://uk.youtube.com/watch?v=Iuduo0MQx ... re=related
sama inglise keeles:
http://uk.youtube.com/watch?v=S1XS9OubD ... re=related

[Gunny]

MRSI süsteem on võimas

[sass16]

Meie vastased aga ei maga. Kuigi arvata võib, et antud masinad ei ole seeriatootmises on vähemalt prototüübid olemas Vähemalt on midagigi olemas. Eks neil ole laskekaugust suurendatud aga täpsemaid andmeid kahjuks ei ole. Selle prototüübi nimi peaks olema COALITION LInk ka juurde: http://btvt.narod.ru/3/koalition_sv/koalition_sv.htm

[TheCorruptedOne]

Beeindruckend

Mobiilsus ja suur tueljõud - surmav kooslus.

Ning võib ainult arvata MRSI mõju vähemotiveeritud ja väikesearvulise vaenlase väe vastu

[araterI]

Sügavuti asjast teadmata - kui levinud ja praktikas töötav see MRSI siiski on? Näppudel arvutades tähendab sama sihtpunkti (hajuvuse piires) tabamine seda, et peale laskenurga muudetakse ka laengu võimsust ja erinevate nurkade all tehtavate laskude võimsus sõltub mittelineaarselt ka meteoroloogilistest tingimustest.

Äkki mõni targem seletab?

[Hjalmar Nelk]

Sügavuti asjast teadmata - kui levinud ja praktikas töötav see MRSI siiski on? Näppudel arvutades tähendab sama sihtpunkti (hajuvuse piires) tabamine seda, et peale laskenurga muudetakse ka laengu võimsust ja erinevate nurkade all tehtavate laskude võimsus sõltub mittelineaarselt ka meteoroloogilistest tingimustest.

Tootab ja kasutusel uuema tehnika puhul. Ning tapselt nii nagu Sa ytlesid - peale nurga muudetakse ka laengu voimsust.

Kogu kysimus on softis. Kui soft tootab saab ka mitu myrsku yheaegselt sihtmargis lohkema. Samasugust asja on kasutatud ka rootsi-soome AMOS miinipildujal. Seal kyll liiguti esialgsest 14 myrsust vaga kiiresti 7 peale alla. Aga loomulikult ikkagi vaga effektiivne.

Miks seda meil ei ole? See on juba taiesti yleliigne kysimus. Meil seda ei ole sest Kamin seda ei taha. Nagu teada ei otsusta meil sojavaelased selliste kysimuste yle. Juhul kui sojavaelaste ja ametnike arvamused kokku lahevad ja see suurt rolli ei mangi (nt USP-d, AK-de moderniseerimine) siis see ostetakse ara.

[Kapten Trumm]

Kaasajal on väga peeneid süsteeme olemas ja paljude asjade töötamist arusaadavatel põhjustel youtubest ei näidata. Näiteks ameeriklaste sõjalaevade kahuritel on selline süsteem, mis korrigeerib kahuri asendit vastavalt eelmise mürsu tegelikule trajektoorile. Kahuritornis olev väike radar võtab peale lasku mürsust kinni ja mõõdab üle tegeliku trajektoori. Kui see erineb laskearvuti poolt etteantust, siis korrigeeritakse raua asendit enne järgmist lasku.

Selliste haubitsatega käivad kaasas ka igasugused juhtimisjaamad, mis selgitavad välja vastase asukohti radari abil (nt vastase patarei avastatakse lendavate mürskude trajektoori järgi.

[hummel]

See kõik on pikk jutt, aga mõne sõnaga algatuseks.

Esmalt peaks mainima, et on saanud seda riista ka oma käega katsuda, kuid siiski tutvustava väljaõppe raames (põhierialaks oli teine liikursuurtükk). See tutvumine ei tähendanud küll vaid kirjutamist, imestamist ja silitamist - tuli ka ise mõnes tegevuses käed külge panna.

PzH 2000 on kindlasti ekstraklassi riist ja usutavasti moodsaimaid haubitsad tänapäeval üldse. Hea mobiilsus (ikkagi tanki veermikul), autonoomsus ja suur tulejõud on põhilised märksõnad. Lisandub taktikaline efektiivsus kiire tulealustuse ja positsiooni mahajätmise seisukohast.

Kui võrelda teda FH-70 -ga, siis kindlasti olulisemaks eeliseks on positsiooni hõivamise/mahajätmise kiirus ja soomuskaitse. Samuti poolautomaatne laadimine. Negatiivseks on aga laskeseadme ja muude tehnika-elektroonikaseadmete halvem töökindlus. Suuremad probleemid pidid tänaseks lahendatud olema, kuid esimesed seeriad olid ikka paras õnnetus olnud. Muide suurtükiraua tagaosa lukuga on tal 80% sarnane FH-70 omaga (üks oluline jupp on nõrgem ja seega amortiseerub kiiremini). Laskekiirus on küll suurem, kuid see ei ole väga kriitilise erinevusega. 8 lasku vs 6 lasku minutis. Otse öeldes täidab 18x PzH 2000 sama ülesande, mis 24x FH-70.
Meeskond on masinal üldiselt 4-liikmeline, kuid 3 saavad ka hakkama. Laskemoona laadimiseks on igas liikurite rühmas omaette laskemoona-, julgetus- ja vahetusjagu. Lisaks on rühmas juhtimisgrupp, mõõdistusgrupp ja arvutusgrupp. 2000 puhul on oluline, et ta suudab positsioneerida ja arvutada laskeandmed iseseisvalt, kuid sellegi poolest on arvutussoomuk igasse rühma lisatud. Ka mõõdistusmaastur peaks olema alles. FH-70 neid asju iseseisvalt ei tee ja see vähenab operatiivsust. Suur osa taktikast käib meil aga ikkagi samamoodi, kui neil.
Praegu peaks Bw liikurite patarei struktuur+tehnika olema veel umbes selline.
http://www.panzerbaer.de/units/bw_hstr_ ... _battr.htm

Muidugi on 2000 mugav teenindada. Meeskonnaülema töö seisneb suuresti arvuti taga "enter" klahvile vajutamises ja laadur on ainus, kes ringi rapsima peab.

Täpsed andmed mul puuduvad, kuid see PzH 2000 peaks maksma ränka raha. Ühe patarei hind peaks olema vähemalt samasuur, kui terve FH-70 grupi (pataljoni) oma ehk ühe 2000 pataljoni asemel oleks reaalne saada nii 3 pataljoni jagu teisi. Aga vastavalt on KMW tehas välja mõelnud ka "vaese mehe PzH 2000-de". See on odavam ja kergem 155 mm tornimoodul AGM, mida saab kruvida näiteks 8x8 veoauto kasti. Ainult 24V ja data vaja sisse lasta.
http://62.128.210.96/artillery-mike/mik ... m/agm.html

[Hjalmar Nelk]

Jah, eks ta otsaga asi on. Pzh 2000 on kindlasti suurema liikuvusega, kuid samas on ta selgelt suurem sihtmark kui FH-70. Samuti ei hakka ma raakima soojus"pilvest". See on kordades kergemini avastatav kui FH-70. Kytusekulu on muidugi suurem.

Softi puhul on huvitav teada, et hollandlased on naiteks sakslaste omast loobunud (oigemini nad ei votnudki seda) ning aretasid valja enda oma. Pidi olema (ja toenaoliselt ongi, nii vahe kui mina olen nainud) kordades sakslaste omast parem.

Muuseas sellest isetegemisest. M109 uuemad versioonid voimaldavad ka igal suurtykil toimetada taiesti iseseisvalt, aga millegiparast ei tee seda. Lugesin (see on tosi kyll juba 7-8 aastat vanad andmed), et NTCs oppustel olles oli jankidel ad hoc tuleylesande taitmise aeg ligi kolmveerand tundi! Ning seda olukorras kus tulejuhtidel/suurtykkidel GPSd ja muud saarased olemas. Tegu on ikka taktika ning protseduuride veaga, ainult tehnika parandamine palju juurde ei anna.

[Error404]

See AGM oleks loogilisem osta:
1. Odavam!
2. 5 asemel 2 meest - järelikult saaks ühe õige asemel 2 AGM ja mehed peale.
3. Vähem mehi vaja koolitada!

PzH2000 on rohkem rikaste riikide lõbu. Minu meelest AGM käraks ka korralikult ja neid saaks ju osta hulgem kogus. Noh mingi 50-100 sellist oleks alustuseks piisav kuni infra ja uued väesosad tekivad. Need 50-100 saaks jagada mobiilseteks süürtükiväegruppideks - mingi 25 toru-masinat 1 grupis?
Ma muidugi ei tea kas seda on palju või vähe aga vähemalt suudaks suurtükiväegrupp üksustega sammu pidada, laadungi vastasele üle anda ja siis jalga lasta. Tavalised torud on suhteliselt aeglased..

[Kapten Trumm]

Jah, eks ta otsaga asi on. Pzh 2000 on kindlasti suurema liikuvusega, kuid samas on ta selgelt suurem sihtmark kui FH-70. Samuti ei hakka ma raakima soojus"pilvest". See on kordades kergemini avastatav kui FH-70. Kytusekulu on muidugi suurem.

Aga FH-70ga käib kaasas suur Mani veoauto, mis pole teps mitte väiksem objekt kui PzH. Lisaks on mõlemad objektid väga kergesti tasalülitavad kaudtulega, sest puudub igasugune killukaitse. PZH hävitamiseks pead suutma istutada 155mm mürsu ikka lähemale kui 5 meetrit masinast.

Kui arvestada siia juurde suurem laskekaugus, laskekiirus ja võime autonoomselt sihtida, siis on üsna selge, et ceteris paribus tingimustel ei ole FH-70-l erilist shanssi.
Meie ainus shanss vene armee liikurite vastu on suurem laskekaugus (relvastuses olevatest Akatsiatest). Miinused hakkavad peale aga juba sellest, et meil nt puuduvad vastavad vastase kogunemiskohtade avastamise vahendid - näiteks maismaaradarid vastase raskerelvade lokaliseerimiseks moona lennutrajektoori järgi.

[araterI]

Murdsin siin pead, et mis krdi pärast on venkude paugutsal kaks toro aga näe vennasrahva keel aitas hädast välja

С какой целью артустановка выполнена спаренной?
- повышение скорострельности
- повышение надежности работы артсистемы и боевой живучести (механизмы заряжения стволов работают независимо, при выходе из строя одного – другой продолжит работу).
- обеспечивается повышение эффективности стрельбы особенно в режиме "огневой налет".
- уменьшение перегрева и износа канала ствола.
Стреляет ли САУ залпом из 2-х стволов?
Стрельба из спаренной артиллерийской установки производится поочередно из каждого ствола.

Pikk jutt s... jutt ehk lühidalt "poisid, meie autolõuderid on nii kitsed, et igaks juhuks on kaks kahurit kui üks peaks tuksi minema"

Mikihiirte vastav leiutis siis ka
http://commons.wikimedia.org/wiki/Image ... st2003.jpg

Võrdlus seal venekeelses artiklis tegi ta küll pihuks ja põrmuks.

Huvitaval kombel on sedalaadi liikursuurtükid osa FCS-ist (Future Combat Systems'ist)

[Laiakas]

CV-90-d saime. Vaatame mis meil edasi juhtuma hakkab lähiaastatel. See ime on selline

Kui palju me neid ostame veel ei tea aga üle Peipsi peaks natuke põnevaid asju naabrimehele see loopima küll

Kaliiber: 155 mm
Lahingukomplekt: 60 pliksu pardal
Vertikaalis toru võimlemine: -2,5 kuni 65 kraadi
Horisontaalis : teeb-teeb 360
Lähedal RingiJooksvate prussude tõrje: 7,62-mm MG3
Mootor : Renk-i toodetud MTU-881: solbak võib muidugi nagu mersus istuda: juhtimine on hüdraulika peal
Läbisõit : 420 kilti. Uimane pole, maanteel rallib ligi 70-ga. Maastikul väidetakse 45 km/h
Laskekaugus: 30-50 kilti
Leedukad on neid 21 tellinud. Ma ei usu, et me kehvemad oleks

Arvamused? Kuna tanke hakkavad inglased Tapal hoidma ja viltu prantslaste omade peale vahtima eriti lahedal juhul (Hanso sügas kukalt ning väitis, et järsku tulevad fra-d ka soomusega) siis nad vast väga kola omavahel poosetades siia ei vea Mina Oma Eesti Tanki teemat seetõttu väga ei põe (Poolasse topib USA nagunii Abramsid ), küll jõuame. Las poisid saavad enne CV-90´te viled ja nupud selgeks. Küll meie omad tankid ka siis tulevad, kui kedagi kangide taha panna on. Mina olen PzH 2000 ostusooviga Rahul. Mida rohkem, seda uhkem