Metroo on lihtsalt juba oma olemuselt hästi mugavalt varjenditeks kohaldatav rajatis. Maa all ja tavaaolukorras on seal samuti kunstlik ventilatsioon ning dubleeritud autonoomne energiavarustus, sest pole eriti huvitav kui mingi maajussi JUMZ-kopaga jaama toitva kaabli läbi kaevab,eskalaatorid seisma jäävad ja all kõik pimedusse mattub. Sinna vähe kobedamad rauduksed ette seada (mis igapäevaselt alaliselt avali on) ja paar madratsit saali nurkadesse visata on kõige muu kõrval vaid üle koera saba astumine.
Neist 100 m sügavustest jaamadest pole samuti mõtet otseselt tuumasõjaks valmistumist näha. Metrooliin peab olema enam-vähem horisontaalne. Hea näide on siinkohal Kiievi metroo. Kõrgel Dnepri paremkaldal on hästi sügavad jaamad, (Arsenalnaja on mõnedel andmetel üldse maailma sügevaim metroojaam -106m ). Sealt edasi sõidab metroorong mäekülje seest välja sillale ja Dnepri vasakul kaldal liigub ta umbes nagu tavaline elektrirong maa peal, sest kõrguste vahe on niisugune. Õhtalehe ajakirjanik saaks aga selle põhjal treida haarav loo üksikutest saja meetri sügavusel asuvatest kindlustatud punktidest
Moskvas on samuti reljeef niisugune, et kui võtta nullpunktiks miinus kümme meetrit Moskva jõe põhjast tuleb kuskil Lenini mägede all 60 meetrit vist lõdva randmega ära? Kui teha metroo veel mitmekorruseliseks (nagu Moskvas) et liinid ei lõikuks, minnakse aina sügavamale ja nii need meetrid kogunevad.
Peterburi metroo on juba geoloogiliste tingimuste tõttu sügaval, sest see linn on ikka konkreetselt sohu ehitatud.
Kui venelased hakkaksid Pihkvasse või muudesse sarnastesse jumalast maha jäetud kohtadesse 100 m sügavusid varjendeid kaevama, tekiks küll õigustatud küsimus, et nahhujaa?
Tehisintellekt on tegelikult igasugused elektroonikajubinad, mis teevad sisendite X ja Y korraga eksisteerimisel toimingu . Kõige lihtsam on paarieurone taskuarvuti, mis selliste tehetega nagu 2,98x6,13/8,2 inimesele pika puuga ära teeb kuid pole kaugeltki inimesest targem. Malearvuti on keerulisem/kallim kuid seegi arvutab lihtsalt toore jõuga võimalikke etteantud kombinatsioone ja ei oska ise loominguliselt mõelda. Kui lihtsalt keset mängu otsustataks, et vanker käib nüüd mööda diagonaale ja oda on vankri asemel, saaks see arvuti, mis Kasparovile pähe tegi vist nelja käiguga sahh-matti.
Tsiviilkasutuse tehisintellekti tase on minumeelest midagi Google tranlate sarnast. Suurriikide keeles ajab tükati ja päevauudiste tasemel selget juttu kuid Lutsu "Kevadet" pole veel mõtet prantslasele lugemiseks sisse sööta. Ja isegi kui ta selle loetavaks tõlgiks oleks see vaid kujundlik, mitte loov mõtlemine.
Brežnevi- aegne "Perimeter" oligi ilmselt taskuarvuti või äärmisel juhul malearvuti tase - sinna tuli jooksvalt hulk andmeid ja lõpuks otsustati midagi ära. Fikseeriti rakettide stardid Usast.... tõdeti, et lendavad siiapoole.... andurid registreerisid seismilised tõuked ja radioatsiooni tõusu Moskva kesklinnas ... oodati veel 15-60 minutit (ilmselt olenevalt valmisoleku astmest - kas kõrgendatud lahinguvalmidus või tavaolukord kus mõni radistidest pähe kätele toetatult kuskil komandopunktis magas nagu meie väeosas kombeks)... kui ikka keegi otboi ei andnud, siis tundus , et sõda on ikka tõesti lahti ja võib omapoolsed raketid teele panna.
Minumeelest on selline reageerimisaeg tänapäeval ikka üüratult pikk ja selleks ajaks kui "Perimeter" otsustab tuumalöögi anda polegi enam midagi teele saata, sest kõik stardiseadeldised on täppislöökidega juba hävitatud.
Seepärast venelased promovadki selles plaanis tehisintellekti arendamist - "Perimeter" peaks suutma inimese moodi mõelda kuid vähemalt tuhat korda kiiremini. See oleks sies nagu Kasparov (NATO) ja malearvuti (Perimeter) kuid kogu tegevus oluliselt keerulisem kui malemäng.
Läänes pole vististi sarnase asja tehniline valmisehitamine midagi ülejõukäivat kuid mulle tundub, et küsimus on rohkem mõttemaailmas. Juba igasugused relvastatud droonid, mis kõrbes ringi lendaksid ja võiks iseseisvalt tõenäolise bašmatsi teise ilma saata, tõmmatakse kohe sotsiaalbakade ja puukallistajate poolt maa peale tagasi - käsu tule avamiseks peaks andma inimene mitte masin. No aga mis on üks valel ajal vales kohas viibinud kaltsupea tuumasõja kõrval?
Venelastel seevastu taolisi eetilisi dilemmasid ei tundu olema ja kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad.