www.militaar.net

https://www.youtube.com/watch?v=L2nAVzKUVRE&t=88s
Keegi on teinud ülevaate Trophy ja Afganiidi aktiivkaitse süsteemide erinevustest.

Tux kirjutas:https://www.youtube.com/watch?v=L2nAVzKUVRE&t=88s
Keegi on teinud ülevaate Trophy ja Afganiidi aktiivkaitse süsteemide erinevustest.

Video väidab, et Afganiit suudab tabada ja lõhkuda tanki pihta lastud kineetilist moona. Julgen kahelda.

Vaesustatud uraanist või volframist noolmürsk (on see eesti keeles?) algkiirus on kuni 10x suurem kui TT-raketil või TT-lasul, nii et igasugused vastumeetmed on keerulised, sest elektroonikal läheb aega ohu tuvastamiseks ja vastumeetme käivitamiseks. Elektrisüütega vastumeetme paiskelaeng ei käivitu kohe, samamoodi nagu püssipauk ei tule kohe, vaid nullkomamingi sekundi möödudes päästikule vajutamisest, sest lööknõel lööb tongi, tong süütab paiskelaengu, paiskelaeng põleb ja ajab gaaside rõhu üles ning see hakkab vastumeetmete pakikest liigutama, mis lendab kohale. Tankide aktiivkaitse põhineb ju peamiselt sellel, et lendkeha lõhutakse või juhitakse kõrvale, milleks on vaja pihta saada. Ma väga ei usu seda juttu, et Venemaal on suudetud selline süsteem ehitada, mis kõik selle ära teeb, kui tehniliselt arenenud riikides ei suudeta. Ehk siis lihtsalt näitena, kui noolmürsk läheneb kiirusega 1000 m/s, siis 0,1 sekundiga läbib see 100 meetrit ja on vaja pihta saada metallist vardale, mis on alla meetri pikk. Ei usu.

https://www.youtube.com/watch?v=gHiqrgac1Ak
Rheinmetall demonstreerib enda aktiivkaitse süsteemi. Video on igatahes vägagi mõtlemapanev. See reageerimisaeg sõltub muidugi ka avastamise kaugusest, tahaks sama demo näha ka udus, vihmas, lumes ja suitsus.

Reageerimiskiirust ma nii suureks probleemiks ei pea. Pigem on asi selles, et noolmürsu läbistavat tippu ei ole lihtne purustada. Kumulatiivlaenguga raketi neutraliseerimiseks piisab kui see enne õigel hetkel lõhkemist ära hävitada. Rakett ise on ju suhteliselt õrn ja aeglane. Seevastu noolmürsul on korralik mass ja suur kiirus ning selle mõjutamiseks oleks samaaegselt vaja suurt energiat ja täpsust. Aktiivkaitsesüsteemid kasutavad minu teada üldiselt EFP-sid (sisuliselt kumulatiivlaeng), sest nad on kompaktsed, piisavalt kiired ja lihtsad. Isegi kui selline asi noolmürsule pihta saab, ei pruugi see tabada piisava energiaga õiget kohta ja jätab mürsu valdavalt terveks. Tähendab, erinevalt rakettidest on noolmürsu puhul sellise süsteemi töökindlust väga keeruline tagada. Noolmürsk on paratamatult loll-lihtne asi ja seetõttu äärmiselt efektiivne.

Lihtsalt täpsustus.

nimetu kirjutas:.... Aktiivkaitsesüsteemid kasutavad minu teada üldiselt EFP-sid (sisuliselt kumulatiivlaeng), sest nad on kompaktsed, piisavalt kiired ja lihtsad. Isegi kui selline asi noolmürsule pihta saab, ei pruugi see tabada piisava energiaga õiget kohta ja jätab mürsu valdavalt terveks. Tähendab, erinevalt rakettidest on noolmürsu puhul sellise süsteemi töökindlust väga keeruline tagada...

EFP ei ole siiski kumulatiivlaeng, kuigi joonistel näeb sarnane välja. Tegemist on terasest või vasest (tavaliselt) moodustuva kineetilise kehaga, mille kujundab kumulatiivlaeng. Erinevalt kumulatiivjoast, mille efektiivsus väheneb oluliselt distantsi jooksul, ei muuda EFP oma kuju ning massi ja seega kannab kogu energiat oluliselt kaugemale.
Uuemad EFP-d on võimelised moodustama isegi mitut löök-elementi korraga, seega andes suurema võime just kaitserelvana.

Jah, olen sellega kursis. Meil lihtsalt pole vastavat sõna konkreetsele seadmele (EFP).

nimetu kirjutas:Jah, olen sellega kursis. Meil lihtsalt pole vastavat sõna konkreetsele seadmele (EFP).

Kuna EFP on iseenesest lühend sõnadest, siis on vist mõttekam kirjutada eesti keeles välja pikem vorm või jäädagi täpse ja üheselt arusaadava lühendi juurde?


PS. Lihtsalt idee, et saada paremat arusaama inimese tegelikust mõttest. Peace!

nimetu kirjutas:...Aktiivkaitsesüsteemid kasutavad minu teada üldiselt EFP-sid (sisuliselt kumulatiivlaeng), sest nad on kompaktsed, piisavalt kiired ja lihtsad. Isegi kui selline asi noolmürsule pihta saab, ei pruugi see tabada piisava energiaga õiget kohta ja jätab mürsu valdavalt terveks. Tähendab, erinevalt rakettidest on noolmürsu puhul sellise süsteemi töökindlust väga keeruline tagada. Noolmürsk on paratamatult loll-lihtne asi ja seetõttu äärmiselt efektiivne.

Kui õnnestub noolmürsul tipu teraviku suunda veidi muuta nii, et see tabab soomust külg ees, siis ongi juba kõik hästi, sest jõud pindalaühiku kohta muutub ja soomuse läbistamist ei pruugi enam toimuda.

OT algus - Lentokonesuihkuturbiinimoottoriapumekaanikkoaliupseerioppilas tuleb meelde seoses selle EFP lühendile sobiva eestikeelse väljendi otsimisega. Pikim soomekeelne liitsõna, mis päriselt ka tähendab midagi, lihtsam variant on helikopterimoottoriapumekaanikkoaliupseerioppilas https://varusmies.fi/havittaja-ja-helik ... mekaanikot ehk siis lennukiturbiinmootoriabimehaanikuallohvitseriõpilane
Soome keele instituudis on soome keele filoloogid, kes leiutavad, koguvad ja kinnitavad uusi sõnu soome keele arendamiseks ja välismaalaste traumeerimiseks. EKJ on oma rauterite ja muude värdsõnadega jumala süütud lapsukesed võrreldes SKJga, ilmselt on ka Eesti keele instituudile raske selgitada, mida EFP tähendab, nii et mõelge suupärane ja sõjaisadele arusaadav termin välja ja saatke EKIle kinnitamiseks! OT lõpp

Kui õnnestub noolmürsul tipu teraviku suunda veidi muuta nii, et see tabab soomust külg ees, siis ongi juba kõik hästi, sest jõud pindalaühiku kohta muutub ja soomuse läbistamist ei pruugi enam toimuda.

Nagu ma varasemas postituses mainisin, siis probleemiks on piisava energiaga pihta saamine. Noolmürsul endal on tohutu energia ja seetõttu suudab läbistada igasuguseid asju. Võid mõelda kasvõi nendesamade reaktiivsoomuse telliste peale, mille mõju noolmürsule on äärmiselt piiratud. Noolmürsk läheb neist lihtsalt läbi. Mida laiemale alale EFP laeng jaotub, seda vähem see suudab noolmürsku mõjutada. Samas, mida kontsentreeritum selle lõhkepea efekt on, seda väiksem on tõenäosus mürsule pihta saada. Selline nokk kinni, saba lahti värk.

Mis puudutab EFP terminit, siis seda on siin foorumis arutatud, kuid selge konsensus puudub:
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 6&start=40

nimetu kirjutas:Nagu ma varasemas postituses mainisin, siis probleemiks on piisava energiaga pihta saamine.

Sihtmärgi suuna muutmiseks vajaliku energia hulk oleneb ju sellest, mis nurga all pihta saadakse.

Sihtmärgi suuna muutmiseks vajaliku energia hulk oleneb ju sellest, mis nurga all pihta saadakse.

Muuhulgas jah. Neid faktoreid on hulgim. Probleem on selles, et EFP ja noolmürsu kiirused on üsna sarnased (1000-2000 m/s), kuid EFP lendkeha mass on palju kordi väiksem. EFP mass on põhimõtteliselt piiratud, sest liiga suur laeng hakkaks juba soomusmasinat ennast lõhkuma. Lisaks sellele on see massi hulk, mida on võimalik mingile kindlale alale suunata samuti piiratud. Isegi kui see lendkeha suudab mõjutada noolmürsu lendu, siis ilmselt mitte piisavalt. Selleks hetkeks on distants kaitstava objekti ja mürsu vahel üsna väike ja sellistel kiirustel käituvad materjalid pigem nagu mingid vedelikud. Noolmürsul oleks aga selge eelis nii materjali tugevuse kui ka massi poolest. Seetõttu on kaheldav, kas EFP suudaks noolmürsku hävitada. Isegi kui õnnestuks mürsk pooleks lõigata, oleks mürsu tipul tõenäoliselt piisavalt massi ja energiat, et näiteks küljesoomust läbistada (isegi 30mm noolmürsk suudab seda). Ainuke võimalus oleks täpselt mürsu tippu tabada. See võib-olla rikuks seda piisavalt, et ülejäänud tömp keha oleks oluliselt viletsama läbistavusega. Aga nagu ma varem kirjutasin, siis see taandub lõpuks tõenäosusele. Isegi kui see süsteem toimiks näiteks 50% kordadest, siis see on kindlasti parem kui mitte midagi, kuid mina isiklikult ei tunneks tankis istudes erilist optimismi. Rääkimata sellest elevandist kapis, et praegused venelaste aktiivkaitsesüsteemid ülalt praktiliselt ei kaitsegi, mis teeb nad ka Javelini suhtes haavatavaks.

Igatahes, kogu see aktiivkaitsesüsteemide teema on väga huvitav ja keeruline, kuid minu kompetents neis jääb juba sügavama arutelu puhul piiratuks.

Kui aktiivkaitse suudab noolmürsku kallutada paari kraadi võrra oma kineetilisest teljest tekib põhimõtteliselt sama efekt kui haamriga naela viltu tabada. Kuid suure energiaga nool,mis on äärmiselt kalgist materjalist ja 600-700mm pikk murdub lihtsalt kildudeks ja tipule mis suutis juba soomusesse tungida jääb parimal juhul järgi paarkümmend protsenti energiat sellest mis oli noolel vahetult enne soomusega kohtumist.. Kuid selleks , et seda noolt tabada on ta vaja kõigepealt tuvastada ja ma ei ole kindel ,et radar mis peab jälgima otse tema suunas lendavaid projektiile suudab vahet teha kas see on 30 mm jalaväe lahingumasina, 23mm Sergei või 26 mm läbimõõduga noolmürsk millede lennukiirus on samuti samas suurusjärgus.Granaatide ja rkettidega on asi lihtsam sest nende ristlõike pindala (alates 6000 mm2-st) on vähemalt 10 korda suurem ja kiirus 5 korda väiksem- kuigi sakslaste eespool videolingis oleva amap-ads süsteemi reageerimisaeg (560 mikrosekundit) lubaks isegi 200 meetri pealt avastatud noolt tõrjuda.

Väidavad , et võtab KE maha küll http://www.akerskrutbruk.se/website1/1.0.1.0/79/1/ Ja sensorid on optilised