Vene vs. Lääne tankid

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Xender »

IFV puhul võiks eesmärgiks pidada järgnevaid omadusi :

olla kiirem ja parema läbivusega kui tank
vedada jalaväge
vajadusel automaatkahuri tulega toetada jalaväge ja hirmutada koptereid
pakkuda kaitset kergemate relvade eest

Nende omaduste vahel tuleb leida kompromiss ja samal ajal neid ka maksimaliseerida.

Kui BMP seeria 1 - 3 on olnud ütleme nii, et kõigis neis kehvemapoolsem või siis praeguseks lootusetult vananenud. Teiste sõnadega ei suudetud leida normaalset "kirik keset küla" punkti.

Ma ütleks, et ka T15 puhul pole seda suudetud leida.

Esmane valukoht tuleb parem läbivus ja kiirus kui tankil - selleks peab masin olema tahes tahtmata kergem. T-15 seda ei täida. Ta läbivus ja kiirus on sama mis T14.

Jalaväe vedamisel on oluline selle arv ja meeskonna mugavus. T15 on samuti suhteliselt väikese siseruumiga masin. Kuid veidi parem kui BMP seeria.

57mm kahur ei sobi eriti hästi jalaväe toetamiseks, sest enamuses on tegemist "allsuruva" tulega reaalsuses. Kuid see nõuab samas palju laskemoona. Bumerang-BM 30mm torn on ka selline veider lahendus - samuti plekkist, 2A42 kahuriga (mis on tänapäevaks vananenud) ning lahtiste TT relvadega. Eriti veel linnalahingu tingimustes kuhu ta vast kõige enam mõeldud on.

Tankide ja soomusmasinate vastases võitlusega tegelgu ikkagi kaasas olevad tankid (ja jalavägi oma TT relvadega) - vastasel juhul tekib küsitavus milleks on kaasas tankid üldse?

Eesti reaalsus on midagi muud, kuid võtame seda ikka VF maaväe seisukohast, kus IFVde ja tankide suhtearv peaks olema 1:1hele. Seega pole mingit mõtet peale toppida kahureid ja TT relvi mille kasutus jalaväe vastu on küsitav ning tankide vastu nii ja naa.

Vähemalt soomuskaitse osas on eesmärk täidetud (kuigi see on seotud kuidas need plekktornid on lahendatud - et mis juhtub meeskonnaga kui ülemine torn pilbasteks lastakse)

Kui võtta üldiselt siis Kurganets-25 on palju rohkem tasakaalus masin IFV seisukohast.

Sealjuures on olemas näide raskest IFV-APCst Namer mis on näinud ka lahinguid. Ühesõnaga tegemist on puhtalt linnalahinguks mõeldud riistapuuga. Juudid on muuseas selle nameriga läinud väga teadlikule kompromissile - ehk normaalne siseruum ja tankisoomus siis läbivuse ja relvastuse arvelt. Linnalahingu tingimustes on kindlasti tehtud õige valik.

T15 puhul aga jääb veidi arusaamatuks selle eesmärk.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kokkuvõttes mulle tundub jälle nagu vene soomusasjadega ikka viimasel ajal - asjad on halvasti läbimõeldud ja eesmärgiks on rohkem propaganda (meil on tankisoomusega APC!)
Iisraelis on tankisoomusega jalaväesoomukid olemas ja sugugi mitte propaganda, antud kontsept pole mitte propagandistlik, vaid reaalne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Xender »

Kapten Trumm kirjutas:
Kokkuvõttes mulle tundub jälle nagu vene soomusasjadega ikka viimasel ajal - asjad on halvasti läbimõeldud ja eesmärgiks on rohkem propaganda (meil on tankisoomusega APC!)
Iisraelis on tankisoomusega jalaväesoomukid olemas ja sugugi mitte propaganda, antud kontsept pole mitte propagandistlik, vaid reaalne.
Sa vist ei lugenud mu viimast postitust korralikult läbi. Namer on spetsiifiline riistapuu linnalahingus (näiteks laesoomus on sama paks kui esisoomus) ja toimetulekus väga raskete IED-ga (ellu jäänud 0.5 - 1 tonniseid lõhkekehi). Ilma tornita kaalub ta 60 tonni ja on pigem APC.

Venelaste lahendus on multifunktsionaalne raske IFV, mille puhul on ohvriks toodud meeskonna kaitstuse huvides mobiilsus ja siseruumi suurus. Peal olev plekktorn on ka väga kahtlase väärtusega (eriti linnalahingu puhul). Ühesõnaga selline ei liha ega kala. Huvitav riistapuu mille täpset kasutusotstarvet on raske leida.

Kuid noh, tegelikult las venelased võtavad selle üldse kasutusse kõigepealt. Igal juhul Коалиция-СВ ehk uuest liikursuurtükkist ollakse ka faktiliselt loobutud.

"еперь о появлении "Коалиции" и всего остального. "Коалиция" — это машина будущего. Она на сегодняшний день обгоняет время, поэтому потребность в существующих моделях от 2С3М ("Акация") до 2С19М2 ("Мста-СМ") будет еще долго. Мне кажется, что основу парка самоходных артиллерийских установок в этом калибре составят именно модели 2С19М1 ("Мста-С") и модернизированные 2С19М2, в которых заложен просто гигантский модернизационный потенциал."

Link

Kokkuvõttes on terve uue Armata, Bumerang ja Kurganets seeriaga läinud kõige idiootsemalt mida annab välja mõelda. Hunnik raha on nende arendamise alla magama pandud, kui nad peaks jõudma relvastusse siis ainult väikeseeriana (mis viib ühiku hinna kalliks).

Kui peaks tulema Abrams 2, Leo 3 ja Bradley2 ja CV25 või CV30 siis selleks ajaks on nad juba vananenud ja hakkatakse uuesti pihta.

Umbes nagu Su 57 on läinudki - sealjuures viimase peale on ära kulutatud üle 10 miljardi dollari. Selle eest saaks 120 tk F35 hävitajat (ehk sama palju kui VF õhujõud on alates 90nendatest uusi hävitajaid juurde saanud).

Ühesõnaga arusaamatu tõmblemine, milles mina loogikat ei leia rohkem, kui, et saab riigilt varastada.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Venelaste lahendus on multifunktsionaalne raske IFV, mille puhul on ohvriks toodud meeskonna kaitstuse huvides mobiilsus ja siseruumi suurus. Peal olev plekktorn on ka väga kahtlase väärtusega (eriti linnalahingu puhul). Ühesõnaga selline ei liha ega kala. Huvitav riistapuu mille täpset kasutusotstarvet on raske leida.
Äkki nad lihtsalt mõtlesid, et jätame CV90/Bradley faasi vahele ja teeme kohe järgmise? St masina, mis ületab tänaseid parimaid IFV-sid soomuskaitselt ja tulejõult? Sest ka IFV on läinud kogu aeg raskemaks ja selle parimad isendid nagu CV90 pole sugugi kerge kaaluga.
Viimase otsa CV90 masinad kaaluvad juba 35 tonni (algne T-72 kaalus nt 41 tonni). Esimene IFV ehk BMP-1 kaalus vaid 13 tonni.

T-15 kaaluks öeldakse 42 tonni, mis pole väga kole (võrredes CV90 35 tonniga?)
Siseruumi tundub olevat samapalju kui teistel
https://pbs.twimg.com/media/C9yZXBEW0AEG2ew.jpg

Mis puudutab seda kahuriteemat, siis õigus näib olevat minul (57 mm).
https://defense-update.com/20180820_rus ... -aifv.html

Probleem näikse seal olevat ikkagi T-14 ja raskused mitme võtmetehnoloogiaga (uue põlvkonna 130-140 mm pearelv, kaugjuhitav torn, mootor), ilma milleta muutub ka tanki põhine IFV kahtlaseks.

PS: venelaste tegevuste analüüsimisel ei maksa lähtuda (valest) eeldusest "nad teevad nagunii valesti ega saa millegagi hakkama". Annab valesid tulemusi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1699
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Xender »

1. Järgmine IFVde faas pole lihtsalt tankisoomusega masinad. Selleks on ilmselgelt kiirus, liikuvus ja olukorra tunnetus ning relvastus mis saab jalaväega hakkama. Kordan üle, IFV peamine roll on tankide toetamine jalaväega.

Selleks peab ta olema kiirem, saama ronida sinna kuhu tank ei saa ja nägema seda mida tank ei näe. Tema relvastus peab olema sobilik võitlemiseks jalaväega. CV90 MKIV puhul on näiteks tänu "active suspension" süsteemile operatiivkiirus seal 50 - 60 juures, hunnik sensoreid jne, arvatavasti saab ka CT40 kahuri mingi aeg, mingi mudel. Video

Sealjuures tundub, et põhirõhk on aktiivkaitsele suunatud, mitte tankisoomuse lisamisele (CV90 MK4 kaalub 35 - 37 tonni, ehk siis sama palju kui CV9035 pmt).

2. T15 kaalub vene wiki andmetel 55 tonni Link olen seda oma silmaga venemaal näinud ühe näituse raames, siseruum tundus siiski suht väike - siseruumi kõrgus umbes ehk 1.60, muidugi parem kui BMPl (millest hullema jaoks tuleks vaeva näha). Teiste sõnadega on ta raskem kui tankid mida ta saatma peaks ja kui seal peaks täisvarustuses istuma on põlved koos ja suht täistuubitud. Muidugi on see inimlikum kui BMP 1. Kuid näiteks lisarelvastuse, laskemoona või muu varustuse jaoks enam ruumi seal poole.

3. Venelased võivad ükskõik milleks seda kahurit plaanida kasutada, kuid tegemist on plekk torniga, millel TT raketid paljalt väljas. Mille puhul tekib mul küsimus, milleks panna tankisoomusega asjale peale torn millest võtab arvatavasti isegi raskekuulipilduja läbi ja muudab selle lahinguvõimetuks või halvemal juhul saadab 4 - 5 meetri kõrgusele.

Lisaks veel, kordan üle, IFV peamine roll pole võidelda vastase soomustehnikaga, eriti armees mille koosseisus on tuhandeid tanke.

Ma ei ütle, et T15 oleks halb masin iseenest, ma ütlen, et tänapäeva IFV rolli ta hästi ei sobi.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19210
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas ruger »

Vene tankid saamas uut moona
Bu August, the MoD is set to receive 2k 3BM44 Lekalo 125mm "super shells" produced by NIMI Bakhirev for its T-72, T-80, and T-90 tanks. They can penetrate 650mm of armor at a range of 2km (compared to 520mm for the 3BM42 Mango) with a max range of 3-5km.
https://twitter.com/RALee85/status/1218199055702073345
The arsenals of Russian tankers began to replenish with "super-shells." Starting this year, the Ministry of Defense has been purchasing the latest armor-piercing subcaliber products 3BM44 Lekalo. Until the end of the year, 2 thousand units will enter their troops. With such ammunition, our tanks can easily destroy the most modern armored vehicles at a distance of several meters to 3-5 km.
https://iz.ru/964201/anton-lavrov-roman ... boepripasy
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas nimetu »

Elbit Systems olevat edukalt demonstreerinud noolmürsu tabamist nende aktiivkaitsesüsteemi - Iron Fist - poolt.
https://www.janes.com/article/93902/iav ... ergy-round

Siin on väike video antud süsteemist.
https://www.youtube.com/watch?v=bXtaM7UzDgI
Seal on näha, et vähemalt mingi osa noolmürsust jätkab oma lendu, kuid tõenäoliselt on selle keha suuremalt jaolt rikutud, mis vähendab noolmürsu läbistamisvõimet märkimisväärselt. Siiski ei maksa loota, et selline asi näiteks mõne kergema soomuki või veoauto peal hakkaks noolmürske peatama, sest peale tabamist järgi jäänud osade peatamiseks on endiselt suhteliselt tugevat soomust vaja.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas mart2 »

ruger kirjutas:Vene tankid saamas uut moona
Bu August, the MoD is set to receive 2k 3BM44 Lekalo 125mm "super shells" produced by NIMI Bakhirev for its T-72, T-80, and T-90 tanks. They can penetrate 650mm of armor at a range of 2km (compared to 520mm for the 3BM42 Mango) with a max range of 3-5km.
https://twitter.com/RALee85/status/1218199055702073345
...
https://iz.ru/964201/anton-lavrov-roman ... boepripasy
Tundub, et on mingi uus upitamine siseriigi jaoks? (allakriipsutused tsitaadis on minu poolt tehtud)

Linkisin ühe vene blogeri klipi (tal palju militaartehnika lugusid) kus näitab, et 3BM44 on juba mõnda aega tagasi tuntud nimega Mango … :dont_know:
https://www.youtube.com/watch?v=Zl2JEcm26dI
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Väike arusaadav visualiseering Leopard 2A6 soomuskaitsest eestvaates - et panna konteksti need venelaste claimitud millimeetrid.
Ma ise pean 2A6 soomuskaitse osas parimaks, mida pakutakse.

Pilt

Kõige tabatavamaks osaks (millega võrdlusi tehakse) on torni "nägu". Kuna pearelv hoitakse ohu suunas ja tanki tere ise kipub jääma maastiku ebatasasuste varju.

Vene 125 pearelv on taolise tanki vastu moraalselt vananenud ega võimalda tagada torni esisoomuse läbistamist 60 tonni kaaluklassi lääne tankidel.
Selleks, et antud probleemi lahendada, on vajalik uus, suurema kaliibri (130-152 mm) ja pikema rauaga pearelv, mis võimaldaks kasutada pikemat ja suurema kineetilise energiaga penetraatorit. Sest kaitse varu on praegu kahekordne.

Samal ajal ameeriklaste penetraatorid, mis arvatakse läbivat 750 mm, on jälle T-90 vastu selline piiripealne, samas reaktiivse soomustega tõrjuda KEP-i on selline küsitav tegevus ja claimitav 860 mm on ainult claim. Selle taga on reaalset rauda alla 500 mm.
Pilt
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Gideonic »

Kapten Trumm kirjutas: Ma ise pean 2A6 soomuskaitse osas parimaks, mida pakutakse.
Ma selles päris kindel ei ole vajadus laaduri järgi suurendab siiski torni ruumala omajagu ning pärast Leopard'i on loodud mitu uut tanki. Lisaks Leclerc'ile näiteks automaatlaaduriga japside Type-10 ning Lõuna-Korea 55-tonnine K2 (mille näitajad on küll rangelt salastatud aga väidetavalt peab eest L55 kahurist välja lastud APFSDS mürsu kinni, sama kahur mis neil ja Leopardil pardal).

Video õppustest

Üldiselt Lõuna-Koreal kogemust peaks jätkuma. Antud tank jõudis teenistusse 2014. Koreal oli eelnevalt kogemus kodukootud K1 ja K1A1 "mini-abrams" tankidega (nende disain konkreetselt baseerus abramsil). Uue tanki väljatöötamisel uuriti esmalt kõiki olemasolevaid Lääne tanke. Lisaks ei tasu unustada et Korea opereerib ka 33'e T-80U'd, mis saadi aastatel 1996-1997 ja 2005 NSVL aegsete võlgade katteks (ehk inspiratsiooni ammutati ka sealt).

Poolakad kaaluvad oma Leopard'id (k.a. A6) välja vahetada just K2 vastu. Vaevalt et nad seda teeks, kui soomuskaitse kehvem oleks
kui eelkäial.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Poola ei vaheta mingeid 2A6-sid põhjusel, et tal neid polegi, on vaid 2A4-d (mida uuendatakse umbes 2A5 tasemele ja 2A5-d.
Aga noh, arvestades, et 2A6 loodi 1990ndatel, siis Deutschland über alles pole päris tuulest võetud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas nimetu »

Poolakad kaaluvad oma Leopard'id (k.a. A6) välja vahetada just K2 vastu. Vaevalt et nad seda teeks, kui soomuskaitse kehvem oleks kui eelkäial.
Nagu teises teemas sai arutatud, siis poolakate võimaliku valiku taga võib olla ka uue Euroopa tanki arendamise poliitika, mis kipub välistama koostööd Poolaga. Igati arusaadav, et otsitakse alternatiive, mis pakuvad suuremat võimalust asju ise toota ja arendada.

Trummil on muidugi muus osas õigus. Praeguseid tanke uuendatakse sisuliselt 2A5 tasemele.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Gideonic »

Kapten Trumm kirjutas:Poola ei vaheta mingeid 2A6-sid põhjusel, et tal neid polegi, on vaid 2A4-d (mida uuendatakse umbes 2A5 tasemele ja 2A5-d.
Aga noh, arvestades, et 2A6 loodi 1990ndatel, siis Deutschland über alles pole päris tuulest võetud.
Jah, minu viga, Poolal ju tõepoolest olid ainult A5-ed. Samas ei leidnud netist kiiruga midagi selle kohta, nagu A6 soomust oleks oluliseltl parandatud. Suurim täiendus on L55 kahur (mis on ka K2 peal) ja kõiksugu täiustused optroonikale/elektroonikale (sihikud, side/navigatsiooniseadmed, jms), infrapunajälge vähendav ventilatsioon jms. Kui on nii suured muudatused on muidugi võimalik et uuendati ka soomuskaitset, seda otseselt mainimata. Sellest hoolimata K2-el on selle sama L55 derivaat ja väidetavalt esisoomus peab sellel vastu.
nimetu kirjutas:Nagu teises teemas sai arutatud, siis poolakate võimaliku valiku taga võib olla ka uue Euroopa tanki arendamise poliitika, mis kipub välistama koostööd Poolaga. Igati arusaadav, et otsitakse alternatiive, mis pakuvad suuremat võimalust asju ise toota ja arendada.
Jah, see üsna tõenäolisel üks põhjus, ei hakanud seda eraldi välja tooma (ei ole ka ju selle järglase valiku puhul midagi 100% kindel).
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Põhimõtteliselt on venelastel T-90ga (ja seda enam vanemate T-72dega) umbes see seis, mis oli Punaarmee tankistidel T-34ga Tiigri vastu. Lähedalt, küljelt ja tagant õnnestuks, aga selleks, et sinna jõuda, peab vastane tegema mingi lolli vea või peab su arvuline ülekaal väga suur olema (et sinna taha pääseda). Ja selle protsessi käigus laseb õppind "Tiigri" meeskond hulgi neid "T-34sid" puruks.

Kumulatiivmoona puhul on vahe muidugi väiksem, aga eks kumulatiivi vastu on ka lihtsam võidelda. KEPi vastu sa oma 500 mm esisoomust nii lihtsalt 1500-ni ei venita, sinna on vaja konkreetselt ka rauda ja füüsilist paksust.

Võrdluseks, M1A2 torni esisoomus on vastavalt 950 mm KEP vastu ja ca 1500 mm HEAT vastu. Leopard 2A5/6 on eest ikka palju paksemad. Arvutist võibolla ei saa nii hästi aru, aga kui oma käega katsuda - see 2A6 torni soomus on ikka jõhker. :shock:
Sellest hoolimata K2-el on selle sama L55 derivaat ja väidetavalt esisoomus peab sellel vastu.
See fakt ise ei ole eriline näitaja, sest mitte-uraanist (st volframist) L55 Korea mürskude kohta arvatakse, et 650 mm 2 km pealt ehk seal on küsitav juba 2A4 läbi laskmine (730 mm), 2A6 on aga poole "paksem". Kuid küllap see K2 on ikka vähemalt 1000 mm RHA ära, vähemalt masina kaalu vaadates.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
alari
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas alari »

Kapten Trumm kirjutas:Kumulatiivmoona puhul on vahe muidugi väiksem, aga eks kumulatiivi vastu on ka lihtsam võidelda. KEPi vastu sa oma 500 mm esisoomust nii lihtsalt 1500-ni ei venita, sinna on vaja konkreetselt ka rauda ja füüsilist paksust.

Võrdluseks, M1A2 torni esisoomus on vastavalt 950 mm KEP vastu ja ca 1500 mm HEAT vastu. Leopard 2A5/6 on eest ikka palju paksemad. Arvutist võibolla ei saa nii hästi aru, aga kui oma käega katsuda - see 2A6 torni soomus on ikka jõhker. :shock:
Tegelt on ka veidi nippe, kuidas nii palju rauda ei ole vaja, et KEPi vastu saada - vaja on rohkem õhku :D - Leopard2 A5/6 torni lisa-esisoomus pidavat kaaluma ainult ca 500kg. Mõte on selles, et KEPi esimene ots tabamise hetkel aeglustub ja tagumine ots inertsi toimel hakkab muutma veidi suunda (pöörduma). Pärast esimest soomust on õhk ja kui õhuvahe on pikem kui KEP, siis ei taba KEP soomust otse, vaid nurga all ning pole võimeline soomust läbistama.
Pikema seletuse jaoks võib ära vaadata https://www.youtube.com/watch?v=CuI6UttC5wU

Pilt ka Leopard A5/6 torni lisasoomusest seestpoolt - käega katsudes võibolla tõesti pole aru saada, et see on põhiliselt õhk
L2A6.png
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist