Lihtsalt infoks mainin, et see viimane hävitajatüüp (Type 052D), ei ole tegelikult päris viimane. Praegu on ehituses (ning võimalike et juba sel aastal vettelastav)
Type 055, mis peaks endast kujutama ka veel üsna suurt sammu edasi.
Kapten Trumm kirjutas: Pole seal Hiina laevastikus midagi niiväga moodsat, ainult viimane hävitaja tüüp on gaasiturbiini peal, vanemad hävitajad on samuti auruturbiinidel ning fregatt ja sellest väiksemad laevad on diiselmootorite peal. Üldiselt üsna vene moodi tase tundub olevat, auruturbiinide ja diislite lai kasutamine viitab nõrgavõitu mootoriehitusele (sama probleem on ka venes). Lihtsalt auruturbiini ja diislit on toimima saada lihtsam kui gaasiturbiini. Vene turbiiniasjanduse põhiprobleem on kehva vastupidavus ja küllap vene tehnoloogiat agaralt kasutaval Hiinal samad hädad.
Nõrgad turbiinmootorid on tõepoolest olnud Hiina sõjatehnika täielik Achilleuse kand juba väga pikka aega. Edasiminek on olnud masendavalt aeglane, kuid ühteteist on ikka saavutatud. Lennukite mootoritest: WS-15 asendab lähiaastatel (ennem 2020) praegused vene mootorid J-20 peal. Varasem WS-10 oli 2016 aasta lõpuseisuga kasutusel nii J-10B kui ka J-15 (Su-33 analoog) peal vähemalt viies rügemendis:
First launched in 2005, Taihang engines have been deployed by the People's Liberation Army Air Force in five air force regiments. Various fighter jets are also equipped with the engine, including the J-11B and J-15 carrier-based fighter jets. So far, there have been no crashes due to engine failure among fighter jets equipped with Taihang engines.
http://www.globaltimes.cn/content/1020206.shtml
Paraku on näiteks turboventilaatormootorite arendus prototüübist reaalsuseks ka jõletuma pikk protsess, mistõttu praegu näeme Hiina puhul alles 90ndate lõpu ja 2000ndate alguse disainide vilju. See on üks põhjus, miks USA kipub mootorite arendust alustama kõvasti ennem uue põlvkonna lennukite arendamist. Vähemasti oli see nii F-22, F-35 mootorite ning samuti ka tulevase 6. generatsiooni hävitaja puhul, mille varieeruva tsükliga mootoreid on arendatud
juba vähemalt 10 aastat. Viimane 2 miljardi dollariline hange nii General Electircu'le kui Pratt & Whitney'le, on leitav näiteks
siit. GE demob napisõnaliselt oma disaini
siin
Mis Hiina enda arengutesse puutub, siis pole seal viimase 20 aasta jooksul mitte midagi (tehnoloogilises mõttes) aeglasemalt arenenud kui korruptiivne, sanktsoonidega ja riigi alluvuses olev sõjatööstus. Ei tasu aga jääda vene inforuumi lõksu (kel meeldib just seda võrrelda) vaid vaadata laiemat pilti. Soovitan väga lugeda
hiljutist Economisti artikliseeriat Pärlijõe Delta arengutest. Väga väga palju on muutunud viimase 5 aasta jooksul ning muutub edas). Kohati teeb Hiina toote-arenduses ja materjaliteaduses silmad ette juba kõigile teistele ning see tundub olevat kiirenev protsess. Mõned stiilinäited artiklist:
This has paid dividends. Huawei is one of the world’s most prolific generators of high-quality international patents. Along with Sweden’s Ericsson it is at the forefront of 5G, which will replace the current 4G networks for mobile telephony. Its narrow-band internet-of-things protocol, a cheap and low-energy way to connect machines to the cloud, was recently approved as a global standard.
...
One of Shenzhen’s most daring startups, Royole, is expanding its output of an extraordinary product: the world’s thinnest foldable full-colour touchscreen display. Liu Zihong, a mainlander, earned his doctorate in electrical engineering at Stanford University, where he dreamt of radical new ways for machines and humans to interact. When he started Royole, he says, he knew it had to be based in Shenzhen. Getting from early-stage research to manufactured product would require a massive amount of what he calls integrated innovation: “Materials, process, device design, circuit design—all needed to be innovated…if you changed one material, you had to change the process.” His team had to develop entirely new materials and factory tools, including custom-built robots, to make his screens, accumulating over 600 patents along the way. He insists this could not have been done even in Silicon Valley, because California cannot match Shenzhen’s ecosystem of “makers”.
...
Another promising startup that moved to Shenzhen is Wazer, an American firm. A conventional metal-cutting machine on a factory floor costs $100,000 or more. Shenzhen’s know-how helped Wazer perfect a way to cut any material precisely with pressurised water. Its desktop cutter costs about $5,000 and will disrupt the industry when it comes to market later this year.
Artikkel ja küljeribal viidatud sõsar-artiklid on IMO kõik väärt vähemalt laiuti läbi lubemist. Muuhulgas mainitakse, et peatselt toodetesse jõudvad volditavad puuteekraanid on otsast lõpuni Hiinas arendatud ja tootestatud ning seda paari viimase aasta jooksul koos sadade rahvusvaheliste patentidega. Samuti on mitmete lääne startup'ide tooted on arendatud välja Shenzhen'is (Wazer 5000$ maksvad veejoa-metallilõikurid näiteks). Kõrge kvaliteediga 5G patentides osas konkureerib Huaweiga ainult Ericsson jne, näiteid on seal veel.
Igatahes on Hiina praegu täiesti suuteline tegelema maailma tipptaseme tootearendusega sedavõrd, et järjest enam juhtivaid Lääne firmadsid suunavad terve oma tootearenduse sinna. See oli veel 5 aastat tagasi üsna naeruväärne mõte, heal juhul suudeti midagi odavamalt toota. Kui seda võimekust viimaks ka Hiina sõjatööstustuses rakendatama hakatakse, muutub see "järelsörkimine" ikka väga ootamatult ning totaalselt.