www.militaar.net

Kas venelased mitte Krimmi "vabastamisega" ei saanud tagasi oma kunagist ainust tekilendurite õppekeskust?

Said küll.

Venelased ei kasutanud juba pikemat aega seda Sakis olevat NITKA kompleksi. Kuigi neil oli Ukrainaga leping selle kasutamiseks. 2013 alustasid Jeiskis uue ehitamist. Samal aastal oli see juba osaliselt kasutuses. 2017. a. alguse uudistes räägiti, et samal aastal peaks täielikult valmima.

Maapealne kompleks, olgu siis Krimmis või Jeiskis on vaid üks osa õppevahenditest. Ilma reaalse võimaluseta harjutada maandumist/startimist merel asuvale lennukikandjale kaotab lendur igal juhul oma kvalifikatsiooni. Lisaks pole võimalik ka välja õpetada järelkasvu.

Seda kaadrit on neil praegugi kahe käe näppudel lugeda...

Vene lennukikandja asjandus on (ilma prantsuse Mistralideta) nagunii fafaa, oli see juba nõuka ajal oma kasutuskõlbmatute lennukitega.
Sellest said ka laevade konstruktorid ise aru ning projekteerisid laevad soliidse rakettrelvastusega (ameeriklastel sellist lennukandjatel polegi).
Nõuka/Vene mereväest lähtuv suurim oht tuleneb tiibrakette kandvatest raskepommitajatest (mereoperatsioonide jaoks kaasatakse ka kauglennuväe masinaid) ja tiibrakettidega allveelaevadest (millele Kalibri tulekuga on hakanud lisanduma ka pealveelaevad). Lisaks muidugi nende kaldaväeosad.

Vene laevastikust kui väeliigist lähtuvast ohust rääkides on üsna viiendajärguline, kas see Kuzja istub dokis 3 või 7 aastat. Sama oli näha ka Süürias - mässulisel oli põhjust karta venelaste õhujõudude lennukeid ja maaväe tulejuhte, need Kuzja operatsioonid moodustasid nagunii nii lendude arvust kui kohale toodud pommide tonnidest kaunis marginaalse osa.

Pildike remonti sattunud lennukikandja AK tehnikast

The unloading of turbo-pressurised boilers from aircraft carrier RFS 'Admiral Flota Sovetskogo Soyuza Kuznetsov'. Shipyard of #Murmansk, #Russia. July 2018

https://twitter.com/Capt_Navy/status/10 ... 0238738432

Trumm jälle räägib asju, mida ta võtab eitea kust. Vahepeal kui Venemaal oli suurem lennukikandjate vaimustus, kirjutati NSVLi lennukikandjatest päris palju ja päris asjalikult.

NSVLi ajal ei kavatsenudki keegi neid laevakesi (Moskva, Kiev ja Kuznetsov klass) kasutada kunagi lennukikandjana ja mingid konstruktorid ei muretsenud kehvakeste lennukite pärast samuti. Tegemist pidi olema eelkõige lahingulaevadega, mis kannavad ka veidi koptereid/lennukeid. Teiste sõnadega, ei lisatud neile mitte terve see pardarelvastus, vaid hoopis lennukid. Moskva klass oli puhtalt helikopterikandja, mille peal olid siis allveelaevade vastased helikopterid, relvastust oli tekil palju selle pärast, et ta oli planeeritud tegutsema ilma erilise saatelaevastikuta. Kievi peamine ülesanne oli samuti tegutsemine vaenlaste allveelaevade vastu, lennukid olid sinna lisatud rohkem poliitilistel põhjustel, et kõigi ülemere sotsriikidele näidata, et NSVL võib ka nagu ameeriklased teise maailma otsa sõdima sõita (Kuuba kriisi ajal tunti pikemast käest kõvasti puudust).

Kuznetsovi esialgne ülesanne oli aga laevastiku gruppi kaitse pardarelvastusega, lennukid andsid pikemad käed ja silmad.

NSVLi ajal ei kavatsenud keegi neid kasutada lennukikandjatena ( ehk siis peamise ründepotensiaal oleks laeval lennukid). Tegelikult taheti ka päris lennukikandjaid juba 60nendatetel nagu, projektid 1153 ja 1160 kuid neist ei tulnud midagi välja, sest polnud raha. Täitsa liidu lõpus hakati ehitama Улья́новск (osades kohtades nimega ka Kreml) päris lennukikandjat, kuid enne selle valmimist jõudis liit kokkukukkuda.

Põhimõtteline probleem oli juba sellal, et ameerikaga mingeid midway sarnaseid lennukikandjate omavahelisi lahinguid pidada oleks ebareaalsus olnud nõukogude rahakotile ja laevastik ei suutnudki neile mingeid häid ülesandeid välja mõelda. Peamine surve tuli poliitbüroolt "ameeriklastel on, kuidas siis meil pole?"

Topwaris on üllatavalt hea ja sisukas artiklitesari võrdlusest lennukikandjate vahel, mida ma koos kommentaaridega soojalt soovitada julgen. Otsingusse ТАКР "Кузнецов". Сравнение с авианосцами НАТО Ka seal võtavad kodanikud väita, nagu oleks Kuzja midagi muud kui lennukikandja, ainult et oma väidete tõestamisega jääb see seltskond üsna kiirelt hätta. Praeguseks on ilmunud neli artiklit, tasub raisata need paar õhtupoolikut palavat suve ja lugeda.

Kui NSVLil oleks olnud kõva usk Kuznetsov-i lennukikandmisvõimetesse, poleks nad hakkanud küllaltki samal ajal ehitama Ulyanovski, viimane oli juba täisväärtuslik lennukikandja - tuumajõul ja katapultidega samuti oli ainult ÕT relvastus alles jäänud. Kuznetsovi esimesed merekatsed algasid 1989 aastal, Ulyanovsk aga telliti 1986 aastal. Kaks aastat enne seda kui laeva kohta võis üldse midagi rohkem öelda, kui plaanile vaadates teada saab.

Lisaks veel juurde, et üldisemalt oli lennukikandjad NSVLi ajal 90% poliitiline projekt, nagu varem sai mainitud, et kõigile oma liitlastele näidata, et vajadusel võidakse seda sotsialismuse ehitamist kaitsta ka teiselpool maakera. NSVLi ookeanilaevastik oli lihtsalt liiga nõrk, et ühendriikidele konkurentsi pakkuda, paar laevakest poleks asja muutnud. Rääkimata sellele, et külma sõja ajal oli peale USA veel ka Brittidel, prantslastel oluliselt kõvem laevastik kui praegu.

Admiral Kuznetsov näitab hambaid, tõmbas ilmasuure ujuvdoki kummuli. Kraana lendas peale. Mõned mehed vigastatud ja kadunud.

http://severpost.ru/read/71586/

Täpsem info ja värskemad pildid: Он утонул. Инцидент при ремонте "Адмирала Кузнецова"

- põhjuseks peetakse elektrikatkestust, mis seiskas ujuvdoki ballastipumbad, pannes selle kiiresti uppuma.
- üks kraanadest vajus Kuznetsovi teki "tehnilisele tsoonile", ilma alust väidetavalt oluliselt kahjustamata
- algatatud on kriminaalasi
- kannatada sai neli inimest, neist kaks reanimataioonis ja kaks lastud koju. Vahetuse vanemmehaanik siiani kadunud.

Sotsmeedias lüüakse kokku Kuznetsovi lahinguskoori: hävitatud kaks SU-33e, üks Mig-29 ja uputatud üks maailma suurimaid ujuvdokke.
Loomulikult tehakse panuseid, millal "leitakse" "ukraina jälg"...

Sotsmeedias lüüakse kokku Kuznetsovi lahinguskoori: hävitatud kaks SU-33e, üks Mig-29 ja uputatud üks maailma suurimaid ujuvdokke.

Sinna võib veel varasemast ajast lisada ühe meeskonnaliikme lämbumine 2009. aasta tulekahjus. See alus on neetud.

nimetu kirjutas:

Sotsmeedias lüüakse kokku Kuznetsovi lahinguskoori: hävitatud kaks SU-33e, üks Mig-29 ja uputatud üks maailma suurimaid ujuvdokke.

Sinna võib veel varasemast ajast lisada ühe meeskonnaliikme lämbumine 2009. aasta tulekahjus. See alus on neetud.

Ukrainlased viskavad nalja
Боевой путь авианоСЦА "Адмирал Кузнецов":
Российским боевых кораблем утоплено:
1. Су-25ТГ - 1 шт.
2. СУ-33 - 1 шт.
3. Матрос - 1 чел.
4. МИГ-29К - 1 шт.
5. Плавдок - 1шт.
6. Кран - 1шт.
Пора ему присвоить звание "Герой Украины"?

Vadim Žartuni juba kaks aastat tagasi kirjutatud lühike, aga ammendav blogipostitus Kuznetsovi teenistuskäigust toonase hetkeni.

Kõigepealt nimed (laeva ümbernimetamine toob meremeeste uskumuse kohaselt halba õnne): projekteerimsstaadiumis "Sovetskii Sojuz",
ellinguil olles "Riga", vettelastult "Leonid Brežnev", katsetuste ajal "Tbilisi" ja pärast seda siis "Admiral Kuznetsov".

Panen loetletud intsidendid kronoloogilisse järjekorda.
1995:
- aprillis läksid rivist välja osad aurukatlad, mistõttu alus muutus liikumisvõimetuks ning oleks peaaegu Novaja Zemlja juures kaldasse triivinud.
- 19. oktoobril läks lennutekil ümber helikopter. Tiivikutükk tabas ohvitseri ning rebis välja luu tolle käest.
- detsembris, Vahemere missioonil selgus, et meeskond oli kateldesse pumbanud ettenähtud destilleeritud vee asemel tavalist merevett, mille tulemusel seiskusid koheselt kaks katelt kaheksast ning ülejäänud tõrkusid lakkamatult, mistõttu laeva kiirus ei ületanud jalakäija oma, 3-7 km/h (1,6 - 3,7 sõlme).
1996:
- veebruaris Malta lähistel seiskusid korraga kõik katlad ning taas pääseti napilt kaldale triivimisest.
1998:
- augustis uputas 60 tonni masuuti valesti suletud klapi tõttu üle tulejuhtimiskeskuse, viies selle rivist välja. Veidi varem uppusid katkise toru tõttu kaks seniitkompleksi "Kortik" neljast.
2002:
- 17. jaanuaril süttis "Kuznetsov" remondi ajal Severomorski reidil põlema.
2003:
- oktoobris, käigukatsetustel pärast remonti, süttis uuesti.
2004:
- 18. oktoobril sooritas SU-25 UTG järsu maandumise ning tuli maha kanda.
2005:
- 5. septembril kaks hädamaandunud SU-33e. Üks kukkus üle parda, teisel õnnestus tekile pidama jääda.
2006:
- 27. augustil jälle tulekahju.
2009:
- 6. jaanuaril jälle tulekahju
2016:
- 14. novembril Mig-29 K maandumisel üle parda
- ja 5. detsembril katkenud pidurdustrossi tõttu Su-33.