Ne imejuštšii analogov

[Lemet]

See lennu lõppetapil manööverdav lõhkepea on üks kahtlane teema ja ilmselt on tegu väga mitmete kompromissidega. Kujutage ette atmosfääri sisenemise kiirust, sellega kaasnevat kuumust, vajalikku jõudu, et manööverdada, selle kõige kaalu ja võimekust...

[Walter2]

Ilmselgelt on kosmilised suurused mida mõõdetakse kilomeetrites rakettide tabamistäpsusele ikka liiast.

[toomas tyrk]

MIRV on olemas juba aastast 1970.
https://en.wikipedia.org/wiki/Multiple_ ... ry_vehicle

In a MIRV, the main rocket motor (or booster) pushes a "bus" (see illustration) into a free-flight suborbital ballistic flight path. After the boost phase the bus maneuvers using small on-board rocket motors and a computerised inertial guidance system. It takes up a ballistic trajectory that will deliver a reentry vehicle containing a warhead to a target, and then releases a warhead on that trajectory. It then maneuvers to a different trajectory, releasing another warhead, and repeats the process for all warheads.

Lisaks MIRV'ile - samamoodi võib see "buss" oma trajektoori muuta juba enne atmosfääri sisenemist. Seega raketi trajektoori jälgimine annab tõesti väga ligikaudseid andmeid lõhkepeade sihtmärkidest.

[Sekeldaja]

Ma vabandan, aga nii mitmedki akf-id viitavad siin ja seal Vene rakettide ebatäpsusele. Ma siiski apelleeriks, lihtsalt ei ole loogiline (isegi kui tegemist on Venemaaga) et riik mis aastakümneid regulaarselt saadab orbiidile (ja ISS-i) kõike mida vaja, peaks sõjalise ballistilise raketiga km ulatuses võssa panema. Eriti arvestades et erinevalt satelliidi kaotuse hinnast on raketivägede tabamistäpsus nende riigi julgeoleku aluseks, tavarelvastusega nii või teisiti nad enamuse maailma vastu ei sõdi.

Loogika on siin täiesti olemas, aga see ei pruugi alati kehtida sellel lihtsal põhjusel, et ülesse minemine ja alla tulemine on erineva keerukusastmega asjad. Orbiidil põkkamist suutsid venelased teha küll, aga kõik allatulevad kapslid maanduvad suht suvalisse kohta. Ainukene erand oli Burani katsetus, mis oli täisautomaatne ja tuli alla ka täpselt sinna kuhu vaja. Erinevus on minumeelest selles, et Buranil olid tiivad millega sai kurssi muuta ja tavalisel kapslil pole jälle mitte kui midagi millega kurssi korrigeerida. Huvitav oleks teada kuidas tuumalõhkepeadel see asi lahendatud on.

Ühe mõtte lisaksin siia juurde. Nimelt just vastavalt viimasele küsimusele ja niipalju kui avalikkusele kättesaadavatest "populaarteaduslikest" materjalidest teada on, siis ballistiline tuumarelv sihitakse konkreetsele objektile/koordinaadile juba orbiidil. Ning see läbib atmosfääri just selle nurga all, mille ta trajektoor määrab.
Tagasipöörduvate kapslite jaoks on tähtsaim siseneda atmosfääri kindla nurga all, et mitte a) ära põleda, kui nurk on liiga suur ja b) atmosfäärilt tagasi "välja" rikošeteeruda, kui nurk on liiga väike. Mäletate "Apollo 13"-st: "Kui Maa on see korvpall siin, siis sisenev kapsel peab tabama vahemikku, mis pole kõrgem kui selle paberilehe paksus."? Süstik on rohkem juhitav - atmosfääri sisenemisel teeb ta küljelt küljele pidurdusmanöövreid no ja loomulikult maandub lõpuks tavalise lennukina. Aga mõlemal on ikkagi vajalik maandumise alustamine kindlast punktist orbiidil, et tabada ettenähtud maa-ala või teatava varuga jõuda ettenähtud lennuvälja õhuruumi. Ka süstikul on üks šanss, sest mootoreid ta maandumise korrigeerimiseks kasutada ei saa ning massilt pole ka just purilennuk, et õhuvoole kasutades järgmisele ringile minna.

Lisaks kuivale jutule üks "populaarteaduslik" multikas ka. Et kuidas see lõhkepeade sihtimine-sihitamine umbes välja näha võiks (alates 1:30): 1988 USAF Video: ICBM Penetration Aid System

[Avatar]

https://en.wikipedia.org/wiki/Ballistic ... ght_phases
...A ballistic missile goes through several distinct phases of flight that are common to almost all such designs. They are, in order, the boost phase when the main boost rocket or upper stages are firing, the post-boost phase when any last-minute changes to the trajectory are made by the upper stage or warhead bus and the warheads and any decoys are released, the midcourse which represents most of the flight when the objects coast, and the terminal phase as the warhead approaches its target and, for longer-ranged missiles, begins to reenter the atmosphere...

The boost phase is the portion of the flight of a ballistic missile or space vehicle during which the booster and sustainer engines operate until it reaches peak velocity. This phase can take 3 to 4 minutes for a solid rocket (shorter for a liquid-propellant rocket), the altitude at the end of this phase is 150–200 km, and the typical burn-out speed is 7 km/s.
...
The post-boost phase is the portion of the flight immediately after the boost phase. During this phase, the payload is released. In the case of a modern ICBM or SLBM, it is during this period that the warhead bus aims and releases the individual warheads on their separate trajectories, and ejects any decoys.
...
The midcourse phase represents the majority of the time of flight of a ballistic missile, from minutes to the better part of an hour depending on the range of the missile. During this phase the payload follows a ballistic trajectory, with warheads, decoys and radar reflectors mixed together in an extended formation known as the target cloud. In the case of ICBMs, the cloud may be as large as 1 mile (1.6 km) across and 10 miles (16 km) long.

Ehk siis vanakooli MIRV laotab varsti pärast kiirenduse lõppu oma lasti vajalikele trajektooridele laiali ja edasi sõltub kõik juba ilmast ja vanajumala tahtest. Kuskilt jäi silma, et laadungi võib kuni 1500km pikkusele alale laotada. Ehk nii palju annab mängida pärast kiirendust.

On olemas veel Maneuverable Reentry Vehicle (MARV), mis pildil 70 -ndate lõpust. Kuna need kasutavad aerodünaamikat juhtimiseks, siis viimase 60 - 100km läbimisel atmosfääris ilmselt väga suurt trajektoorimuutust ei saavuta. Samuti ma arvan, et selliste manöövrite puhul tabamistäpsus kukub kõvasti.
https://en.wikipedia.org/wiki/Maneuvera ... ry_vehicle

Veel üks analoogiavaba (teoreetiline?) kapsel on siin:
http://russianforces.org/MARV_Makeyev.pdf
See on siis ilmselt neid müstilisi imerelvi, mis peaks lennu lõppfaasis "ettearvamatuid" manöövreid sooritama ja mida jänkide tõrjerelvad ei võta. Jällegi üsna kindlalt kannatab selle arvelt tabamistäpsus.

Ja USA arendab veel Hüperhelikiiruse sõidukeid HTV (hypersonic technology vehicles), mis venkud vahepeal närvi ajas, aga mille katsetamine ei ole seni väga edukas olnud.

[Tux]

Venelastel on üle maailma maas analooge mitte omav süsteem GLONASS... oma territooriumil veel toimib kuidagi, aga üldiselt pangestus järjekordne satelliit.
https://www.youtube.com/watch?v=GLztF2h2nTg

Järelikult on biz..s ka kõikide sati navigatsiooni kasutatavate täppisrelvadega nagu tiibrakett Kaliber

[ruger]

Sellest kirjutavad isegi venelased

За последние несколько дней сразу два космических аппарата российской глобальной навигационной спутниковой системы ГЛОНАСС вышли из строя, сообщает «Интерфакс».

Сигнал от ГЛОНАСС-М № 734 пропал 19 апреля, позднее была потеряна связь и с ГЛОНАСС-М № 723. В настоящее время на орбите продолжают действовать 22 спутника ГЛОНАСС-М. Как отмечает агентство, для покрытия территории России достаточно 18 действующих спутников, тогда как для всей планеты необходимо 24 работающих космических аппарата.

https://lenta.ru/news/2018/04/25/glonass/

[Fucs]

Ei see nii lihtne ole, et "kogu GLONASS kogu maailmas maas on"

Venelastel on üleval pidevalt 25-26 satti (on olnud ka 30) millest 1 või 2 on pidevalt reservis. Seda esiteks. Teiseks on vaja täpseks posimiseks vähemalt nelja satti ühel ja samal ajal. Selleks et saaks GLONASSi kasutada "igas maailma otsas" suhteliselt täpselt (vähemalt neli satti kogu aeg saadaval) peab neid olema taevas kokku vähemalt 24. Praegu töötab 22. S.t. et mõnes maailma otsas võib tekkida olukord kus mingi HETK ei ole vähemalt nelja satti näha/saadaval. Thats all.

Vähemtäpselt saab kahemõõtmeliselt (X Y) hädaga kuidagi hakkama ka kolme satiga.
Kolmemõõtmelise (X Y Z) posimise jaoks on siiski vaja vähemalt nelja satti.

Lisaks kasutavad kõik tänapäeval kombinatsioone erinevate GNSS süsteemide sattidest (GPS; GLONASS; BEIDOU, GALILEO) ja no vähemalt neli satti on alati taevas.

[nimetu]

Järelikult on biz..s ka kõikide sati navigatsiooni kasutatavate täppisrelvadega nagu tiibrakett Kaliber

Nagu ftp Fucs juba mainis:

Lisaks kasutavad kõik tänapäeval kombinatsioone erinevate GNSS süsteemide sattidest (GPS; GLONASS; BEIDOU, GALILEO) ja no vähemalt neli satti on alati taevas.

Vene relvad kasutavad üldiselt mõlemaid variante - nii GLONASS kui ka GPS.

[Tux]

Järelikult on biz..s ka kõikide sati navigatsiooni kasutatavate täppisrelvadega nagu tiibrakett Kaliber

Nagu ftp Fucs juba mainis:

Lisaks kasutavad kõik tänapäeval kombinatsioone erinevate GNSS süsteemide sattidest (GPS; GLONASS; BEIDOU, GALILEO) ja no vähemalt neli satti on alati taevas.

Vene relvad kasutavad üldiselt mõlemaid variante - nii GLONASS kui ka GPS.

Arvestades seda, et GPS täpsust saavad ameeriklased reguleerida nii kuidas neile vaja on, ei ole venelastel eriti mõistlik kasutada oma olulises relvasüsteemis seda teenust, kuigi kes neid teab, mida nad meeltesegaduses teha võivad...
Mulle ei anna aga rahu hoopis üks teine asi. Nimelt on ameeriklastel viimased paar aastat katsetusel olnud uus mehitamata kosmosesüstik, millest keegi mitte kui midagi ei tea. Järsku pole GLONASSI jamad juhuslikud? Minu fantaasia lubab küll oletada, et GLONASSI satelliitide ennetähtaegsele otsalõppemisele on võimalik sellise orbiidil pikaajaliselt manööverdava asjaga oluliselt kaasa aidata. Kõrvetad näiteks laseriga kaugelt päikesepatareisid ükshaaval ja aeglaselt läbi, et satelliidi koolemine tunduks loomuliku surmana. Igatahes on ajastus hästi sobilik venelastele koha kätte näitamiseks.

[isakene]

Mulle ei anna aga rahu hoopis üks teine asi. Nimelt on ameeriklastel viimased paar aastat katsetusel olnud uus mehitamata kosmosesüstik, millest keegi mitte kui midagi ei tea. Järsku pole GLONASSI jamad juhuslikud? Minu fantaasia lubab küll oletada, et GLONASSI satelliitide ennetähtaegsele otsalõppemisele on võimalik sellise orbiidil pikaajaliselt manööverdava asjaga oluliselt kaasa aidata. Kõrvetad näiteks laseriga kaugelt päikesepatareisid ükshaaval ja aeglaselt läbi, et satelliidi koolemine tunduks loomuliku surmana. Igatahes on ajastus hästi sobilik venelastele koha kätte näitamiseks.

Ajakirjanduse andmeil on venelastel endal ka sarnast kraami, mis usa poiste meelest "orbiidil liiga hästi manööverdavad". Isiklikult arvan, et glonass ei ole nüüd küll, asi, mille peal kosmoses hambaid proovida, küllap leiaks orbiidilt palju magusamaid palasid...

http://epl.delfi.ee/news/forte/kas-usa- ... d=73022377

[Fucs]

Need GNSS navisatid ei ole igavesed. Ma täpselt ei tea, aga pakun iga sati elueaks kusagil ca 15 +/- 5 aastat. Seega ärakoolemine ja tõrked on n.ö. tavaline teema. Selleks hoitaksegi kosmoses tavaliselt paari satti ka reservis + paar satti maapeal valmis vajadusel võimalikult kiireks üleslennutamiseks. Kuna igal satil on oma kindel orbiit, siis ei pruugi alati reservsatid default sobida väljakukkunud sattide asendamiseks. Siis ma arvan peab neid olema võimalik vajadusel ka liigutada/korrigeerida. + eraldi teema on geostatsionaarsete sattide teema + eraldi DGNSS differentsiaalparandeid andvate sattide teema (GLONASS kasutab СДКМ (система дифференциальной коррекции и мониторинга) süsteemi mille koosseisus on lisaks maapealsetele jaamadele ka «Луч» sattide süsteem kosmoses).

Lisaks ma ei usu, et venelaste nn täppisrelvad kasutavad posimiseks ainult GNSS süsteeme. Seal on kindlasti kasutusel igasugused hübriidlahendused ja nad ei ole ainusõltuvuses GNSS-ist. Kusjuures pole üheselt selge millega tegelevad kosmoses spetsiaalsed militaarsatid. Neil võib olla lisaks muule otstarbele ka võimekus vajadusel pakkuda GNSS teenust spetsiaalsele militaarotstarbelisele tarbijale. See GLONASS on ikkagi süsteem, mis küll töötati välja militaarotstarbel aga anti ka tsiviilkasutusse (nagu ka GPS). Ma usun, et lisaks sellele on olemas ka mil.GNSS süsteemid, mis toetavad või täiendavad (aga samas ma ei usu, et asendaks 100% sest see eeldaks jälle ca 20-30 lisa navisati üleslennutamist ja paralleelse süsteemi väljaarendamist) avalikke GNSS süsteeme, mida tsiviilkäibesse antud ei ole ja me ei tea nendest muffigi.

GNSS süsteemide võrdlustabel

GLONASS sattide numbrid ja andmed (praegu on rivist väljas satid nr.723 [GN 76] ja 734 [GN 69])

* 723 oli venelastel enne 2016 sügist orbitaalreservis ja asendas 2016 sügisel rivist välja langenud satti 737


GLONASS satid 02.04.2018 EEST 13:18-13:43 (punasega välja toodud 723 (GN 76) ja 734 (GN 69) satid.

Alloleval lingil saab mängida kuupäevade ja ajaga ning otsida sattide asukohti taevas.
"Select satellites" alt võtke linnukesed ära igaltpoolt mujalt ja pange linnuke ainult GLONASS ette.
"Search" akanasse pange siis kas GN 69 või GN 76 (võib otsaida ka numbrite 723 ja 734 järgi, aga kaart kuvab ikkagi numbreid GN süsteemis ehk 734 puhul GN 69 ja 723 puhul GN 76)
Ülevalt saab valida erinevaid vaateid (World map; Satellites above your horizon; 3D globe ja Planetarium view). nende akende vahetamisel peab uuesti seadistama "Select satellites" menüüs ainult GLONASS peale.
"Time slider" nupuga/liuguriga mängides näeb sattide liikumist taevas.

https://in-the-sky.org/satmap_worldmap. ... th=4&day=2


****

Venekeelset Wikit

Орбитальная спутниковая группировка России (Kogu teadaolev VF sattide grupeering)
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D1 ... 0%B8%D0%B8

СДКМ (GLONASS DGNSS süsteem)
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D0%94%D0%9A%D0%9C

[Fucs]

Järgmiselt pildilt on näha nende väljalangenud sattide asukohad Eesti kohal 04.04.2018 EEST 13:29 seisuga.
Nagu näha siis meil siin oli samal ajal taevas saadaval GLONASS sattidest lisaks neile veel 8 satti (GPS sattidest rääkimata) ja nende kahe töötamine või mittetöötamine ei mõjutanud kuigivõrd võimekust siin Eestis tollel ajahetkel ka ainult GLONASS süsteemi järgi positsioneerimist.

[Roamless]

Midagi Trummile ehk kaua tehtud kaunikene või Chrysler 300C kohtus Rolls-Royce-ga
https://maailm.postimees.ee/4484396/vid ... 1438002618
Putin sõitis ametissevannutamisele Kortežiga. Võiks hakata laulama kiidulaule "Vene autotööstusele", aga tegelikult on jõuallikas Porchelt, osa vidinaid Boschilt ja venelastel endil oli "au" seda "analooge mitteomavat" toodet kokku panna. Tõeline "innovatsioon" Vene moodi.

[Kapten Trumm]

Äkki peaks kasutama natuke tõsisemaid allikaid, kui Ilta-Sanomat
Porsche tehnoloogiline abi on mõistagi võimalik, kuid esitatud "info" on samaväärne RT valetamisega

kuid arvatakse, et sel on Porsche 4,6-liitrisel mootoril põhinev 4,4-liitrine V8 mootor. NAMI arendab ka 6,6-liitrist V12 mootorit.

Tegelikkuses on see 4,6 nelja silindri võrra kärbitud versioon modulaarsest mootorist, mille loomine algas NAMI-s mõned aastaid tagasi (eesmärk oli luua turbadega V12 mootor ja selle põhjal vähendanud V8 ja rida4 ülelaadimisega mootorid). Selles protsessis tõenäolisest andiski Porsche sisendit, aga jutt lihtsalt nende V8 seeriamootori kuivalt maha tegemisest tundub kahtlane.