www.militaar.net

Analooge mitte omavate asjade kõrval on vaikselt nokitsetud külma sõja aegse lennukikandja-vastase Kh-22 raketi täiustatud versiooni Kh-32 kallal:
http://www.navyrecognition.com/index.ph ... ussia.html

Andmed tõsi nii seksikad enam pole, kiiruseks väidetakse (ilmselt siis terminaalses faasis) Mach 5 ehk 1,65 km/sek ja kauguseks 1000 km.
Varasemale, külma sõja aegsele Kh-22-le lubati kuskil Mach 3+ ja nii 400-500 km.
Tõsi, uuemal on lõhkepea poole väiksem ja vabanenud kaal kütuse all, seega lennukauguse kasvu jutt võib isegi õige olla.
Küsimus on muidugi jätkuvalt, millise süsteemiga otsitakse üles need laevad ookeanil, sest nii Tu-95 luurajatel kui Tu-22M3 enda radari ulatus palju üle 200 km pole ja seal tekib ka maakera kumeruse probleem.

Erinevalt mitteeksisteeritavatest MiG-31 kanduritest on aga Kh-22 võimelised Tu-22M3 kandurid täiesti olemas koguses ehk 60-80 lennukit.

Antud juhul on siis tegemist millegi õhust lastava Iskanderi taolisega, mis tuleb alla 40 km kõrguselt ülisuure kiirusega, nõudes enda tõrjumiseks raketitõrje võimeid. Varasemad Kh-22d olid rohkem tiibraketi moodi ja neid sai tõrjuda tavapärase rakettõhutõrjega.

Kapten Trumm kirjutas:Analooge mitte omavate asjade kõrval on vaikselt nokitsetud külma sõja aegse lennukikandja-vastase Kh-22 raketi täiustatud versiooni Kh-32 kallal:
http://www.navyrecognition.com/index.ph ... ussia.html

Andmed tõsi nii seksikad enam pole, kiiruseks väidetakse (ilmselt siis terminaalses faasis) Mach 5 ehk 1,65 km/sek ja kauguseks 1000 km.
Varasemale, külma sõja aegsele Kh-22-le lubati kuskil Mach 3+ ja nii 400-500 km.
Tõsi, uuemal on lõhkepea poole väiksem ja vabanenud kaal kütuse all, seega lennukauguse kasvu jutt võib isegi õige olla.
Küsimus on muidugi jätkuvalt, millise süsteemiga otsitakse üles need laevad ookeanil, sest nii Tu-95 luurajatel kui Tu-22M3 enda radari ulatus palju üle 200 km pole ja seal tekib ka maakera kumeruse probleem.

Erinevalt mitteeksisteeritavatest MiG-31 kanduritest on aga Kh-22 võimelised Tu-22M3 kandurid täiesti olemas koguses ehk 60-80 lennukit.

Antud juhul on siis tegemist millegi õhust lastava Iskanderi taolisega, mis tuleb alla 40 km kõrguselt ülisuure kiirusega, nõudes enda tõrjumiseks raketitõrje võimeid. Varasemad Kh-22d olid rohkem tiibraketi moodi ja neid sai tõrjuda tavapärase rakettõhutõrjega.

Kas see ongi seesama Khinzal?

nimetu kirjutas:Ei ole türklaste propakanal, hoopis vasakpoolne, Trumpi vihkav meediaplatvorm, mis on oma nime türklaste rahvusliikumiselt võtnud. Neid ei maksa väga tõsiselt võtta.

Noh nende esitlus oli seal jah veidi kaldus. Aga eks reaalne point ongi selline mida arvab Andrei Kuzitškin siin -

https://arvamus.postimees.ee/4431625/an ... ktatuuriks

Kreml ootas midagi muud

Tõsi, vahel esinevad selles muidu korralikult koostatud stsenaariumis tõrked. Oli täiesti ilmne, et Vladimir Putin demonstreeris läkituse käigus Venemaa sõjalist võimsust, et veenda valijaid enda võitmatuses ning ühtlasi hirmutada Euroopat ja USAd. Vene propaganda jõudis juba välja kuulutada lääne hüsteerilise reaktsiooni Venemaa presidendi sõnadele. Ja siis – midagi ei juhtunud. Lääs vaikis delikaatselt, lääne ajakirjandus reageeris karikatuuride ja sõjaväeekspertide irooniliste kommentaaridega.

Kreml ootas mõistagi tormilist suhete klaarimist, erakorralisi pressikonverentse, Balti riikide valjuhäälseid abipalveid. Aga ei jõudnudki ära oodata. Siis nenditi Venemaa televisioonis, et Euroopa ja USA presidendid, kantslerid ja peaministrid on koos oma alluvatega Putini kõnest sel määral kohutatud, et on täielikult pea kaotanud ega tea suurest jahmatusest, mida edasi ette võtta. Just niisugune lakkamatu soovitu tegelikkuse pähe esitamine on muutunud tänapäeva Venemaa propaganda (ajakirjanduseks ei tõuse käsi seda nimetama) kõige iseloomulikumaks tunnusjooneks.

Lihtsalt ma imestan et Trump vait oli. On teine ju praktiliselt pidurdamatu oma Twitteriga.
Hmm..

https://www.youtube.com/watch?v=-a9i2bbaHAo Navalnõi video samal teemal.

Kas see ongi seesama Khinzal?

Minuarust mitte. Õigemini pole kindel.
Tõin siia seepärast, et venelased arendavad vähem seksikaid relvasüsteeme, mis tänu NSVL pärandatud tehnikale ja oskusteabele on tegelikult ohtlikumad kui "analooge mitte omavad".
Vene (ründe)rakettide filosoofia on kogu aeg olnud ameeriklastest erinev - kui USA evitab rakette, mis lendavad aeglaselt ja madalalt (on raskesti leitavad), siis venelased rakette, mis lendavad kõrgelt (leitakse kiiresti), kuid mida on suure kiiruse tõttu keeruline tõrjuda. Kuigi nad on teinud ka aeglasi, USA stiilis (Süürias kasutatud Kaliibrid).

Ameeriklastel on filosoofia teistsugune ja nad ei kasuta sellised "brute force" relvi, mitte et nad ei suudaks neid teha.

Muide, USA-vastase allveelaeva idee tuli 60ndate alguses Nikita Hrustsovilt, allveelaev pidi kandma ühtainsat hiigeltorpeedot hiigel-tuumalaenguga, et "ameeriklast jääks mälestus järgi".
Mis faasi jõuti teostamisega, pole teada (ilmselt oli see nii füüsika vastane, et selle loomisega väga vaeva ei nähtud).

Ja sama kõnealune, ohtlik Tu-22M3 pommitaja loodi ka pooleldi põranda all, Hrustsovi keelde-käske vältides, nimetades seda olemasolnud, Tu-22K pommitaja "moderniseerimiseks". Tegelikult polnud neil muud ühist peale firmamärgi ja tähise. Hrustsov nimelt oli rakettide fänn ja kõik muud sõjaprojektid olid seetõttu luubi all.

Taoline periood on korra ka varem olnud....

Kapten Trumm kirjutas:

Kas see ongi seesama Khinzal?

Minuarust mitte. Õigemini pole kindel.
Tõin siia seepärast, et venelased arendavad vähem seksikaid relvasüsteeme, mis tänu NSVL pärandatud tehnikale ja oskusteabele on tegelikult ohtlikumad kui "analooge mitte omavad".
Vene (ründe)rakettide filosoofia on kogu aeg olnud ameeriklastest erinev - kui USA evitab rakette, mis lendavad aeglaselt ja madalalt (on raskesti leitavad), siis venelased rakette, mis lendavad kõrgelt (leitakse kiiresti), kuid mida on suure kiiruse tõttu keeruline tõrjuda. Kuigi nad on teinud ka aeglasi, USA stiilis (Süürias kasutatud Kaliibrid).

Ameeriklastel on filosoofia teistsugune ja nad ei kasuta sellised "brute force" relvi, mitte et nad ei suudaks neid teha.

Muide, USA-vastase allveelaeva idee tuli 60ndate alguses Nikita Hrustsovilt, allveelaev pidi kandma ühtainsat hiigeltorpeedot hiigel-tuumalaenguga, et "ameeriklast jääks mälestus järgi".
Mis faasi jõuti teostamisega, pole teada (ilmselt oli see nii füüsika vastane, et selle loomisega väga vaeva ei nähtud).

Ja sama kõnealune, ohtlik Tu-22M3 pommitaja loodi ka pooleldi põranda all, Hrustsovi keelde-käske vältides, nimetades seda olemasolnud, Tu-22K pommitaja "moderniseerimiseks". Tegelikult polnud neil muud ühist peale firmamärgi ja tähise. Hrustsov nimelt oli rakettide fänn ja kõik muud sõjaprojektid olid seetõttu luubi all.

Taoline periood on korra ka varem olnud....

Vene militaarspetsid räägivad seda allveelaeva asja samamoodi,et Hrušhtsov olevat sellele ideele kõvasti auru ja raha raisanud aga tollal polnud allveelaevadki erilise kvaliteediga venelastel.Meenub see K9 reaktori kärrsamine Saragossa meres.Ka nüüd Venemaa spetsid ise on väga skeptilised.Tuumalveelaevale seda trossiga järele ei pane,hakkavat sellist müra tegema,et saab kohe pommi.Järelikult peab olema kas täielikult autonoomne koos väikese reaktoriga mootoriks+super über elektroonika,juhtimise jaoks(milles ma kahtlen,vaadates seda,et isegi droone ostetakse Israelist sisse ja proovitakse neid kopeerida) või siis eraldi tuumakas,mis enda keres toob näiteks 2-3 seadeldist USA ranniku juurde.See pidavat aga tegema allveelaeva suureks,koos sellega kaasneva problemaatilise käitumisega+need tuleb veel projekteerida+raha,jne.
Mulle tundub,et see Khinzal ja manööverdavate lõhkepeade asi(mis on tegelikult nõuka pärand) võib isegi teoks saada,sest suurema arendustöö tegi NSVLiit 80-nendatel juba ära,enne seda suurt desarmeerimist.

Räägin teile ühe pisikese nüansi tuumaallvelaevadest. Nimelt oli NL-s omal ajal päris mitmed ookeani uurimise laevad, millega siis mõõda ilma ringi sõideti. Üks põhiline tegevus oli veeproovide võtmine erinevatelt sügavustelt. Mis te arvate mida sellest välja võis lugeda? Kuna ookeani hoovused liiguvad aeglaselt, siis oli vees tuumaallveelaevade radioaktiivne jälg olemas veel nädal-kaks peale seda, kui allveelaev sellest kohast läbi oli sõitnud!
Kui teha nüüd selline tuumarobot kergeks ja kiireks ja inimesi mitte vajavaks, siis tuleb sealt pealt rasked tinast kaitseekraanid ära visata, mis omakorda põhjustab vees korraliku jälje, mida ka muidugi ameeriklased lugeda suudavad. Vee all saab sidet pidada vaid ülipikkadel lainealadel vedades enda järel sadu meetreid antenni traati ja andmeside kiirus on seal ka olematu. Seega mingit reaalset väljaspoolt juhtimist need torpeedod ka ei oma ja see traat segab ka liikumist ning manööverdamist. Seega on sellise asja kasutegur vägagi kaheldav, kuna ta on suht kiiresti leitav, eriti kui arvestada seda, et igal suuremal vene allveelaeval istub ameeriklane sabas.

See teooria jälje kohta kehtib siis, kui tuumaallveelaevast lekib mingit radioaktiivset ollust (nt jahutusvett). Sellest, et laeva pardal on radioaktiivsed ained, ei muutu ümbritsev keskkond ja ained iseenesest veel radioaktiivseks.

Neid veeproove võidi võtta muidugi ka põhjusel, et määrata vee soolsust eri sügavustel. Vee erinev soolsus paneb liikuma hoovused, mis tähendab eri temperatuuri ja soolsusega veekihte-see aga tähendab nn termokiile ehk helile raskesti läbitavaid alasid, mille all saab allveelaevu peita.

Üks asi on kindel - radioaktiivse kiirguse (mida laeval on rohkem kui tavapäraselt) mõjul aine ehk substants radioaktiivseks ei muutu. Aine muutub radioaktiivseks vaid siis, kui ta saastub radioaktiivsete ainetega. Kui te satute nägema tuumaseent, siis paljalt sellest see kiirgama ei hakka. Te saate teatud kiirituse doosi, kuid see teid kiirgama ei pane. Kiirgama hakkate siis, kui puutute kokku plahvatuse tagajärjel laiali paiskuva radioaktiivse saastaga, mis satub teie organismi, nahale ja riietele.

Ma jäin Trummi jutu peale mõtlema:
aga kuidas nad reaktorit jahutavad tuumaallveelaevadel? Merevesi oleks nagu loogiline aga siis on radioaktiivne jälg kah olemas.
Kas pole siis nii?

Jahutuseks on sisemine ja välimine kontuur. Sisemine on suletud, välimine jahutab sisemist. Omavaheline kokkupuude puudub.

Venelaste muhedav6itu ja emotsionaalne kommentaar, mis yldiselt kordab siin (ja m6nes teises teemas) jutuks olnut:
https://www.youtube.com/watch?v=Z0bb80zfEPE

Vahetu kokkupuude muidugi puudub. Aga kui reaktorist läbikäiv sisemise kontuuri soojuskandja on tugevalt radioaktiivne, siis pole võimatu, et ta suudab mingil määral ka välist jahutusvett ioniseerida. Ja väga tundlik seade suudab võibolla seda fooni mõningast tõusu ka registreerida. Nii et päris 100% pole välistatud.

Lemet kirjutas:Jahutuseks on sisemine ja välimine kontuur. Sisemine on suletud, välimine jahutab sisemist. Omavaheline kokkupuude puudub.

Mul jäi jah enne kahe silma vahele.

Kapten Trumm kirjutas:Üks asi on kindel - radioaktiivse kiirguse (mida laeval on rohkem kui tavapäraselt) mõjul aine ehk substants radioaktiivseks ei muutu.

See väide on väär:

Neutron radiation, alpha radiation, and extremely energetic gamma (> ~20 MeV) can cause nuclear transmutation and induced radioactivity. The relevant mechanisms are neutron activation, alpha absorption, and photodisintegration. A large enough number of transmutations can change macroscopic properties and cause targets to become radioactive themselves, even after the original source is removed.

https://en.wikipedia.org/wiki/Ionizing_ ... al_effects

Mina ei saa aga sellest aru, kui kaua see radioaktiivne jälg meres püsib. See võiks siiski ju üsna ruttu hajuda suure pindala peale? Või mitte?

Sellega ma olen kursis, et lainega koos osakesed edasi ei liigu aga see ju ei tähenda, et nad päevade viisi paigal püsivad.

Ekslik järeldus ikkagi Kriku.
Jahutusvesi, mida võetakse parda tagant ja mis peale soojendamist läheb parda taha tagasi, ei puutu kokku tuumareaktori aktiivtsooniga, kus nimetatud radioaktiivseks muutmine võimalik oleks. Nagu Lemet ütles, on seal kaks (või ka kolm nagu joonisel) jahutusvedeliku ringvoolu. Esimene kannab reaktorist soojust aurugeneraatorile, teine jahutab auru kondensaatorit. Mereveega puutub kokku ainult viimane ja oleks mõeldamatu lasta soolast ja mineraalide rikast merevett läbi reaktori.

See teisene kiirgusefekt on täiesti reaalne nähtus! Seda lugu veeproovide võtmisest kuulsin inimeste käest, kes ise kuude kaupa sellise laevaga mööda maailmaookeane sõitsid ja ise neid veeproove nõrkemiseni võtsid!