Lääne tankide tornid on enne lisasoomuse lisamist suhteliselt nurgelised, kuna see on keevistornil tehnoloogiline. Võimaldab kiiremini ja odavamalt toota.
T-90 eri torni tüüpide võrdlus
https://qph.fs.quoracdn.net/main-qimg-1 ... 0fde93bb6dNSVL toodeti muude tankide kui keevitatud torniga T-90, torne, valades vajalik bolvaka ja tagudes seda hõõguvat toorikut hiigelsuure pressi all tihedaks. Torn tehti kahest poolest, mis keevitati omavahel servapidi kokku. Ülemine (enamik tornist) ja alumine.
Siiski võib öelda, et venelased nägid torniga rohkem vaeva (kaldsus antakse plaatidele teises tasapinnas, tehes torni eespoolt kiilukujulise) kui sakslased.
Valu/stantsimise menetlus on omakorda keevitusest tehnoloogilisem ja vastab paremini masstootmise nõuetele. Keevismenetlusel torni tegemine on väga aja/tööjõumahukas, sestap üritatakse seda teha võimalikult lihtsalt ja väheste juppidega, ideaalis neli seina, põhi ja lagi - nagu Leopard 2A4 torn tegelikult ongi tehtud.
NSVL külma sõja tankitootmise üks eesmärke oli ka tootmismaht ja -kiirus, sest doktriin nägi Lääne kaitse üle ujutamist suhteliselt kiirete ja mobiilsete tankide massiga, mida kaitsja ei suudaks tõrjuda. See idee oli kuskil 1980ndate alguseks jõudnud tupikusse, sest lääs panustas tankide arvuga võistlemise asemel peamiselt kumulatiivsetele tõrjerelvadele, millega oli odavam massi üle kaaluda ja tehnoloogiatele massi tõrjumiseks. Näiteks AH-64 Apache, kus kaks kopterit suutnuks vajadusel terve lagedal oleva tankipataljoni hävitada (1 kopter kannab 16 Hellfire raketti, mida võib lasta eri sihtmärkide pihta).
Seejärel, kuskil 1980ndate keskpaigas algasid NSVL-s tööd uue põlvkonna põhitanki loomiseks, mis pidanuks suutma põrmustada Abramseid ja Leoparde sama lihtsasti nagu 1970ndatel pidi T-64 põrmustama Leopard 1sid ja M60sid.
Selle tulemusena tekkisid eri kohtades (ilmselt katsest unifitseerida varuosi) need pikendatud T-72 kered (7 kanderullikuga) ja prototüübid 130-152 mm kahuritega. Tänasel Venemaal polnud muud teha, kui otsida arhiivist joonised üles. Antud üritused ei läinud uppi seepärast, et venelased ei suutnud, vaid seepärast, et 1980ndate keskel siples NSVL majandusraskustes, asuti kärpima kaitsekulusid (sh uusi projekte) ja peale 1991 pankrotti polnud neid uusi tanke enam kellegile vaja. Kui vastavat üritust oleks alustatud 10a varem, siis tõenäoliselt oleks need ka tootmisse saadud.