Vene vs. Lääne tankid

[Kilo Tango]

Mõned täpsustused Gideoninc-i kommentaari kohta:
1. Hüdropneumaatiline muudetava kliirensiga ja kallutatav vedrustus oli olemas ka MBT-70-l, millest Leo-2 tegelikult välja kasvas. Kindlalt ei tea, kuid oletan, et sellest loobuti Leopard 2 juures justnimelt maksumuse tõttu (hoolduskulu + ostukulu) ja vähese kasu pärast
2. "24 lisaks torni tagaosas" - ei ole. 16 on torni tagaosas ja 24 on keres. Seda saab järeldada sellest, et automaatlaadija pidavat olema Leclerci (moon torni taga), mitte vene tankide (moon karusellis) sarnane.
3. Laseri peegeldamine raua otsast on pigem selleks, et korrigeerida sihikut raua termilise paindumise kompenseerimiseks lahinguolukorras ja seda teevad kõik moodsad tankid. Seda "ära lase kui tank hüppab" probleemi lahendatakse teisiti (inertsiaalanduritega)
4. Jaapani Type-10 ei ole tegelikult võrreldav tank, kuna see on mõeldud peamiselt võitlemiseks mägistel ja metsastel aladel ning oma klassifikatsioonilt jääb pigem sinna keskmise tanki, mitte MBT tasemele. Näiteks küljed ja alusvanker on sellel üsna nõrgalt soomustatud.
5. Type-10 eksport on pigem jäänud selle taha, et tegemist ei ole MBT-ga. Altay projekti ettevalmistamisel konkureeriti K-2 -ga, aga jäädi kaotajaks.

[London Bridge]

Relvaeksporti nulli piirav seadlusandlus pärineb, kui ma ei eksi, Vietnami sõja aegadest. Mõned aastad tagasi lõdvendas Abe piiranguid ning ma usun, et tahtmise ning teatavatele kriteeriumitele vastamise korral (ja sügava rahakoti olemasolul), ei oleks Jaapanist tankide saamine võimatu. Ma saan aru, et jaapanlased on tegelikult ise huvitatud suurematest seeriatootmistest jne. Samas on tegemist mõnevõrra tundliku teemaga, kus sisepoliitika võib ootamatult otsuseid mõjutada.

Muide, wikist on üks huvitav infokild:

In 1988, a secret memorandum circulated among defense contractors estimated that lifting the export ban would result in Japan capturing 45% of the world's tank and self-propelled artillery market, 40% of military electronic sales, and 60% of naval ship construction.

Ehk siis vähemalt korealaste osa relvaturult oleks võinud vabalt olla jaapanlaste päralt tänaseks.

[Health]

Mnjah, Type 10 on suhtelist kerge pill vaevu sinna 45 tonni kanti, mis tuleneb peamiselt infra nõuetest. Sellest siis ka vähem soomust jne. Türklased olid tegelikult tankist vägagi huvitatud, või noh vähemalt mootorist.

Probleemideks olid pigem türklaste plaanid Altayd eksportida, või vähemalt olen mina niimoodi arusaanud ning jaapanlaste kerge puiklemine mootori koostootmise osas. Jah, tol hetkel oli ka veel täielik ekspordi bänn, aga see lahenes kuu hiljem. Ekspordi tingimusi lahkasin kergelt Jaapani teemas. Kui türklased aga praegult seda mootorit jahiksid siis oleks ei palju kiirem. Kuigi nad ÜROga pahuksis ei ole vaadataks nende ekspeditsioonile Süürias ning Kreeka ja Küprose suunal väga kahtlase pilguga.

Seaduse nimi siis "Kaitsevarustuse ja -tehnoloogia ekspordi kolm põhimõtet" ning need põhimõtted on
1. Eksport on keelatud - (1) Kui ekspordiga rikutakse Jaapani valitsuse sõlmitud lepingust või muust rahvusvahelisest lepingust tulenevat kohustusi,
(2) Kui ekspordiga rikutakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonil põhinevat kohustusi,
(3) Riigile, kelle suhtes on ÜRO Julgeolekunõukogu rakendanud meetmeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks relvastatud rünnaku tagajärjel

2. Eksport on lubatud vaid - (1) Kui eksport aitab aktiivselt edendada rahu ning rahvusvahelist koostööd,
(2) Kui see aitab kaasa Jaapani julgeolekuga

3. Jaapani valitsus suudab veenduda selles, et eksporditud asju ei kasutata mittesihtotstarbeliselt ja/või ei müüda edasi kolmandatele riikidele.

[Kapten Trumm]

Sinna keskmise tanki, mitte MBT tasemele.

Tahtmata nüüd komaga teatud tegevusi teha, igaks juhuks mainin, et tankiklass "põhitank" ehk MBT ongi tegelikult keskmisest tankist tulnud, mille mass on lõpus lähenemas rasketankide massile. Ehk siis rasketankid kadusid lavalt ja jäid alles keskmised tankid, mida hakatati nimetama põhitankiks.

Eraldi nishitootena figureerisid mõnda aega kergetankid, mis nt NSVL-s muutusid amfiibtankideks või ujuvtankideks.

Aga 45 tonnine T-72 ja 65 tonnine Challenger on põhimõtteliselt mõlemad täna MBT-d.

[Crispy]

Veel juttu edasi arendades on Ameeriklased üritanud pidevalt oma Abramsile mingit kergemat "sõbrannat" luua. Olgu selleks siis kasvõi Stingray kergetank 89. aastast (mille II versiooni kasutatakse Tai armee poolt) ja ka M8 Thunderbolt mille arendus 90tel peatus kuid nüüd on kuuldavasti supp taas tulele pandud ja proovitakse see tank siiski tootmisesse panna.
Vahepeal pandi tankikahur LAV III soomuki peale ja nimetati selline asi M1128 Stryker'iks aga noh, jällegi. Abramsiga see koos töötada ei saa kuna läbivus pole ikka sama mis roomikmasinal. Afgaanis muidugi mugav kaugelt duhhe tulistada, aga ainult seni kuni vastutuld oodata pole.

[Kapten Trumm]

Põhiprobleem selles tankinduses on täna teatud ummikseis, et osapooled ei suuda teineteise "nägu" läbi lasta ja garanteeritud läbistamiseks tuleb tabada masinat küljelt, tagant või masina keret.

Siin kerged tankiarendused ei aita eriti, pigem on vaja suuremat kaliibrit (et kasutada pikemat penetraatorit) ja suuremat algkiirust. Abramsile üritati omal ajal panna ka võimsamat pearelva (kasutab sama L44 saksa kahurit, mis vanad Leopardid), kuid need katsed ebaõnnestusid.

Praegu peaks mõlemad "pooled" omama kineetilist moona, mis läbib 750 mm 1000+ meetrilt. See on vastase tanki hävitamiseks ebapiisav. Halvemuses on venelased oma nõrgema soomusega, nende claimid Kontakt5 ja uuemate lisasoomuste KEP kaitse kohta pole praktikas tõendatud (küll aga kumulatiivi vastu Süürias). Kumulatiivi kaitset korraldada on palju lihtsam. Siin on eelis raskematel lääne tankidel, kelle "nahk" on juba algusest peale paksem ja kuna "lisakoorem" on harilikult mingi % veermiku tugevusvarust, siis on seal ka võimalik rohkem "lisasid" panna.

Patiseisu lahendamine (et tank suudaks läbida vastase torni esikülge tavalistelt lahingukaugustelt) eeldab põhimõtteliselt uut pearelva ja 130 mm on siin absoluutne miinimum, pigem juba 140-155 mm. See eeldaks tanki massi kasvu või siis automaatlaadijatele üleminekut (sellega saab säästa torni mahtu ja sellega massi.

Küsimus pole just niipalju sellest, et "kaliiber läbistab", vaid suurem kaliiber võimaldab kasutada palju pikemat mürsku, mis võimaldab kasutada pikemat kõvasulamist või uraanist noolt. Ja kuna suurem kaliiber tähendab enamasti ka suuremat viskelaengut, siis ka sellele noolele antavat suuremat energiat. Suurema algkiirusega nool lendab täpsemalt, kaugemale ja omab tabades rohkemat energiat.

Et siis tanki peaülesande ehk võitluseks vastase tankidega pole need kergete tankide arendused kuigivõrd kasulikud. Pigem on need mingite nishi-otstarvetega, Strykeri puhul on põhiline eesmärk siirmise kiirus (mis tähendab aeromobiilsust - mis 60-70 tonnise MBT korral pole eriti teema).

[nimetu]

Strykeri puhul on põhiline eesmärk siirmise kiirus (mis tähendab aeromobiilsust - mis 60-70 tonnise MBT korral pole eriti teema).

Kusjuures need "kergemad" ratassoomukid on ka juba sellise kaaluga, et on võrreldavad esimeste MBT-dega. Näiteks Leedu Boxereid transporditi nii, et n-ö baasmasin ja lahingumoodul viidi eraldi lennukitega. Seega "kergetank" on samuti üsna suhteline mõiste.

[Tux]

Korea tanki vedrustus on täiesti uuest klassist, see et ta pearelv töötab ka haubitsana ja laseb kaarega takistuste taha on ka muidugi oluline, aga minumeelest on siin tegemist täiesti uue põlvkonnaga selles, kuidas pearelva saab stabiliseerida. Tankil on nimelt peal radarid, mis skaneerivad ümbruskonda ja pinna relieefi sealhulgas. Tänu sellele on võimalik tekitada adaptiivne ja ennetav vedrustus, ehk pearelva stabiliseerimine sõidu ajal on teises klassist võrreldes T72 ja kõikide muude mehaanilisi vedrustuse lahendusi kasutatavate sõidukitega. Millimeeter lainealas töötavad radarid loovad võimaluse ka aktiivkaitse tekitamiseks, mis on ka muidugi kõva sõna.

[hillart]

Uus tank Poolale L-Koreast. Kusjuures kokku hakatakse panema Poolas.

https://dambiev.livejournal.com/2043656.html

https://www.welt.de/wirtschaft/article2 ... 7Lga-m8iLg

[nimetu]

Üks vanem artikkel venelaste Armata kvaliteedist. Ei tea kas on siin juba olnud või mitte.

https://zen.yandex.ru/media/mugska9i_te ... 00be82d373

Ja üks tore illustratsioon siia juurde:


*1 viitab ebakorralikule sisselõikele
*2 viitab seletamatule mõlgile
*3 viitab viletsale keevituskvaliteedile
*4 viitab roostele "tuttuuel" masinal

[ruger]

Venemaa väidetav aktiivses kasutuses olev tankide hulk

”the Russian Army has in total 2685 main battle tanks in their active inventory.

...The total number of new and upgraded tanks (produced in 2000 and later) in combat units is about 1200 units or about 45 percent of the total”, lenta. ru

https://twitter.com/balticjam/status/13 ... 5346217985

[Porutšik]

Mõtlesin, et siia ehk sobib. Pole küll suuremat sorti geopoliitiline arutlus, aga noh, kuna Baltikum on ära märgitud, siis las olla.

12,000 Tanks: Yes Russia, Has More Armor Than America.

But many of Moscow's tanks are aged and not as good as Washington's.

https://nationalinterest.org/blog/reboo ... ica-169274

[mart2]

Vaadates kahte eelmist postitust ja lugedes ise venekeeleseid saite, siis arvan, et venelased ise ka ei tea, palju neil tegelikult tanke on.
Kindlasti on üksustes selliseid, mis on hes korras kui ka selliseid, mis vajavad tugevamat remonti. Samas pole suur ime, kuid ringikondavad lapsed/noorukid leiavad metsas mahajäetud laoplatsi tehnikaga ...

[Kapten Trumm]

https://twitter.com/aldin_ww/status/130 ... 84/photo/3

Mingitel lahinglaskmistel saadi pihta iseenda T-90A tankile. Soomust ei läbistatud.
Kahjuks ei selgu, millise Konkurs raketiga täpsemalt tegu oli, antud raketisüsteem on suht analoogne Milaniga.
Põhiküsimus on, kas oli Konkurs A või B. B on tandem. A soomustläbistavus on sarnane Milaniga.
Konkursi uuemate rakettide läbistavuseks arvatakse ERA+800 mm.

Seejuures on tabatud torni tagaosa, mitte "nägu" ("nägu" on kõige paksema soomusega koht").

[Leo]

Vene tankide nimekirjasid tuleb alati väikese kahtlusega lugeda, loominguline raamatupidamine oli tavaline juba nõukogude ajal, kui töökorras hoiti just niipalju tanke ja muud tehnikat, mis igapäevase tegevuse pööritamiseks ja kaugemalt kaelasadanud kindralitele ettenäitamiseks vaja oli. Tondi kasarmutes tankimehaanikuna ajateenistuses olnud inimene kirjeldas, et tanke sai jagada 4 kategooriasse - esimesed läksid kohe käima, teised läksid käima peale väikest putitamist, kolmandad peale kapitaalremonti ja neljandad olid sarad, millelt esimesele kolmele osasid maha keerati, kuid arvel olid need kõik. Soome tankistid väidavad, et neil läheb esimese nupuvajutuse peale käima 90% tankidest, mis moodustavad RA väljaõppemasinad, SA reservi ja SA ülekatte. Ilmselt nii on enamikes lääneriikides.