www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:

Sellise paigutusega ''lõhkeainekotid'' viitavad otseselt mitteliikuvale tornile. Tornile mida on peale TT raketi tabamust vasakusse
põske, Kontakt-5 minema lendamist ja torni kinnikiilumist, proovitud kindlustada liivakottidega.

Kui sa pead selle tunnuseks viltu suunatud pearelva, siis sellises "konfis" rändamine on vene tankidel tavapärane, kuna otse suunatud relvaga on juhil väga vaevaline luugist välja ronida.
St see ei pruugi tähendada liikumatut torni. Araablaste puhul muidugi ei maksa nende loogikat üle hinnata.

Ma arvan, et ksf. pidas siin silmas siiski vasakule küljele paigutatud khm... "lõhkeainekottide"... asetust, mis liikuva torni pööramisel tankilt maha pudeneksid.

Aga lõhkeainekotid on hea huumor. Jätka.

Minu jaoks näitab see foto väga hästi ka soomuse paksuse / kahuri kaliibri võrdluste suhtelist mõttetust. Kui masin saab adekvaatsest TT relvast otsetabamuse, on ta väga tõenäoliselt vähemalt käesoleva lahingu kontekstis mängust väljas, sest mingid sihtimis- ja muud abiseadmed saavad ikkagi kahjustada. Paks soomus aitab ainult meeskonnal ellu jääda.

onu juulius kirjutas:Minu jaoks näitab see foto väga hästi ka soomuse paksuse / kahuri kaliibri võrdluste suhtelist mõttetust. Kui masin saab adekvaatsest TT relvast otsetabamuse, on ta väga tõenäoliselt vähemalt käesoleva lahingu kontekstis mängust väljas, sest mingid sihtimis- ja muud abiseadmed saavad ikkagi kahjustada. Paks soomus aitab ainult meeskonnal ellu jääda.

Jäin mõtet mõlgutama, et kui see T-14 katuse reaktiivsoomus tõesti kõikvõimalikud tankitõrjeraketid sajaprotsendise "Tätte topeltgarantiiga™" kinni peab, siis võibolla tuleks aretada top-attack rakettidele ka kild-lõhkepea, midagi Gusti kildmoona laadset. Kui see torn ikka korralikult kildmoonaga üle puistata oleks vaatlusseadmed igal juhul rivist väljas (lisaks võib selle detoneerida ammu ennem reaktiivsoomuse või isegi aktiivseadmete mõju). Tankile tähendaks vähemalt mission-kill'i, ehk selle lahingvõimetuks muutmist. Eriti ARMATA puhul, kus terve meeskond asub keres ning toetud vaatlusseadmetele.

siis võibolla peaks aretama top-attack rakettidele ka kild-lõhkepea

Mõtled nagu Javelini Spiral 2 uuendus?

The Spiral 2 effort will develop an MPWH, which uses enhanced fragmentation to improve lethality against non-armored targets and personnel in the open while maintaining lethality against armored threats. Production missiles will be designated FGM-148F

http://www.dote.osd.mil/pub/reports/FY2 ... avelin.pdf

Jäin mõtet mõlgutama, et kui see T-14 katuse reaktiivsoomus tõesti kõikvõimalikud tankitõrjeraketid sajaprotsendise "Tätte topeltgarantiiga™" kinni peab, siis võibolla tuleks aretada top-attack rakettidele ka kild-lõhkepea, midagi Gusti kildmoona laadset. Kui see torn ikka korralikult kildmoonaga üle puistata oleks vaatlusseadmed igal juhul rivist väljas (lisaks võib selle detoneerida ammu ennem reaktiivsoomuse või isegi aktiivseadmete mõju). Tankile tähendaks vähemalt mission-kill'i, ehk selle lahingvõimetuks muutmist. Eriti ARMATA puhul, kus terve meeskond asub keres ning toetud vaatlusseadmetele.

Jah, see ongi mehitamata torni nõrk koht. Kuid mehitatud torn on selle võrra parem, et edasiseks vaatluseks tuleb meeskonnal peanupp luugist välja ajada. Käsitsi laetava kahuri korral jääb alles ka võime läheda maa peale sihikulist tuld anda (laadur vahib läbi kahuritoru ja sihtur liigutab samal ajal relva). Automaatlaaduri korral pole see enam võimalik (Leopard 3 kaasa arvatud).

Kunnase Taavetis olid sel teemal read "Iga kord kui nägime silmapiiril T-14, tellisime lühikese, mõne mürsuga tulelöögi - võimalus tankil pilt tasku lasta polnudki nii väike".

Kustiga selliste protseduuride teostamine on kaunis eluohtlik, sest arvestada võib sellega, et moodsas soomusmasinas laseb vähemalt 1 mees oma termo-optilise periskoobiga ringi ratast ja sind võidakse märgata ammu enne, kui sa jõuad liikuva märgi tabamiseks vajaliku 150 m kaugusele. CV90-dega on seda Eestis juba katsetatud, ei õnnestu.

Kapten Trumm kirjutas: Edit: võiks tutvuda järgneva tehase kodukaga - antud tehas peaks valmistama ka prantslaste eeskujul tankide sihikuid, optikaid ja öövaatlusi
http://en.pilad-vomz.ru/products/index/

Selle kodukaga tutvumine ei anna küll mingit infi. Sõjaväe jaoks tehtavate asjade kohta pole seal midagi. Aga uurisin vähe seda Thalese tehingute värki ning lühidalt öeldes - ega avalikest allikatest ei saagi mingit selgust. Pikemalt aga alljärgnevalt.

Voroneži optika-mehaanika tehas (seda see VOMZ on) oli jah Thalese partnertehaseks Venemaal. 2007 hakkasid prantslased müüma venelastele Cathrine FC pika infrapuna laineala kaameraid, mida nood siis kasutasid tankisihikute Essa, Plisa ja Sosna-U ühe koostisosana. Samal aastal sai VOMZ Cathrine kaamerate hoolduspartneriks. 2010 hakati neid samu Cathrine FC kaameraid kohapeal kokku panema. Esimesed 260 kaamerat pandi kokku India ostetud T-90 tankide jaoks, kohaletoodud detailidest. Hiljem hakati neid koostama juba osaliselt omatoodetud detailidest, kuid suurem osa optikast ning mehaanikast toodi ikka sisse. Tehase direktori 2010. a. mais "Gazeta" nimelisele lehele antud intervjuus oli juttu, et 2012 hakatakse kasutama ka kohapeal tehtud optikat ning mehaanikat.

Milles ma aga siiski kahtlen, sest 2012 asus tehas hoopis tootma Thalese kolmanda põlvkonna kaamerat Catherine XP, mis kasutab QWIP maatriksit. Kahtlen väga, et seda kohe kohapeal toota suudeti. Nagu siin-seal artiklites pillatud kildudest aru võib saada - just need infrapuna tundlikud maatriksid ongi üks kitsaskoht, millede tootmisega venelased hakkama ei saanud. Cathrine FC kohta oli kirjas, et see kasutas 754x576 pikselist maatriksit, venelased suutsid toota maksimum 640x512 pikslit. Kui nad siis läänlaste abiga suutsidki oma maatriks ehk 2012. aastaks ajada Cathrine'i jaoks vajalikku suurusse - no ega nad uue põlvkonna maatrikseid ikka samas resolutsioonis kohe toota suutnud.

Mis puutub aga Thalese ja venelaste koostöösse, siis praeguseks on see küll katkenud. Vähemasti 2016. a. Eurosatory messil kinnitas Rosoboroneksporti boss, et küll nad veel kahetsevad, et koostöö katkestasid. Venelased tulevad alati (relvaturule) tagasi.

Näiteks India sõlmis Thalesega otselepingu Cathrine kaamerate tootmiseks oma T-90 tankidele, ja ka vanade tankide sihikute väljavahetamiseks. Samuti Alžeeria, kes ostis venelaste käest hunniku T-90 tanke, ostab Cathrine kaamerad nende sihikute jaoks Thalese käest otse.

Mis maatriksit ja kui suure resolutsiooniga kasutab VOMZ praegu nende öösihikute valmistamiseks - seda infot ilmselt avalikest allikatest ei leia.

nimetu kirjutas: Mõtled nagu Javelini Spiral 2 uuendus?

Midagi sinnapoole jah. Tegin sellest upgrade'ist ka Javelini teemas juttu. Aga mul jäi selle jutu põhjal siiski mulje, et päris kildmoon see ei ole vaid kumulatiiv jäetakse mingil kujul alles. Kuidas muidu saavutatakse sama efektiivsus tankide vastu, näiteks otserežiimis, mida seal justkui väidetakse?

Aga selles mõttes hea tähelepanek, et kuidas iganes see Spiral 2 lõhkepea ka oma soomusläbistavust ei säilitaks, olles on efektiivsem jalaväe ja kerg-soomustatud sihtmärkide vastu on see samamoodi efektiivsem Armata sihtimiseadete vastu

onu juulius kirjutas:Minu jaoks näitab see foto väga hästi ka soomuse paksuse / kahuri kaliibri võrdluste suhtelist mõttetust. Kui masin saab adekvaatsest TT relvast otsetabamuse, on ta väga tõenäoliselt vähemalt käesoleva lahingu kontekstis mängust väljas, sest mingid sihtimis- ja muud abiseadmed saavad ikkagi kahjustada. Paks soomus aitab ainult meeskonnal ellu jääda.

Küsimus vastusele sõltub ka sellest, kuidas on tanki soomuskaitse saavutatud.
Näiteks Leopard 2A6 soomuskaitse torni esiküljel loetakse võrdseks ca 1400 mm noolmürsu ja 2400 mm kumulatiivi vastu.
Selle kaitse saavutamisel pole kasutusel grammigi lõhkeainet, kogu paugu teeb kumulatiivi puhul see 2-6 kg lõhkeainet raketis või kineetilise moona puhul piirdub see mürsu kineetilise energiaga.
Mitteläbival tabamusel tank ehk korraks rappub.

T-90 puhul on sellest kaitsest ca 50% saavutatud aktiivse soomuse ehk lõhkeainega, mille tööga kaasnevad hulga kõvemad "eriefektid" ja igasugu tükkide lendamised. Vastavalt on suurem ka võimalus sihiku ja vaatlusseadmete vigastamiseks. See tuleneb sellest, et antud tankitüüp on tänapäeva mõistes alaväärse soomusega (tanki enda soomuskaitse ca 550 mm). See jääb alla enamikele läänes kasutatavatele noolmürskudele (tõenäoliselt saadakse läbiv tabavus) ja selleks, et tõsta seda latti kõrgemale, on asi lahendatud kõva lõhkeainekogusega.

Niiet ei näita see midagi kaliibri/soomuse võrdluse mõttetust. T-90 puhul on tänapäevaste tankide puhul tegu selge erandjuhtumiga, lääne tankidel on see 800-1000 mm igal juhul saavutatud nn passiivse soomusega, lõhkeainet kasutamata. Seetõttu ei teki seal ka taolisi eriefekte, mis tekivad T-90 puhul, kus korraga võib seal paugu teha mitukümmend kilo lõhkeainet. Lääne tankidel pole eriti praktiseeritud lõhkesoomuse paigutamist optika ligidale ja samasse suunda - kuna see vajalik 1000+ mm kaitset saadakse ka ilma. Seal on "klotsid" enamasti külgedel, kus soomuskaitse on nõrgem ja lisakaitse hädavajalik.

Kapten Trumm kirjutas:Kuid mehitatud torn on selle võrra parem, et edasiseks vaatluseks tuleb meeskonnal peanupp luugist välja ajada. Käsitsi laetava kahuri korral jääb alles ka võime läheda maa peale sihikulist tuld anda (laadur vahib läbi kahuritoru ja sihtur liigutab samal ajal relva).

Hakkasin kujutlema olukorda, kus tank on saanud mitteläbistava tabamuse ja pooled seadmed rivist väljas. Kui meeskond on põrutusest toibunud ja pildi taskust kätte saanud, siis pühib komandör otsaaeest verenire, pistab pea luugist välja ja hüüab "Edasi!", laadur aga jälgib terveks jäänud silmaga läbi kahuritoru valvsal pilgul ümbrust. Minumeelest näeb see välja nagu kaader mõnest Põhja-Korea patriootilisest sõjafilmist.

Oled sa veendunud, et asi nii hull üldse on?
Olen sellele küsimusele üritanud videoid vaadates vastust leida, no vähemalt mingi õlaltlastava relva tabamuse peale keerab Abrams torni ja alustab närvilist vastu tulistamist.
Ja meeskond erinevalt Araabia tankistidest ei paista ka masinast päkka panevat. Kas pole oimetud või on nii oimetud, et ei suuda liigutada?

Nimetatud tehas asub ikka Vologdas (seal Arhangelski kandis), mitte Voronezis.
Prantsuse originaalidele pikslite osas alla jäävad omamaised temokaamerad ja asjad on siiski väga kõva edasiminek selles osas, mis neile tankidele 1990ndatel külge keerati.
Mina nt ei suuda 15% väiksemate pikslite arvuga seadmes nii suurt traagikat näha, kui võrrelda nõuka aegsete asjadega.

toomas tyrk kirjutas:
Voroneži optika-mehaanika tehas (seda see VOMZ on) oli jah Thalese partnertehaseks Venemaal. 2007 hakkasid prantslased müüma venelastele Cathrine FC pika infrapuna laineala kaameraid, mida nood siis kasutasid tankisihikute Essa, Plisa ja Sosna-U ühe koostisosana. Samal aastal sai VOMZ Cathrine kaamerate hoolduspartneriks. 2010 hakati neid samu Cathrine FC kaameraid kohapeal kokku panema. Esimesed 260 kaamerat pandi kokku India ostetud T-90 tankide jaoks, kohaletoodud detailidest. Hiljem hakati neid koostama juba osaliselt omatoodetud detailidest, kuid suurem osa optikast ning mehaanikast toodi ikka sisse. Tehase direktori 2010. a. mais "Gazeta" nimelisele lehele antud intervjuus oli juttu, et 2012 hakatakse kasutama ka kohapeal tehtud optikat ning mehaanikat.

Milles ma aga siiski kahtlen, sest 2012 asus tehas hoopis tootma Thalese kolmanda põlvkonna kaamerat Catherine XP, mis kasutab QWIP maatriksit. Kahtlen väga, et seda kohe kohapeal toota suudeti. Nagu siin-seal artiklites pillatud kildudest aru võib saada - just need infrapuna tundlikud maatriksid ongi üks kitsaskoht, millede tootmisega venelased hakkama ei saanud. Cathrine FC kohta oli kirjas, et see kasutas 754x576 pikselist maatriksit, venelased suutsid toota maksimum 640x512 pikslit. Kui nad siis läänlaste abiga suutsidki oma maatriks ehk 2012. aastaks ajada Cathrine'i jaoks vajalikku suurusse - no ega nad uue põlvkonna maatrikseid ikka samas resolutsioonis kohe toota suutnud.

Mis puutub aga Thalese ja venelaste koostöösse, siis praeguseks on see küll katkenud. Vähemasti 2016. a. Eurosatory messil kinnitas Rosoboroneksporti boss, et küll nad veel kahetsevad, et koostöö katkestasid. Venelased tulevad alati (relvaturule) tagasi.

Kapten Trumm kirjutas:Oled sa veendunud, et asi nii hull üldse on?
Olen sellele küsimusele üritanud videoid vaadates vastust leida, no vähemalt mingi õlaltlastava relva tabamuse peale keerab Abrams torni ja alustab närvilist vastu tulistamist.
Ja meeskond erinevalt Araabia tankistidest ei paista ka masinast päkka panevat. Kas pole oimetud või on nii oimetud, et ei suuda liigutada?

Tahtsin öelda, et viga saanud tankiga ei hakka keegi, pea luugist väljas, lahingusse tormama. Kui masin suudab liikuda, siis taandutakse ja kui ei suuda, siis jäetakse maha.
Türklaste Süürias tegutsenud Leopardidest päris mitu löödi rivist välja nii, et meeskond jäi ellu ja masin ise suht-koht terveks, nii et siin ei paista vene tankidega võrreldes väga suurt vahet.

Väikene vahemärkus, ukrainlased on hakanud oma BMP1 moderniseerima ja pidid hakkama varsti ka sarnaseid keresid tootma, sest doonorid pidid varsti otsas olema.
http://24tv.ua/ru/ukroboronprom_uspeshn ... mp_n795565
https://www.youtube.com/watch?v=TTxyJ_7UKNo

Kapten Trumm kirjutas:Mina nt ei suuda 15% väiksemate pikslite arvuga seadmes nii suurt traagikat näha, kui võrrelda nõuka aegsete asjadega.

Esiteks - Venemaa oli võimeline tootma 15% väiksema pindalaga eelmise põlvkonna maatriksit. Kas nad üldse on võimalised QWIP maatriksit tootma - selle kohta puudub avalik info. Samuti ka selle kohta, kui suure resolutsiooniga sel juhul.

Ja sensori suurus ning tundlikus on seadme tundlikkusele ja täpsusele vägagi oluline. See on esimene signaali allikas ning mida tugevam ning selgem on sealt saadud signaal, seda parem on seda edasi töödelda. Kui juba esimene saadud signaal on nõrk, siis on ka muus osas head nahka harva loota.

Linna nimega läks jah natuke nihu. Vologdas treitakse neid sihikuid.

toomas tyrk kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Mina nt ei suuda 15% väiksemate pikslite arvuga seadmes nii suurt traagikat näha, kui võrrelda nõuka aegsete asjadega.

Esiteks - Venemaa oli võimeline tootma 15% väiksema pindalaga eelmise põlvkonna maatriksit. Kas nad üldse on võimalised QWIP maatriksit tootma - selle kohta puudub avalik info. Samuti ka selle kohta, kui suure resolutsiooniga sel juhul.

Üldiselt selles osas kipun Trummiga nõustuma, et ka 15% väiksem QWIP(Quantum Well Infrared Photodetector) maatriks, juhul kui seda tõesti suudetakse ise toota, on ikka väga paha uudis.

Teadvustan et võrdlen küll natuke võrdlematut, kuid Javelin'i FPA (Focal plane array) näiteks on selles kontekstis ikka meeletult algelisem, lausa täitsa kiviaeg (pmts ongi tehu 80ndate lõpu tipp-tasemega). Tegu ei ole quantum well sensoriga, ning resolutsioon on ainult 64x64 pikslit. Sellest hoolimata saab Tanki 2km pealt täitsa sihikule.

allikas:Raytheon