www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 18 Sept, 2019 16:17

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 77 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Okt, 2008 23:07 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4523
Luciano kirjutas:
Basilio kirjutas:
Lunj pidi kestama 6-7 pallis tormi ja Orljonok 3 palli. Eks meremehed ise tea ons seda palju või vähe.


No see on jälle see "nje imejet analogov v mire" tüüpi jutt. Ma usun, et ujuvrežiimis võivad need masinad selliseid torme isegi taluda. Lennates kohe kindlasti mitte. Teades piloodina, mis madalatel kõrgustel suurte tuulte korral toimub, ma seda 6-7 palli mäsleva mere kohal kohe kindlasti ei usu.

7palli: Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 15 Juul, 2010 22:03 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17120
Lenta .ru annab teada, et venelased kavatsevad taastada "Kaspia monstrumite" tootmise. Aleksejevi nimeline keskkonstrueerimisbüroo kavatseb lähimal ajal taastada ekranoplaanide projekteerimis- ja katse-konstrueerimistööd, mida hakatakse hiljem jõustruktuurides kasutama. Büroo olla sealsete ülemate kinnitusel saanud valitsuselt ka juba avalduse tööde käivitamiseks. 2010-2011 viiakse läbi projekteerimistööd, 2012 algab järgmine, pikem etapp, mille käigus toimuvad projektide katsetused.

http://www.lenta.ru/news/2010/07/15/ekran/

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 29 Nov, 2010 2:18 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 12 Okt, 2010 19:24
Postitusi: 24
Asukoht: harjumaa
Kättesaadavatele allikatele toetudes ( ka siin eelpool postitatud) väidan, et peamiselt olid need NL ekranoplaanid mõeldud dessantkoondiste kiireks toimetamiseks Balti ja Kaspia merede kallastel asuvatesse "vaenlase" riikidesse.
On meelde jäänud, et üks riistapuu võttis peale kuni 1000 meest+ tehnika.
Strateegiast.
Kui ette kujutada, et 10-20 000 meest saadetakse ca 40 minutiga Balti mere idakaldalt Saksamaale ( NATO) koos teatud arvu soomustehnikaga, siis oli asjal jumet küll.
Ka venelased ei plaaninud alustada tuumasõda ja kui juba 20 000 meest on Põhja-Saksamaal + tankiarmaadad poolast, ida-saksast, tshehhist panevad samuti masinatele hääled sisse, siis vaevalt ,et ükski Lääne poliitik oleks julenud anda tuumalööki Euroopasse, peatamaks vene horde.
Tulemus--läbirääkimised ja (arvatavasti) vene baasid Atlandi kaldal...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 19 Veebr, 2011 18:30 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17120
Tund aega vaatamist ekranoplaanide ajaloost.

http://topwar.ru/3350-krylya-rossii-yek ... tixij.html

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Veebr, 2011 11:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mai, 2006 21:45
Postitusi: 34
Ja sama asi inglise keeles:
http://www.youtube.com/watch?v=8Yqq3r10GbI.
See on esimene tükk, järgmised leiab vast juba ise.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Veebr, 2011 15:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Sept, 2005 1:35
Postitusi: 825
Asukoht: Tallinn, Õismäe
Aga......miks seesuguseid kolle ei võiks kasutada tsiviilotstarbel? Keskmise suurusega. et sõita Tallinnast Helsingisse.
Hõljukid sõidavad ju küll Inglismaa ja mandri vahel

Kas tegemist on suure saladuse või hoopis hirmaste kütuseõgijatega? Talupojamõistusega peale lennates tundub seesugune aparaat olema ju rentaablim nii laevadest, kui lennukitestki.
Õhutakistus on lainete kohal lennates pea tuhat korda väiksem, kui läbi vee pressides.
Ja tõstejõudu ei ole vaja nii palju, et kaadervärk kahe kilomeetri peale üles ajada.

Aga nagu filmis öeldi, ehitatakse Lõuna-Koreas järgmiseks aastaks seesugune asi valmis.


Viimati muutis Tarmo Männard, 20 Veebr, 2011 17:01, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Veebr, 2011 15:29 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17120
Filmi ei viitsinud lõpuni vaadata? Seal ju lahatud, millised on selliste riistapuude puudused. Liiatigi väikseid ekranoplaane ju kasutatakse.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Veebr, 2011 15:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Veebr, 2007 13:43
Postitusi: 236
Filmis mainis et nende pisikeste punnide puhul nad arvel mitte lennumasinate a paatidena. Kas siit võiks järeldada et selle junniga ringi paarutamiseks piisaks paadimehepaberitest? Selles valguses oleks küll huvitav riistapuu......ok, merele kõvema tuulega ei lähe a võrtsu, peipsi vai jää kohal ringilaskmiseks igavest vahva apastraat. Huvitav mis seoksed junnid ka maksta võiks?

_________________
voina k voinu, a obeb-po rasparjadku!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Veebr, 2011 15:55 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17120
Aga küsi järgi... :wink:
http://oriole.com.ru/
http://www.aquagen.ru/planes/akvaplan/

Suured ekranoplaanid arvati küll lennuväe koosseisu... :roll:

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2011 16:36 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26549
Võib arvata, et nende kulud on tohutud nagu õhkpadjal laevadega+juhitavusprobleemid suure tuulega jne. Isegi veepaiskuriga kaatril on tegemist külgtuulega kursi hoidmisega, sest vees pole suurt midagi, mis aitaks suunda hoida.

Tsiteeri:
Kas tegemist on suure saladuse või hoopis hirmaste kütuseõgijatega? Talupojamõistusega peale lennates tundub seesugune aparaat olema ju rentaablim nii laevadest, kui lennukitestki.


Miks ei ole tavalistest kiirlaevadest kiiremaid tiibureid Tallinn-Helsinki liinil edu saatnud võrreldes kiirlaevadega?

-sadamass sisenemistel on kiirusepiirangud, mis nullib kiiruse eelist - sellist täie paaruga sadamani tulekut olen näinud ainult Tallinnas (koos laineprobleemidega). Helsinkisse sõidust töristab kiirlaev ju kolmandiku ajast sadamasse sisse pisisaarte vahelt.
-ekranoplaan ja hõljuk tekitavad vinget müra
-kütusekulu per kasuliku veose mass on katamaaraan-tüüpi laevadel parem
-kui sõit kestab mingi 10 min, ei jõua laevafirma baarist ega poest tulu saada.

Sellised lennureisid nagu Tallinn-Helsinki on mõeldud mitte ajasäästuks, vaid reisijate etteveoks Vantaa lennujaama, kus saab mugavalt mingi kaugema reisi peale minna.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2011 21:03 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Dets, 2004 13:19
Postitusi: 1982
Asukoht: Tallinn
Kapten Trumm kirjutas:
Miks ei ole tavalistest kiirlaevadest kiiremaid tiibureid Tallinn-Helsinki liinil edu saatnud võrreldes kiirlaevadega?


Mugavuse aspekt ka: üks kord juhtusin selle veneaegse LindaLine tiiburiga Helsinkisse sõitma. No oli ehk meetrine laine, tulemuseks oli tunne, nagu paneks Ziguliga 100km/h mööda küntud põldu, pea ja perse olid pidevalt ühel joonel. Kuidagi elasin selle sõidu üle. Praegu olen seisukohal, et enne olen nõus 3 tundi aeglase laeva dekil jalutama, kui komveerand tundi okseraputust kannatama.

Ekranoplaan on siiski lennuk, sellest ka hoopis muud nõuded, kulud ja kvalifikatsioonid, kui laevanduses. Kui neil poleks seda lainetalauvuse probleemi, oleks nad siiski suht pädevad kiirliiklusvahendid. Kas on ettekujutust, kui suur ekranoplaani lainetus on? Ühest küljest ta ju lendab ega puutu veega kokku, teisest küljest see õhkpadi seal ekraantiiva vahel peaks ka ikka kõva lainetust tegema.

_________________
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2011 21:28 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17120
Ekranoplaani poolt tekitatav lainetus on praktiliselt olematu

Pilt
Pilt

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2011 22:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Dets, 2004 13:19
Postitusi: 1982
Asukoht: Tallinn
Sel juhul lainetuse pärast poleks talle ka kiiruspiiranguid vaja, nagu tiiburitele on kehtestatud. Ja nad kulgevad mitusada km/h. Aga küllap siis nende pidamise hind on laevadest nii palju kõrgem, et aja kokkuhoid ei kaalu vahet üles. Kontinentide vahel oleks neist juba asja, aga ei kannata ookeanilainetust... See siis seletab ära, miks nad massidesse pole läinud.

_________________
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Veebr, 2011 11:02 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26549
Millises kiirusvahemikus istub ekranoplaan veel vees? Tavaliselt ükski sellise suurusega lennuvahend alla 150 kmh end väga õhku tõstma ei kipu. Pluss aeglustuseks on samuti vaja ruumi.

Pildil on ekranoplaan juba lennureziimis. Kui vaatate youtubest videoid, kus neid startimas näha on, siis kujutage neid eriefekte ette Tallinna sadamas, vesi lendab Stenbockini ja mürin on kuulda Mustamäele :lol:

Ise küsimus on veel ohutus, nimelt on sellisel kiirusel vesi sama kõva kui betoon, kui näiteks üks mootor mõnest kõrgemast lainest lahmaka vett saab ning stabiilsus kaob, on tagajärjed 100% fataalsed. Eestis on veemoto mees hukkunud umbes 120 kmh sõitva glisseriga põhjusel, et nina läks lainesse ja paat purunes hetkega.

