Voyagerid - kas me enam ei taha või ei oska? Veidi lisatud

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Kasutaja avatar
Laiakas
Liige
Postitusi: 290
Liitunud: 22 Sept, 2011 10:00
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Voyagerid - kas me enam ei taha või ei oska? Veidi lisatud

Postitus Postitas Laiakas »

Voyager-1 startis 5.septembril 1977 ja Voyager-2 20.augustil 1977. Mõlemad aparaadid on identsed.

Pilt

Peale Neptuuniga kohtumist muutus Voyager-2 trajektoor lõuna suunale 48 kraadi ekliptikast (kujuteldav joon mida mööda liigub Päike). Voyager-1 aga tõuseb ekliptikast 38 kraadi. Mis ootab neid vahvaid aparaate tulevikus?
Aparaatide põhiülesandeks on ületada piir päikeseplasma mõjusfäärist tähtedevahelisse ruumi. Päikesetuul liigub kiirusega 400 km sekundis. Kui kaugel tema dünaamilise surve tasakaalustab kosmiline magnetväli ei teata aga oletatakse, et see piir ületatakse aastal 2012.
Voyageridel asuv plasmakompleks töötab aastani 2015. Siis lülitub välja terve rida seadmeid: televisiooni - ja spektrofotomeetriline kompleks. Välja arvatud ultraviolettspektromeeter, mida kasutatakse tähtede ja galaktikate uurimiseks. Jätkuvad ka kosmiliste kiirte ja plasmauuringud. Arvutitesse paigaldatakse fikseeritud kärbitud programmid. NASA vähendab Voyageride teenenduspersonali 200-lt inimeselt 40-le.

Pilt
Kuldplaat Voyager 1-l

Radioisotoopsetes termoelektrilistes batareides jätkub energiat kuni aastani 2025. Siis langeb nende võimsus alla 240W. Tähtedevahelises ruumis lennutrajektoori enam ei sekkuta. Suure vahemaa tõttu võivad aparaadid kaotada orientiirina Päikese, mis on muutunud liiga tuhmiks. Sellisel juhul ei suuda aparaadid enam Maale raadiokiirt suunata. Prognoositakse, et see juhtub aastal 2030. Aastani 2015 peab Maal asuv antenn signaali vastuvõtmiseks olema vähemalt 34m ja aastani 2030 vähemalt 70m. Siis on edastatav infohulk langenud alla 43 bitti sekundis. Insenerid oletavad, et aparaatide saatejaama peageneraatorlamp on oma ressursi ammendanud ning mõlemad töötavad varulambil. Asendust rohkem ei ole.
Mis edasi? Aastaks 8571 on Voyager-1 Päiksest 0,42 valgusaasta kaugusel ja 4 valgusaasta kaugusel Barnardi tähest. Aastal 20319 saavutab ta minimaalse kauguse Proxima Centaurist ehk 3,5 valgusaastat. Voyager-2 aga jõuab Siiriusest 4,3 valgusaasta kaugusele... aastal 298036. Miljoni aasta pärast tahavaatepeeglisse vaadates leiab Päikese 47,4 valgusaasta kauguselt.

Pilt

Miks ma seda kirjutasin?
Ma ei teagi. Lugesin täna Lentast, kuidas need tublid masinad, millest Voyager-1 asub meist 118,9 aü kaugusel ja Voyager-2 96,9 aü kaugusel, siiani töötavad ja tekkis hulk segaseid tundeid ja mõtteid. Miks me enam ei saada selliseid saadikuid? Kuidas töötab 30 aasta vanune tehnika samas kui Phobos-Grunt läheb varsti krabisid uurima? Kas varem püüeldi tõesti rohkem? Ühesõnaga ma ei tea miks see looke sündis aga usun, et segadust tekitavaid mõtteid tekitab see ka tehnikahuvilisel lugejal. Nautige neid :D
Vabandused, et otseselt militaaris polnud :write:

Lisa:


Pilt

Nii, täna siis teatati, et Voyager-1 jõudiski Päikesesüsteemi piirile ehk niinimetatud stagnatsiooni regiooni, mis on tugeva magnetväljaga (induktsioon tõusis järsult kaks korda) - tähdedvahelisest ruumist tulev laetud osakeste surve sunnib Päikese loodud magnetvälja tihenema. Peale selle registreeris Voyager-1 tähtedevahelisest ruumist pärit kõrgenergeetiliste elektronide hulga kasvu pea 100 korda. Teadlased märgivad, et stagnatsiooni regiooni läbimõõt on teadmata. Võibolla läbitakse see mõne kuuga, võibolla kulub selleks aastaid.
Juba aprillis 2010 lahkus Voyager-1 heliosfäärist ehk päikesetuule väärtus muutus nulliks. Selles täielikuks veendumiseks anti Voyagerile käsk ennast erinevatesse asenditesse pöörata ja mõõtmist korrata.

Ja teine vahva uudis tänasest:

Pilt

Kepler avastas esimese elukõlbulikus "kuldses" tsoonis planeedi 600 valgusaasta kaugusel. Nimeks sai Kepler-22b. Raadius on 2,4 korda suurem Maast, mis ei tähenda, et ka raskusjõud nii palju enam on, oleneb planeedi koostisest. Aasta kestab 290 päeva, täht kuulub Päiksega samasse klassi ehk G kuigi on Päikesest sutsu väiksem ja 4 korda tuhmim.
Rohelised mehikesed pidid sõbralikud olema :D

Pilt
Viimati muutis Laiakas, 06 Dets, 2011 11:29, muudetud 13 korda kokku.
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Voyagerid - kas me enam ei taha või ei oska?

Postitus Postitas Lemet »

Marsiuuringuid on ju tegelikult ka enne viimast ebaõnnestumistki kuri vaim saatnud, tegelikult on Voyageride näol tegu pigem eranditega.

Edukate hulka kuuluvad peale eeltoodute veel aastatuhande vahetuse paiku välja lastud Mars Global Surveyor, Mariner 9, Mars Odyssey ja veel mõned, venelaste Phobose seeriat on jälitanud pidev ebaõnn, ka Mars seeria sateliitidega on jamad toimunud(Mars-4, Mars-Ekspress). Ja kas ka mitte ameeriklaste marsikulguritega mingeid probleeme polnud :scratch:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
paul
Liige
Postitusi: 354
Liitunud: 31 Jaan, 2006 22:20
Kontakt:

Re: Voyagerid - kas me enam ei taha või ei oska?

Postitus Postitas paul »

Vaidleks vastu: ameeriklaste kulgurid Spirit ja Opportunity on küll üle ootuste head tööd teinud. Spirit ületas oma kasuliku ea 21-kordselt ja Opportunity 30 kordselt, neist viimane tiksub ikka ringi. Abiks ootamatu nähtus - vahepeal tolmuseks muutunud päikesepatareid on Marsi tuulte poolt periooditi isepuhastunud ning seeläbi kulgureid elus hoidnud.

Erinevalt Phobos-Gruntist asus ameeriklaste uusim suurim (juba väikeauto mõõdus) ja ambitsioonikaim marsikulgur edukalt punase planeedi poole teele.
Pikemalt lugemist:
http://marsprogram.jpl.nasa.gov/msl/

Maandumiseks kasutatakse seekord eriti kaelamurdvaid trikke:
http://www.youtube.com/watch?v=E37Ss9Tm36c
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4058
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Voyagerid - kas me enam ei taha või ei oska?

Postitus Postitas Some »

Võib-olla mõtleb Lemet 1999a Mars Polar Lander ekspeditsiooni. MPL pidi Marsil maanduma aga enne seda kadus sellega side. Mis sellega juhtus ei tea keegi. Kusjuures aasta enne seda kaotati segaduste tõttu meeter- ja tollimõõdustikus, orbitaaljaam Mars Climate Observer.
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Voyagerid - kas me enam ei taha või ei oska?

Postitus Postitas Lemet »

Tegelikult meenus mulle see kõik seoses Cydonia piirkonna uurimisega Marsil, millega pidid mitu järjestikust ekspeditsiooni tegelema ja millised mälu järgi samamoodi järjest rivist välja läksid :scratch:

Pilt

Aga jah, tegelikult on vist siiski õnnestunud ekspeditsioone rohkem kui ebaõnnestunuid, kulgurid läksid mul päris meelest :oops:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Laiakas
Liige
Postitusi: 290
Liitunud: 22 Sept, 2011 10:00
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Voyagerid - kas me enam ei taha või ei oska?

Postitus Postitas Laiakas »

Kuu ja Mars on vahvad ja siin toimub ka tegevus. Kuule lubasid venekesed oma tähelepanu pöörata ning hiinlased on samuti tõsiselt asja kallal. Ameeriklaste marsiekspeditsioonid on kõik positiivsed AGA, noh mis mina nagu oma rumalates unistustes nende Voyageridega silmas pidasin oli just see, et kuni Marsini on tegelt kõik see nagu koduhoovis või esikus siblimine. Tahaks rohkem, tahaks et inimene või õieti suurvõimud oleks ahnemad. Jõuda näiteks Europale ja see jää läbi puurida ja saata robot sinna tohutusse jääalusesse ookeani. NASA on seda kaalunud ju. Point jääb ikka money taha. Ja neid põnevaid kuusid on ju veel Saturnil, Neptuunil. Või saata näiteks Kentauri Alfa poole mingi kah vähe täiuslikum Voyager-3 :) No tahaks hirmsasti ennast sipelgast sutsu suuremana tunda :)
allatah
Liige
Postitusi: 1063
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Re: Voyagerid - kas me enam ei taha või ei oska?

Postitus Postitas allatah »

Miks enam ei minda...?
Minu vanemate ajal käidi kuul. Lennati ülehelikiirusel Londonist NY-ki, käidi Mariaani sügavikus. Siis ehitati NIIII kiireid vormel 1 autosid, kui vähekenegi võimalik oli. Mis praegu toimub? Ei saada Maa orbiidiltki minema. F1-s kasutatakse mootoreid, mis peavad olema ökonoomsed ja vastupidavad ning aerodünaamilised uuendused peavad autosid kurvides aeglsemaks muutma, et kõik ohutum oleks. Kui homme tuleb müüki uus sõiduauto, siis on tal peal 2 korda väiksem mootor, kui eelmisel mudelil, aga see eest suudab ta teha midagi täitsa mõttetut, näiteks ühendada mu MP3 mängija bluetooth seadme abil auto ESP süsteemiga. Euroopa autoriik võib toota ükskõik kui võimaid mootoreid, aga kui need autodele pannakse, lülitatakse sisse elektroonika, mis piirab kiiruse 250 peale.

Et siis miks enam ei minda?
Kosmoselend on väga kallis. Aga seda raha läheb ju rohkem vaja sallivuskampaaniate jaoks ja narkomaanide kolmekümneviienda tulutu rehabiliteerimise katse jaoks.

Okei, kui nüüd natuke tõsisemalt võtta...
Pakun, et "probleem" on külma sõja lõppemises. Ei ole vaja enam olla teisest parem. Need kosmoseuuringud (eriti sinna ülesse millegi saatmine) on minu arusaamise järgi niivõrd kallis tegevus, et selliseid rahasid lihtsalt ei eraldata enam kosmoseagentuuridele. Vaadake, mis toimub euroopas kaitsekulutustega. Kosmoseuuringud on enamvähem sama teema-annab rahuajal väga vähe tolku ja maksab roppu moodi. Ma ei tea, kuidas näiteks ESA rahastamine toimub, aga kujutage ette, et te olete ESA juht. Ja nüüd kujutage ette, et te peate minema kuskile euroopa rahandusministrite ette, küsides x miljardit eurot mingi Uraani ionosfääri uurimiseks :D
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Hukatus
Liige
Postitusi: 1221
Liitunud: 02 Mär, 2006 21:40
Kontakt:

Re: Voyagerid - kas me enam ei taha või ei oska?

Postitus Postitas Hukatus »

Lemet kirjutas:Tegelikult meenus mulle see kõik seoses Cydonia piirkonna uurimisega Marsil, millega pidid mitu järjestikust ekspeditsiooni tegelema ja millised mälu järgi samamoodi järjest rivist välja läksid :scratch:

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/c ... _Inset.jpg

Aga jah, tegelikult on vist siiski õnnestunud ekspeditsioone rohkem kui ebaõnnestunuid, kulgurid läksid mul päris meelest :oops:
varjude mäng.
http://en.wikipedia.org/wiki/Cydonia_(region_of_Mars)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Voyagerid - kas me enam ei taha või ei oska? Veidi lisat

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Miks enam ei minda...?
Minu vanemate ajal käidi kuul.
Pole motiivi, miks minna.
Külma sõja kosmosevõidujooksul oli peamiselt propagandistlik ja natuke ka teaduslik tähendus (selleks, et Kuult pinnaseproove võtta, pole vaja sinna inimesi saata, tehnikaga teha on seda kordi odavam ja ohutum).

Täna võiks motiiv olla nt energeetiline - järsku leiame kuskilt vajalikke maavarasid. Samas millega neid Maale tuua? Mõnetonnise kasuliku koormaga vene maandumismooduliga?

Vaadates elanikkonna kasvutempot, oleks muidugi äärmine aeg hakata tegelema energiaressurssidega väljaspool Maad. Seni, kui elanikkond pole maapealseid kütuseid ära raisanud, on veel lootust, et ehk leiame mujalt (vähemalt ei jää asi raketikütuse taha).

Muidu mõne miljoni aasta pärast on inimkond hääbunud pisikeseks agraartsivilisatsiooniks, kes ei koloniseeri eales midagi (mõistagi peale vahepealseid energiasõdasid, nakkushaigusi ja kliimakatastroofe).

Selleks, et koloniseerida teisi Päikesüsteemi planeete, kulub ressursse ikka mitmeid suurusjärke rohkem kui praeguse orbitaalkosmonautika peale.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Voyagerid - kas me enam ei taha või ei oska?

Postitus Postitas Manurhin »

Lemet kirjutas:Marsiuuringuid on ju tegelikult ka enne viimast ebaõnnestumistki kuri vaim saatnud
Ei ole seal miskit kurja vaimu. Aparaadid ol lihtsalt mõne marsi-kivisööja teele jäänud. Nood on sihukesed elukad, kes toodavad ülikanget hapet ja piserdavad seda enda ees kivile, muutes selle sedasi pehmeks ja söödavaks
Pilt
Muideks, kas keegi teab, kui kaugel juba ollakse 2020. aasta olümpiamängude korraldamisega? 1979 lubati, et need toimuvad Kuul.
Sellest ja kõigest muust on palju huvitavat lugemist-vaatamist siin: http://paleo-future.blogspot.com/
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Optimist
Uudistaja
Postitusi: 21
Liitunud: 29 Dets, 2011 15:18
Kontakt:

Re: Voyagerid - kas me enam ei taha või ei oska? Veidi lisat

Postitus Postitas Optimist »

Laiakas kirjutas:Miks me enam ei saada selliseid saadikuid?
Siin tekivad mitmesugused küsimused, kellele me neid "saadikuid" saadame, mis võivad tagajärjed olla ? Kui rebane on targem kui jänes, siis millise arengutaustaga on tõenäoliselt intelligentne elu ? Jne jne.
Laiakas kirjutas:Kuidas töötab 30 aasta vanune tehnika samas kui Phobos-Grunt läheb varsti krabisid uurima?
NASA kuuprogrammi ajal läks päris mitu % kogu USA eelarvest sinna, praegu on USA võlgades ja Obama tõmbas NASA Marsi missioonile kriipsu peale. Nii mõnigi muu projekt on läinud sama teed, kaasa arvatud kasaegsed kanderakettide projektid. Oma astronautide orbiidile toimetamiseks Sojuziga peavad venelastele piletiraha maksma. Hea uudis on see, et kallist Shuttle projektist on lõpuks loobutud (venelastele jõudis see Burani katsetuste ajal kohale, et hooldamiskulud on üle mõistuse vs ühekordseks kasuatamiseks mõeldud lahendused nagu Sojuz). Selle raha eest mis NASA Shutlle projekti pani said venelased 6-7 orbitaaljaama orbiidile.
Aga üldiselt on idanaabri olukord veel hullem. Lisaks NLiidu rahadele on on kokku kuivanud ka inimressurss. Helgemad ajud ostetakse Moskva ülikoolist tihti lääne firmade poolt ära ja rahvastiku vananemine (loe välja suremine) nagu meilgi siin tähendab, et noori on iga aastaga aina vähem. Vahepealne rahavaakum on tekitanud teadmistes tõsise augu ning noored vene kosmoseuurijad teevad kaasaegsete mikroprotsesorjuhtimisega süsteemidega pmst alles "loomkatseid". Kui minevikust vaadata näiteks Venera programmi, siis alles Venera5 jõudis Veenuse pinnani ja suutis 53 minutit telemeetriat saata. Hiljem tulid värvilised filmid/fotod ja 15/16 olid juba pinda kompavate radaritega.
Laiakas kirjutas:Kas varem püüeldi tõesti rohkem?
Eelmise näite najal: tänapäevased kosmoseteadlased/insenerid võivad ainult und näha sellest, et peale mitut ebaõnnestunud katset veel ~10x üritada lastakse. Eelarve paneb asjad paika. Positiivsest küljest võib välja tuua, et paljud seadmed on läindu minevikuga võrreldes kordades odavamaks ja kergemaks. Kosmose poole püüdlevaid riike on aina rohkem ja nende suurenevad eelarved sunnivad hiljem või varem ka vanu "laisaks" läinud riike tegutsema.
Kapten Trumm kirjutas:Täna võiks motiiv olla nt energeetiline - järsku leiame kuskilt vajalikke maavarasid.
Üks selline kuuvara on ammu teada: He3, väga perspektiivikas tuumakütus, mis päikesetuulega on Kuu pinnale tekkinud. Pmst igal suuremal riigil või organisatsioonil on olemas erineval tasemel plaan selle Maale toomiseks juhul kui läbimurre reaktoritehnoloogias peaks saavutatama.
Sellest on juttu isegi igapäevameedias meie ümber. He3 kaevandamisel põhineb brittide 2009a ulmefilm Moon. Lugesin aastate eest P.F.Hamiltoni The Night's Dawn ulmetriloogiat, milles He3 mängis inimkonna ühe osa arengus tähtsat osa. Populaarses Mass Effect arvutimängude seerias on see tähelaevade kütuseks jne jne.
Kapten Trumm kirjutas:Samas millega neid Maale tuua? Mõnetonnise kasuliku koormaga vene maandumismooduliga?
Kuu on suurepärane platfrom Maaga võrreldes asjade kosmosesse lennutamiseks, olematu atmosfäär ja 6x väiksem gravitatsioon teevad elu selles vallas lihtsaks. Maale lasti saamine on keerulisem aga Kuul on palju titaanoksiidi, ehk sellest hapnik välja ja annab midagi kokku ehitada küll. He3 kilohind võiks olla päris korralik kõige selle õigustamiseks.
Huvitavam teema on Marsi ja Jupiteri vahel olev asteroidivöönd. Sisuliselt hõljuvad seal suured kamakad metalle kosmoses. Mäletan kunagi keegi arvutas, et ühes sellises nähtud jurakas oli tänase kursiga triljonites eurodes väärt niklit. Selliseid koguseid saab Maale kilohinda arvestades edukalt ainult kosmoseliftiga. Kas sellest on laialt räägitud ja iga aasta toimuvad kokkusaamised, kus teadlased tutvustavad aastaga tehtud edusamme materiali ja ehitustehnoloogiates. Idee olevat alguse saanud, kui Konstantin Tsiolkovsky nägi 1895 Eiffeli torni.
Kapten Trumm kirjutas:Vaadates elanikkonna kasvutempot, oleks muidugi äärmine aeg hakata tegelema energiaressurssidega väljaspool Maad. Seni, kui elanikkond pole maapealseid kütuseid ära raisanud, on veel lootust, et ehk leiame mujalt (vähemalt ei jää asi raketikütuse taha).
Maa elanikkonna kasvutempo aeglustub protsentuaalselt juba mitukümend aastat. Probleem pole niivõrd inimese arvukuses, vaid selles kuidas elatakse. Termotuuma ehk fusion-reaktorite kasutuselevõtt võimaldaks >90% osas atmosfääri saastamise lõpetada ja vesinikku Maal jagub omajagu. Väiksed kontrollitud mustad augud, mis mateeria sisuliselt energiaks rebiks jne on kõik teoorias võimalikud. Energia järgi ei pea tegelikult kusagile kaugele energiat ennast raisates sõitma, kui vastav tehnoloogiline tase on olemas. Teine teema on olemäätmed ja prügi, neid tuleb õppida 100% ümber töötlema. Mitte saastav inimene pole ju probleem.
Kapten Trumm kirjutas:Muidu mõne miljoni aasta pärast on inimkond hääbunud pisikeseks agraartsivilisatsiooniks, kes ei koloniseeri eales midagi (mõistagi peale vahepealseid energiasõdasid, nakkushaigusi ja kliimakatastroofe).
100 või 50a tagasi ei suutnud keegi ette näha kui palju maailm on muutunud. Järgmised 100a näevad ajju integreeritud arvuteid, nanoroboteid, ülijuhtidega energiavõrke, ulmelise läbilaskvusega sidesüsteeme ja võimsaid omajagu mõtlevaid arvuteid ... mängu tuleb nii palju tundumatuid muutujaid, et praeguste teadmistega on ennustamine väga tänamatu tegevus.
Üldiselt on tore kui munad pole kõik ühes pesas aga ... viskaks siin ühe kondi närida :D Tsivilisatsioon X võib olla nõrgem kui tsivilisatsioon Y, ehkki esimesel on näiteks tuhat korda rohkem planeete ja tähesüsteeme kontrollida lihtsalt selle pärast, et viimasel on võimsamad arvutid. Kuidas nii ? Oletame et ülivõimsad arvutid võimaldavad luua tehismõistusi. Luuakse näiteks 10/1000/10^9 Einsteini/Newtoni/Gaussi kes pannakse ette antud probleemi kallal virtuaalseid ajusi ragistama. Triljon sama mõttemaailmaga teadlast pole muidugi eriti efektiivne lähenemine aga põhimõttest saate ikka aru. Pealegi võimalikud elanikud ei vaja elamiseks tuhandeid planeete vaid elavad näiteks virtuaalses keskkonnas a la Matrix, eksisteerivad energivormina või kolivad üldse teise dimensiooni. Sõjas nende kahe tsivilisatsiooni vahel ei saaks määravaks materiaalsed varad. Kui üks tsivilisatsioon on teiselt (tehis)intelligentsuses miljon korda üle, annab see ellujäämiseks suurema eelise. Kui mõistus suudab arvutisse kolida, on suurem arvutusvõimsus ilmselt kõige tähtsam ressurss. Nagu väga tark arvutiprogramm võib täna olla suurem ressurss kui kogu meie riigi sõjavägi kokku. Tean see lause ei pruugi paljudele meeldida, eriti siin foorumis aga ajastul, kus sisuliselt kõik vähegi keerulisemad operatsioonid alates raamatupidamisest/pankadest lõpetades külmkappide/autodega on mikroprotsessoritega juhitud ja paljud omavahel (suhtlus)võrku ühendatud ... peab igaüks sellise mõtteviisi perspektiivi tunnistama.

Läks nüüd teemast küll mööda aga 100 kosmoseaparaati, sci-fi jms raamatute lugejana on mul hea meel siit foorumist ka kosmoseteemalisi postitusi leida. Seega aitäh kasutajale Laiakas !
[url=http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 2&start=10]...nagu väga tark arvutiprogramm võib täna olla suurem ressurss kui kogu meie riigi sõjavägi kokku...[/url]
mx77
Liige
Postitusi: 1452
Liitunud: 15 Jaan, 2010 20:36

Re: Voyagerid - kas me enam ei taha või ei oska? Veidi lisat

Postitus Postitas mx77 »

No nii kriitiline süstiku programmi suhtes ei tohiks ka olla. Esiteks said ameeriklased ikka hindamatuid kogemusi naasvate kosmoselaevade tehnoloogia osas, mis siiski on loogiline areng. Burani programmi stoppamine oli osaliselt põhjustatud tehnoloogilistest probleemideks ja teiseks hakkas impeerium juba lagunema ja muud probleemid olid tähtsamad. Teiseks on süstiku kandevõime siiski kuni 24 tonni, Sojuz raketil kõigest 6 tonni. Ilma süstikuteta poleks meil Hubble teleskoopi ja tänu sellele tehtud suuri avastusi.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
Optimist
Uudistaja
Postitusi: 21
Liitunud: 29 Dets, 2011 15:18
Kontakt:

Re: Voyagerid - kas me enam ei taha või ei oska? Veidi lisat

Postitus Postitas Optimist »

mx77 kirjutas:No nii kriitiline süstiku programmi suhtes ei tohiks ka olla.
Las ma nüüd seletan miks ma nii kriitiline Shuttle suhtes olen. Muuseas neid kriitikuid on omajagu ka NASAs endas.
mx77 kirjutas:Esiteks said ameeriklased ikka hindamatuid kogemusi naasvate kosmoselaevade tehnoloogia osas, mis siiski on loogiline areng.
Neid kogemusi läheb ilmselt millalgi tõesti vaja, eriti kui lennuväljadelt hakatakse orbiidile startima ja tagasi tulema. Ka 14 astonaudi surm on hindamatu väärtusega. Vaatame nüüd millega Vene kosmoseprogramm samal ajal hakkama sai. 8 orbitaaljaama ning nendes tehti aastate jooksul ilmselt kordades rohkem ja pikema-ajalisi katseid kui Shuttle/Skylab programmide raames võimalik oli. Saadi samuti hindamatuid kogemusi, mis juhtub inimkehaga aastaid kaalutuses viibides, kuidas moodulitest suuri orbitaaljaamu ehitada, kuidas täisautomaatsete veolaevadega orbitaaljaamu varustada jpm. ISS on suures osas venelaste teadmistele toetudes kokku pandud. Kõige selle taustal Shuttle eriti hiilgama ei kipu.
mx77 kirjutas:Burani programmi stoppamine oli osaliselt põhjustatud tehnoloogilistest probleemideks ja teiseks hakkas impeerium juba lagunema ja muud probleemid olid tähtsamad.
Ei tea ühtegi suuremat kosmoseprogrammi millel poleks probleeme esinenud. Shuttle probleemid olid ka täiesti enneolematud ja originaalsed kosmoselendude ajaloos. Küll toksisid rähnid hoiustatud kütusepaakidesse augud, korduvalt tulid ära kuumakaitsmed jne. Burani mehitamata prototüüp suutis edukalt orbiidile jõuda, seal manöövreid sooritada ja vaatamata tugevale tuulele automaatselt maanduda. Peale seda kui Burani nõudnud Vene sõjaväe ... öh ... "tähesõdade tellimused" ära kukkusid koos NSVL lagunemisega ei suudetud tsiviilotstarbeks kuidagi seda projekti kasumlikuna näha. Õieti tegid, et selle rahaneelaja kähku kinni panid. Ahjaa Shuttle näiteks ei suutnud mehitamata lende üldse teha.
mx77 kirjutas:Teiseks on süstiku kandevõime siiski kuni 24 tonni, Sojuz raketil kõigest 6 tonni. Ilma süstikuteta poleks meil Hubble teleskoopi ja tänu sellele tehtud suuri avastusi.
Sojuz on ette nähtud mehitatud lendudeks. Kolme inimese orbiidile toimetamiseks pole üüratut ja kallist kanderaketti tegelikult tarvis. Kauba vedamiseks on selle mehitamata versioon ehk veolaev Progress. Pole mingit mõtet raisata ressursse kauba vedamiseks mehitatud kosmoselaevas. Võid mingi suht suvalise suure ~100t käraka kanderaketiga nagu Energia madalale orbiidile toimetada kui väga vaja. Ei mingeid kosmonaute/astronaute, probleeme atmosfääri tagasi tulemisega ega muud tilulilu. Vene kanderaketid viisid erinevate juppidena Mir kosmosejaama üles, kogukaaluga 129,7 t.
Kui nüüd NASA oleks Shuttle asemel kasutanud odavat tehnoloogiat nagu Sojuz/Progress, oleks neil raha olnud ilmselt üle kümne Hubble suguse teleskoobi kosmosesse saatmiseks. NASAs oli korduvalt peale külma sõja lõppu jutte, et kannaks selle Shuttle projekti maha ja teeks nagu venelased asja teevad. Kardeti aga, et nii äkki jäädakse tehnoloogiliselt venelastest maha ja au ka ei lubanud. Täna on see viinud neid selleni, et suuremad kuni 8t lasti viib ISSile ESA ATV, väiksemad Progress, mehitatud lennud Sojuz või taikonautide puhul selle Hiina analoog/koopia Shenzhou. NASAl on suht tühjad pihud, võimekus astronaute oma tehnikaga orbiidile saata oli 60date alguses ka parem.
Sojuzi esmalend oli 1967, Shuttle 1981. Kui Shuttle oleks hea projekt, oleks see siiani käigus. Propaganda võit oli külma sõja ajal muidugi suur (ja elab paljude peas ikka edasi) ning tähesõdade projekti jaoks samuti kasulik platform aga külma sõja järgses maailmas oli tegu läbikukkumisega, mis tõmbas NASA niigi kesised finantsid veelgi korralikumalt kuivale. Sojuz oli ja on siiani kordades praktilisem mehitatud lendude jaoks ja Progress/ESA ATV kauba orbiidile vedamiseks.
Ok Boeing X-37 projektis on NASAl natuke käpp vist veel sees. See projekt meeldib mulle rohkem. Täisautomaatne nagu Buran, pole mingeid korduvkasutatavaid kütusepaake, korralik kõrge rõhu all efektiisemalt toimiv ja odav vedelikkütusel kanderaketi mootor RD-180 (küll vene päritolu). Mõeldud küll DoDi salajaste sattelliitide üles viimiseks ja hooldamiseks aga ehk lastakse NASAl ka sellega midagi tulevikus üles viia. Isiklikult on mul väga kahju, et Obama NASA mehitatud Marsi projekti maha kandis, usun see oleks võimaldanud NASAl oma kunagise au ja hiilguse taastada. Rõõm on aga näha põhjanaabrite Meteroloogiainstituudi pingutusi Marsi kliima uurimiseks: http://en.wikipedia.org/wiki/MetNet
Edit: unustasin lisada, et Hubble parandamisega oleks hakkama saanud võrdlemisi primitiivne robot, kindlasti kordades kergem kui Space Shuttle.
[url=http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 2&start=10]...nagu väga tark arvutiprogramm võib täna olla suurem ressurss kui kogu meie riigi sõjavägi kokku...[/url]
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Voyagerid - kas me enam ei taha või ei oska? Veidi lisat

Postitus Postitas Kilo Tango »

Space Shuttle oli omas ajas tollaste teadmiste põhjal ratsionaalne projekt allolevatel põhjustel

1. Shuttle planeeriti suuresti sõjaväe toel, kuid projekti realiseerimsie käigus kaotas Air Force selle vastu huvi.
2. Shuttle oluline eripära oli võimes tuua orbiidilt alla arvestatava suurusega lasti (teoorias ka vastase satelliite)
3. Shuttle esialgsed plaanid joonistati maha 60-datel, mil digitaalne pildistamine ja andmeside olid alles kibedasti sündimisega ametis ning luuresatelliidid saatsid pildid Maale tagasi konteinerites, mitte digitaalse andmevoona, mistõttu oli lasti kosmosest tagasi toomisel oluline roll
4. Shuttle kulud ajab suureks just hooldus, mis oli probleemiks ka tollaste lennukite juures. Tegemist on siiski varaste 70-date tehnoloogiatega
5. Küll oleks ka venelased oma süstiku käima pannnud kui neil oleks varem selleks olnud tehnoloogiline võimekus. Buran oli puhtalt sõjaline projekt, millele plaaniti väga "fancysisid" kasutusalasid
6. Buran ei kõrbenud mitte selle pärast, et venelastel oleks äkki "taevane valgus" peale laskunud mõistmisega halduskuludest. Põhjus oli rahakraanide järsk kinni keeramine ja Nõukogude Liidu pankrott ning lagunemine
7. Tänu süstikule on ameeriklastel tegelikult hindamatu protseduuriline kogemus, mis keerukate kosmosesüsteemide korral on vältimatult vajalik. Lisaks on neil venelastest oluliselt suurem võimekus avakosmoses tööde sooritamiseks
8. Shuttle oli kõigis oma versioonides (v.a. kõige esimene) võimeline sooritama kõik manöövrid automaatselt. See, et seda ei tehtud oli tingitud pragmaatilisest lähenemisest asjadele
9. Sojuz on kesnud seni lihtsalt sel põhjusel, et venelased pole olnud suutelised midagi tõsisemat ellu viima. Ka näiteks Klipper kavandati ESA-ga koostöös
10. MIR ehitati 20+ tonniste juppide kaupa. Enama kosmosesse saatmiseks puudub Venemaal võimekus
11. NASA on muutnud oluliselt oma strateegiat mehitatud kosmoselendude asjus hakates ostma riistvara asemel teenust. Tulemuseks on potentsiaalselt isegi hiinlastest odavam hind (Spacex)
12. NASA suure kanderaketi projekt on endiselt töös (http://en.wikipedia.org/wiki/Space_Launch_System - sisuliselt kunagise Magnum kontsepti jätk)
13. Ares programm oli mõttetus, mida ilmestab ilmselgelt fraas (allikas ei meenu) "Ares I käitamine oleks olnud nii kallis, et pärast selle kasutusele võtmist oleks me pidanud hakkama sellele kohe odavamat asendajat otsima"
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Voyagerid - kas me enam ei taha või ei oska? Veidi lisat

Postitus Postitas Lemet »

Ega pole ka venelastel millegi uue juurutamisega väga kilgata(stagnatsioon ses vallas pidada võrduma tagasiminekuga) ning vana tehnoloogia kipub millegipärast vaatamata oma läbitöötatusele ja suhtelisele lihtsusele samuti käest minema. Aastakümneid hrunitšlaste poolt arendatav Angara pole ju mäletamist mööda siiani kordagi õhku saanud ja nii hullu aastat kui eeelmine vene rakettidele oli(34 stardist kuus totaalset läbikukkumist) ei mäletagi.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist