Vene vs. Lääne tankid

[ennww]

Need mustad ei ole vatikostüümid, vaid need on nn tehniline vorm, mis on tavalised õhukesest mustast tööriidematerjalist tunked, mis tõmmatakse igapäevavormi peale.

Tankistidele oli kaht tüüpi kombinesooni - suvine, õhuke must, ja talvine, vatikostüüm karvase kraega. Viimane oli väga popp ja varastati enamasti enne ära kui selga jõdis, talveoludes käis siis suvise kombe alla bušlatt.

[Soobel]

Ega need mikrofonid ja kõrvaklapid olnud raadioaparatuur, pigem miski väikse telefonivõrgu taoilst, kindlasti kordades lihtsamad kui raadiojaamad.

[välihall]

Kõige hullem on ikka võimalus end vigastada , sees on suht kitsas ja järsemad manöövrid võivad kellegi jaoks ikka ootamatud olla, mis veel lahingutingimustest rääkida..., ilma kaitseriietuseta ei kannata küll eriti maastikul sõita. Aga nagu kõik NL tehnika nii ka need - GAZ 52 raputab ja loobib põllul kimades sama hästi , samuti enamus traktoreid millega sõtnud olen.

[Kapten Trumm]

Mis "töökeskkonda" puudutab, siis tolm, raputamine ja müra on köömes selle kõrval, mis juhtub siis, kui vastane tanki torni pihta tabab ning seepeale automaatlaaduris olev laskemoon tavaliselt detoneerub

Kuna neid tanke pruugiti ohtralt igasugu sõjapiirkondades, siis vaevalt, et see pommina lõhkemise komme väga suur saladus oli. Rublaaja lõpus oli Tsehhoslovakkias asuvas NL tankiväeosas miski taoline lugu, mis meediaglasnosti abiga ka televiisorisse jõudis, teadmata põhjusel detoneerus kogu automaatlaaduris olev laskemoon - tankist ei jäänud järgi tühi koht ning see tagumine sakiline roomikuveorull oli pargitud kilomeeter eemal asuva ohvitseride paneelmaja seina külge kuskil ülemise korruse kõrgusel.

Lahesõja kaadrites on ka hästi näha, kus öises lahingus Abramsi noolmürsk tabab, lendab natuke sädemeid ning sekund hiljem käib selline kärakas, et selle valgus lööb öövaatlusseadmeid tükiks ajaks pimedaks.

Eks nende tankide meeskondade moraal lahingusse minnes on nagu ta on - kui ilmkärakatest enne ei teatud, siis lahinguväljal näevad seda paljud ja järgmine kord suure tuhinaga ei ründa.

[uusmario]

Mis "töökeskkonda" puudutab, siis tolm, raputamine ja müra on köömes selle kõrval, mis juhtub siis, kui vastane tanki torni pihta tabab ning seepeale automaatlaaduris olev laskemoon tavaliselt detoneerub

Automaatlaaduri laskemoon asub teadupärast tornist allpool, ehk siis pelgalt lask vastu torni ei pane mitte mingil juhul laskemoona detoneeruma, seda teeb torni sees toimunud plahvatus, äärmisel juhul paneb karruselli plahvatama torni alla korpusesse tulnud lask.Ehk siis automaatlaaduril ei ole mingit rolli meeskonna hukkumisel, see kui vastu torni tulnud lask paneb karusselli detoneeruma, tähendab, et meeskonnaruumis on toimunud plahvatus ja meeskond on niivõinaa surnud, see kas nad nüüd lahkuvad suure pauguga või mitte ei ole väga oluline

[denis23]

tegelikult mis puutub vene tankidesse, siis need üldse ei ole selline saast nagu võiks järeldada Kõrbetormi põhjal. OK, maailma parimad need ei ole kindlasti aga vanaraud ka mitte. Ütleks nii moodi, kui võrreldada omavahel see sama T-72 varajane eksportvariant ning T-80U siis vahe on päris suur. Ainuke, mis on tõesti neil oli väga kriitiline, see on muidugi öise vaatamise süsteemid, mis jäid ameeriklastele põlvkonna võrra alla ning see on tõesti suur probleem.

Teistes asjades hilistel vene tankidel on olemas omad head küljed, nagu näiteks madal profiil, väike kaal, juhitavad rakettid, see sama laadimisautomaat ja mõned muud asjad. T-72B ja T-80 frontaalsoomus koos reaktiivkaitsega vastab üldjoontes analoogilistele M1 ja M1A1 andmetele, sama kehtib ka kahurite kohta.
Veel üks asi mis võiks pidada mahajäetuks on kindlasti juhtimismehhanism. Kõik muu pole üldse lootusetu.

Vene tankide kalduvus detoneerimiseks on loomulikult suur probleem, ning see on tõesti laadimisautomaadi hind. Aga siiski praktika näitab et suhteliselt lihtsate nipidega seda saab kordades vähendada. Eelkõige pean silmas reaktiivsoomust ja täidetud tulekustutussüsteemi.

Lisaks sellele, tavaliselt, selleks hetkeks kui laskemoon detoneerub, meeskond on kas või surnud või on tanki ära jätnud. Kohe laskemoon detoneerub suhteliselt harva. Ning ütlen veel korra - reaktiivsoomus reaalselt tõstab tankide kaitsetaset väga oluliselt.

[kaur3]

Visuaalselt valgusküllane video - T-72 vs Javelin

http://www.youtube.com/watch?v=Ad8HRN-u ... ed&search=

[uusmario]

Mis vahet on kas meeskond sureb nii:

http://www.youtube.com/watch?v=6KONZMoy ... ed&search=

ja nii

http://www.youtube.com/watch?v=ExKeOvhZ ... ed&search=

või siis hoopis nii

http://www.youtube.com/watch?v=Ad8HRN-u ... ed&search=

Meeskond on ju surnud igajuhul

[Kapten Trumm]

Automaatlaaduri laskemoon asub teadupärast tornist allpool, ehk siis pelgalt lask vastu torni ei pane mitte mingil juhul laskemoona detoneeruma, seda teeb torni sees toimunud plahvatus, äärmisel juhul paneb karruselli plahvatama torni alla korpusesse tulnud lask.

Äärmisel ja äärmisel....automaatlaaduriga vene tankidel asub laskemoon lahtiselt keset meeskonnaruumi, st iga tanki sisemusse sattunud mürsk või rakett tekitab oma kuumise, kumulatiivjoa või lihtsalt tugeva põrutusega kutsub suure tõenäosusega esile detonatsiooni. NL armeele oli tankist savi kaks, odav kahuriliha, mida oli lühikese väljaõppe järel miljoneid võtta. Seepärast keegi ei vaevanud end selliste pisiasjadega.

Tankivägedes teeninud tuttavad igatahes on rääkinud, et see laadur oli aldis jukerdama, see nõudis palju hooldamist ja reguleerimist ning tegelikult oli nagu vene asi ikka - paberil ja teoorias ülikõva, tegelikus N. armee pardakis tuli välja nagu alati.

Inimese jaoks loodud tankides asub moon meeskonnaruumist soomusvaheseina ja luukidega eraldatud hoiuruumis (torni tagaosas), kus ka otsetabamus meeskonnaruumi ei tee mürskudele midagi.

Suure raketi (nt Maverick, Hellfire) tabamusel pole muidugi vahet, aga nt RPG-7 tabamusel on suur vahe. Kui see satub meeskonnaruumi Abramsis, siis surma saab see, kes istus kogemata vales kohas. Kui see juhtub T-72-s, siis suure tõenäosusega lendab kogu tank vastu taevast.

Kuidas Iraagi armee sõdis, on üldse omaette teema, kui koalitsioon ja Iraak oleks relvad omavahel vahetanud, siis oleks natuke pikema ja verisema sõja järel ikkagi Saddam kotti saanud.

[uusmario]

automaatlaaduriga vene tankidel asub laskemoon lahtiselt keset meeskonnaruumi

Ei... vene tankidel asub laskemoon meeskonnaruumi äärtes, mitte meeskonna ruumi keskel, automaatlaadur, tõsi, asub keskel, aga laskemoon on ümber meeskonna.

Mina pole öelnud, et laskemoon ei detoneeru, ma lihtsalt ütlesin, et kui mürsk läbistab T-72 torni (sa ju väitsid, et lask vastu torni paneb automaatlaadija detoneeruma) siis mürsul kokkupuude automaatlaaduriga puudub (kui see ei ole just uut mürsku laadimas) ja järelikult peab meeskonnaruumis toimuma mingi muu plahvatus, mis automaatlaaduri detoneerib. Selleks, et tabada autoaatlaadurit, peab mürsk tabama torni alla korpusesse.Ja ega kõik T-72 ribadeks ka ei lenda, ilmselt lendab vähem ribadeks kui ühtetüki jääb.

Nt kaks mürsutabamust , masin komplektne!


Ja väga ilus pilt, sinu teooriale, noolmürsk läbi torni tagaosa, ilusasti keskele, teoreetiliselt peaks seal laadimise ajal olema viskelaengu ülaserv.Aga millegi pärast polegi masin ribadeks lennanud, aga meeskond on ilmselt ikkagi surnud, sest sisemine mürsuplahvatus on luugid lahti rebinud.




Nt RPG-29, RPG-7VR teevad kõikidest lahingusektsioonis viibivatest meestest üsna kergelt šasslõki, mis on ka põhjus miks Abramsitele linnavõitluseks reaktiivsoomust tootma hakati.Muideks aktiivses lahinguolukorras on hoiuruumiuksed 4-5 sekundit peale igat lasku avatud, lisaks on veel sekund/paar mürsk meeskonnaruumis.

[Kapten Trumm]

Siia võib ka panna samasuure koguse netist võetud pilte, kus Iraagi tankist on järgi roomikute kõrgune rusuhunnik. Kui võtta google pildiotsing "desroyed Iraqi tanks" vms, siis on selgelt näha, et netifotodest oled välja valinud need, kus tank ühes tükis oli. Miks sa teisi siia ei pannud?

[Hjalmar Nelk]

Vibratsioonist - ei ole tegelikult mitte mingi probleem. Suuremaks probleemiks on ta pikemaajalistele tankikasutajatele. Siinjuhul mõtlen ikkagi aastaid, ehk siis see on tankiinstruktorite probleem. Need vennad tavaliselt on ka tankist väljaspool ning vibratsioon on suurim just mootorikaanel. Aga tanki sees suurt hullu pole. Mõnikord (eriti talvisel ajal) olen tähele pannud, et kusehäda tuleb liig kiiresti peale ning vanematel tankiinstruktoritel on eesnäärmega probleeme.
Müra ei ole kah tõsisemaks probleemiks. Igasugune (ka vene) tankistimüts/kiiver saab sellega tõhusalt hakkama. Probleemiks on hoopis raadioeeter. Ehk siis teisisõnu kui pead tundide kaupa eetrit kuulama (staatilist müra) siis jooksevad kõrvad sedasamust ja pea on paks. Sama asja olen kuulnud ka teiste maade tankistidelt. Kahurilask/kuulipilduja erilist probleemi ei tekita.
Ihuhädadega on üldse samasugune kui mujal, kui ikka kõht on lahti siis tankis on kehva olla.
Ventilatsioon/soojendus vene tanki sees ei ole kõige parem. Sügisel on ikka väga märg ja külm. Küte ei ole küll kõige kehvem, aga viskab sisse kütusehaisu. Teise tanki taga sõitmine ei ole eriline probleem, värske õhk teeb oma töö. Muidugi kui on allergia diisli haisu tõttu...
Suureks probleemiks vene tankidel on igasuguste panipaikade puudumine. Pole kuhugi (mõistlikult) oma toitu/jooki toppida. Norra Leo 1-l oli muuseas nii vahva asi sees kui kiirkeetja, väga mõnus talvisel ajal.
Vene tanki juhil on küllatki kehva olla. Töökoht eriti ergonoomiline pole, eriti kui pead luugi alt sõitma. Ning nõuab hirmsasti füüsilist jõudu.

[denis23]

tegelikult, siiski detoneerumine ON ühel või tesel tasemel kõikide vene tankide probleemiks. Need põhjused on mitu, alates mürsulaengute ehitusest - need on presspappist, kütusepaakide asetusest, mürsude asetusest jne. See on selgelt halb.

Mis on aga kindel, siis on ka see, et kõikide instruktsioonide järgimisega, on see oht siiski oluliselt väiksem kui võiks järeldada Kõrbetormi põhjal. On näiteks olemas kaks juhtumit II tchecheenia sõja ajalt, millal T-72 viimane versiooni tankid, mis on laiale üldsusele teada on nagu T-90 sai kord 7 ja kord 9 RPG otsetabamust, ning mõlemal juhtudel tankid lahkusid sõjatandrilt oma jõududega (meeskond oli tõepoolest saanud mõlemal juhul vigastada)

Seda mitmekihilise soomuse ja dünaamilise kaitse arvelt. Olen ise näinud suured piltid mis tehti ühest tankist.
Nii et kokkuvõttes mitmekihiline soomus ja dünaamiline kaitse ruulib.

[Tux]

Minu meelest on Laaneots kusagil väitnud, et vene tanki ettenähtud eluiga pidi olema umbes 1,5 lahingut, et seda puudust kompenseerida, tehti neid lihtsalt oluliselt rohkem, kui NATO riigid ealeski valmistada suutsid. Ehitus ju ka üpris lihtne, et saaks kiirelt kõik traktoristid tankistideks ringi õpetada. See, et Norra tankis kiirkeetja on näitab aga seda, et seal maal pole sellist piiramatut inimresurssi kusagilt võtta. Erinevad eesmärgid tingivad seega erineva konstruktsiooniga tehnika.

[Soobel]

Uuusmario esimese video kohta on küsimusi.

Vaatasin, et tank sõitis peale matsu ikka mitukümmend meetrit ja mitu sekundit edasi enne, kui pada podisema hakkas. Need olid siis viskelaengud?

Siis mitu sekundit vahet ja siis läksid kumulatiivlaenguga mürsud? Paistis nagu termiitkeevituse leek ja põhimass oli nagu ettepoole suunatud?

Huvitav, mis seal tankis täpsemalt võis toimuda? Laskemoona detonatsioon tähendanuks masina kohest lõhkemist, see paistis rohkem tulekahju moodi. Samas mürsku plahvatama loetud sekunditega ei tohiks saada, kuumus pidi kole kõrge olema (tean, et kui peale sõda poisikesed lõketes mürske lõhkasid, siis paljud said selle läbi surma, et pika ootamise järel pauku ei käinud ja poisid läksid tuld juurde panema)