Kui nt tiiburlaeval tiib ära murdub, siis ei juhtu suurt midagi peale ehmatuse, sest "kõrgus" on olematu ja kiirus ehk 80 kmh.

Näiteks reisilennukitel nägid ka ette visionäärid 60ndatel ette ülehelikiirusega lendude tohutut perspektiivi. Tegelikkus oli see, et ellujääja oli hoopis tavaline eelhelikiirusega suur reisilennuk (747) ja Concorde-Tu-144 on tänaseks muuseumides. Kes meist ei tahaks lennata 2 tunniga üle Atlandi? Seejuures oli Concorde väga väljapaistev lennumasin, nimetage täna üks turboreaktiivmootoritega sõjalennuk, mis suutab Mach 2.0 supercruisida? F-22 pidi tegema M 1.7, aga ülejäänutel on saavutuseks maksimaalselt M 1,1.

Täpselt sama põhjus, mis hukutas Concorde, ei lase seda ekranoplaani ka kasutusele võtta. Tõenäoliselt ekranoplaani (või ka hõljuki) kasutuselevõtuga nt Helsinki liinil oleks tulemuseks see, et ühe inimese üks ots maksaks nt 3000 krooni (tavalaeva 300 asemel) ja ajavõit oleks võibolla* 40 minutit. Concordel oli suurusjärk kallima piletiga kaasnev ajavõit 6 tundi - ja seda said endale lubada ainult väga rikkad inimesed. Sõjanduses - mis hukutas B-58, XB-70, SR-71, samas aeglane B-52 lendab tänaseni?

* võibolla - selline laev peab tõenäoliselt sõitma ohutuse huvides aeglasel käigul Aegna alla ja minema ujuvreziimi siis kui Helsinki paistab - mis annab kiiresti sõidetavamks maaks võibolla 30 kilomeetrit.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Veebr, 2011 11:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4523
Kapten Trumm kirjutas:
Millises kiirusvahemikus istub ekranoplaan veel vees? Tavaliselt ükski sellise suurusega lennuvahend alla 150 kmh end väga õhku tõstma ei kipu. Pluss aeglustuseks on samuti vaja ruumi.

Pildil on ekranoplaan juba lennureziimis. Kui vaatate youtubest videoid, kus neid startimas näha on, siis kujutage neid eriefekte ette Tallinna sadamas, vesi lendab Stenbockini ja mürin on kuulda Mustamäele :lol:

Ise küsimus on veel ohutus, nimelt on sellisel kiirusel vesi sama kõva kui betoon, kui näiteks üks mootor mõnest kõrgemast lainest lahmaka vett saab ning stabiilsus kaob, on tagajärjed 100% fataalsed. Eestis on veemoto mees hukkunud umbes 120 kmh sõitva glisseriga põhjusel, et nina läks lainesse ja paat purunes hetkega.

Kui nt tiiburlaeval tiib ära murdub, siis ei juhtu suurt midagi peale ehmatuse, sest "kõrgus" on olematu ja kiirus ehk 80 kmh.

Näiteks reisilennukitel nägid ka ette visionäärid 60ndatel ette ülehelikiirusega lendude tohutut perspektiivi. Tegelikkus oli see, et ellujääja oli hoopis tavaline eelhelikiirusega suur reisilennuk (747) ja Concorde-Tu-144 on tänaseks muuseumides. Kes meist ei tahaks lennata 2 tunniga üle Atlandi? Seejuures oli Concorde väga väljapaistev lennumasin, nimetage täna üks turboreaktiivmootoritega sõjalennuk, mis suutab Mach 2.0 supercruisida? F-22 pidi tegema M 1.7, aga ülejäänutel on saavutuseks maksimaalselt M 1,1.

Täpselt sama põhjus, mis hukutas Concorde, ei lase seda ekranoplaani ka kasutusele võtta. Tõenäoliselt ekranoplaani (või ka hõljuki) kasutuselevõtuga nt Helsinki liinil oleks tulemuseks see, et ühe inimese üks ots maksaks nt 3000 krooni (tavalaeva 300 asemel) ja ajavõit oleks võibolla* 40 minutit. Concordel oli suurusjärk kallima piletiga kaasnev ajavõit 6 tundi - ja seda said endale lubada ainult väga rikkad inimesed. Sõjanduses - mis hukutas B-58, XB-70, SR-71, samas aeglane B-52 lendab tänaseni?

* võibolla - selline laev peab tõenäoliselt sõitma ohutuse huvides aeglasel käigul Aegna alla ja minema ujuvreziimi siis kui Helsinki paistab - mis annab kiiresti sõidetavamks maaks võibolla 30 kilomeetrit.


Minu teada püüab Tõnis Lepp uuesti kopteriliini käima panna. Seal maksis pilet (mälu järgi) 2 kEEK-i, kusjuures aega läks 18 minutit. Kusjuures vaatepilt oli tõeliselt kaunis. Eriti kuupaistelisel ööl.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 77 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
cron
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt