www.militaar.net

Jällegi - kui suur siis ikkagi on see ameerika raketitõrjega kaetud tsoon, ja kui suur on Avangardi manöövrivõime? Reaalsus on see, et sel on suurem manöövrivõime, kui lihtlaengul või MIRVil, aga kahtlane on, kas see suudab vältida ameerika raketitõrjetsoone. Vajalik oleks tegevusulatus(koos ballistiliselt raketilt saadud algimpulsiga), mis ületaks 20 000 km.

Jällegi hulk puusalt pandud "tarkust" koos tüüpse dotseerimisega. Õpi füüsikat.... õpi geograafiat, tyrk.
Kontrollisin selle kauguse teema järgi, Kesk-Venemaalt tehtav start, üle Arktika, üle Gröönimaa, USA idakaldast 1000 km ida poolt lõunasse lend, pööre 90 kraadi läände ja sealt idaranniku keskusteni teeb lennu pikkuseks ca 9500 km. Seega tänastest, umbes 10 000 km läbimiseks piisava energia andvatest kanderakettidest piisab kenasti, et USA-sse sisse lennata läänest või idast ning sellega saab mööduda põhilisest raketikaitse alast Kanada põhjaosa kohal (kuna sealtkaudu tulevad vene ICBM-id sisse, mis ei suuda 90 kraadi suunda muuta). Ookeanist raketid USA-d eriti ei ähvarda, sest venelastel lihtsalt pole kuigivõrd tuumaallveelaevu, mis suudaks sinna rannikule reaalselt sõita (kui venelased sealt 80ndatel USA-d ähvardasid, siis oli neil kümneid raketiallveelaevu).

Igal juhul see 20 000 km fantaasia on väga lihtsalt kontrollitav nt Google Earthi abi. Seda sa aga ei teinud, too bad

Esimene valearusaam. Jänkidel on maapealse baseerumisega tuumarakettide osakaal kogu tuumaarsenalist suht marginaalne. Umbes 20% praegu mälu järgi väites. Nende ennetav hävitamine ei anna midagi. 5 suurlinna rannikul - see ei ole enam "vastame samamoodi". See tähendab, et 80% ülejäänud olemasolevast arsenalist läheb käiku.

Enne "mälu järgi" jama ajamist tuleks kontrollida ikka fakte, kasvõi wikipedia tasemel. Kuna see etapp on sul tegemata, on ülejäänud järeldus juba vale. USA strateegilisest operatsioonivalmis tuumaarsenalist umbes 50% on USA mandri keskosas asuvatel Minuteman II rakettidel (kokku 1350 lõhkepead). Järgneb allveelaevadel asuvad 1152 lõhkepead Trident 2 rakettidel ja SAC pommitajatel on juba väike osa. Seega probleem hävitada pool USA tuumarsenalist mandri keskosas jääb kehtima.

Kapten Trumm kirjutas: Enne "mälu järgi" jama ajamist tuleks kontrollida ikka fakte, kasvõi wikipedia tasemel. Kuna see etapp on sul tegemata, on ülejäänud järeldus juba vale. USA strateegilisest operatsioonivalmis tuumaarsenalist umbes 50% on USA mandri keskosas asuvatel Minuteman II rakettidel (kokku 1350 lõhkepead). Järgneb allveelaevadel asuvad 1152 lõhkepead Trident 2 rakettidel ja SAC pommitajatel on juba väike osa. Seega probleem hävitada pool USA tuumarsenalist mandri keskosas jääb kehtima.

Valed ja vananenud andmed. Esiteks on raketiks ikka Minuteman III, mitte II.

Teiseks

The 400 ICBMs carry one warhead each – either a 300-kiloton W87/Mk21 or a 335-kiloton W78/Mk12A.

Üks lõhkepea per rakett on praeguse START leppe poolt seatud piirang. Tehniliselt on osa rakette võimalik ümber seadistada 3 lõhkepea kandmisele. Aga ainult osa.

ICBMs equipped with the W78/Mk12A can be uploaded to carry three independently targetable warheads each, for a total of 800 warheads available for the ICBM force if necessary.

Allveelaevadel

The New START data for February 2018 counted a total of 280 SLBM launchers, or 14 submarines with 20 launchers each. Of these launchers, 203 were counted as deployed with a loaded SLBM, corresponding to 10 fully loaded boats, with one or two partially loaded (State Department 2018).
/snip-snip/
Each Trident SLBM can carry up to eight nuclear warheads, but normally carry an average of four or five warheads, for an average load-out of approximately 90 warheads per submarine.

Lihtne tehing 280 x 5 = 1400. Ok, võtame, et tegelikult 203 "toru" on kogu aeg laetud 203 x 5 = 1015. Seda siis vs 400 Minuteman III lõhkepead.

Tehniliselt võiks aga olla ka 280 x 8 = 2240 lõhkepead. Tehniliselt maksimum 800 maal paikneva kontinentidevahelise raketi lõhkepea vastu.

Info pärit siit
https://www.tandfonline.com/doi/full/10 ... 19.1606503

USA raketitõrjesüsteemidest veidi hiljem.

Ja veel - läks meelest eelmisse posti lisada. Sinu teooriad sellest, kuidas USA strateegiliste, tuumaobjektide ja linnade ründamisele järgneks vaid piiratud vastulöök, on täiesti alusetud.

Viimati viidatud artiklist siis see tuumarelva kasutuse poliitika osa:

The Trump NPR takes a confrontational tone, presenting an assertive posture that embraces “Great Power competition” and including plans to develop new nuclear weapons and to modify others. The report backs away from the goal of seeking to limit the role of nuclear weapons to the sole purpose of deterring nuclear attacks and instead emphasizes “expanding” US nuclear options to deter, and, if deterrence fails, to prevail against both nuclear and “non-nuclear strategic attacks.” To be clear, any use of a nuclear weapon to respond to a non-nuclear attack would constitute nuclear first-use.

The NPR explains that “non-nuclear strategic attacks include, but are not limited to, attacks on the US, allied, or partner civilian population or infrastructure, and attacks on US or allied nuclear forces, their command and control, or warning and attack assessment capabilities.” (Department of Defense 2018, 21).

St, et ka mitte-tuuma strateegiline rünnak kutsub USA poolt välja tuuma-vastulöögi. Ja selliseks rünnakuks loetakse rünnakud "USA, liitlaste või partnerite elanikkonna või tsiviilinfrastruktuuri vastu, rünnakud USA või liitlaste tuumajõudude, nende juhtimis, või eelhoiatussüsteemide vastu". Ja USA on alati väitnud, et võib tuumarelva esimesena kasutada. Siin olid siis toodud praeguse valitsuse poliitika, millistel juhtudel.

Nii et palju jõudu Putinile kõvatamisel.

Ja tegelikult - raketitõrje kohta kasutan antud kohal sinu soovitust. Loe vikipeediat.
https://en.wikipedia.org/wiki/United_St ... le_defense

Lihtne tehing 280 x 5 = 1400. Ok, võtame, et tegelikult 203 "toru" on kogu aeg laetud 203 x 5 = 1015. Seda siis vs 400 Minuteman III lõhkepead.

See on kena näide, kuidas taustateadmisi omamata, võib netist välja lugeda mida iganes.
Minutemanide roll on palju suurem kui antud matemaatika. Miks? Sest Minutemanid on laskmiseks valmis kogu aeg (kui antud shaht pole parasjagu nt hoolduses), tuumaallvelaevadest on laskmiseks valmis vaid väike osa. See sõltub täpsemalt allveelaevade patrulligraafikust. Kuid merel asub neist väiksem osa, suurem osa asub teadaolevate baaside kaide ääres ja pole kuigivõrd valmis. Lisaks on merel olevad allveelaevad leidmatud, seega kui agressor soovib alustada, tuleb arvestada sellega, et vältimatult need allveelaevad vastavad (jutt on reaalselt 4-5 allveelaevast, kes lasevad, ülejäänud on sadamas ja hävinevad koos baasiga). Seega, tulles tagasi asja juurde - agressor esmane mure on lüüa rivist välja ikkagi Minutemanide raketiväljad (ja 2 allveelaevade baasi, kumbki eri rannikul). 4-5 allveelaeva annavad kokku 360-450 lõhkepead.

Loomulikult võib nüüd konstrueerida (pika) eelhoiatusega stsenaariumi, kus allveelaevad on kõik remonditud, meeskonnad õpetatud ja merele läinud. Siis ilmselt on ka Minutemanidele pandud need 3 lõhkepead peale (ja toimunud veel mitmeid, asjade seisu muutvaid asju). Ja ilmselt on siis ka vastaspoole allveelaevad merele läinud.

Nagu näha - sa põhimõtteliselt ei loe dokumente, mis on lingitud.

The US Navy operates a fleet of 14 Ohio-class ballistic missile submarines, of which eight operate in the Pacific from their base near Bangor, Washington and six operate in the Atlantic from their base at Kings Bay, Georgia. Normally, 12 of them are considered operational, with the remaining two boats in a refueling overhaul at any given time. But because operational submarines undergo minor repairs at times, the actual number at sea at any given time is closer to eight or 10. Four or five of those are thought to be on “hard alert” in their designated patrol areas, while another four or five boats could be brought to alert status in hours or days.

Et siis tegelikult 4-5 on alalises lahinguvalmiduses, ning teised sama palju, või mõni rohkem on võimalik viia täieliku lahingvalmidusse alates mõnetunnisest eelhoiatusest. Ja igal ajahetkel on 8-10 allveelaeva merel. Dokis ainult 2, kai ääres 2-4.

Nüüd loe kokku kui tihti Minutman'idele hooldust tehakse...

Kui see oleks tuumarelvastuse teema, siis loeks äkki nüüd veel kokku lennukitel paiknevad tuumavahendid? Või lähed ikka ja loed selle lingitud artikli ise läbi?

Tegelikult on merel korraga 8-9 allveelaeva

Of the Navy’s 14 Ohio-class SSBNs, 12 are considered deployable (the 13th and 14th boats are in refueling overhaul). Of those, an average of 8-9 are normally at sea, of which 4-5 are thought to be on “hard alert” within range and position of their priority target strike package.

Tyrk jõudis juba sama viite panna.

Et üle poolte laevade on pikaajaliselt pidevas patrullis, on suht-koht fantaasia. See % harilikult ei ületa kolmandikku.

Aga täpsemalt:
https://nationalinterest.org/blog/buzz/ ... uble-60127

Eee, ja mida seal teistmoodi kirjas on kui minu viidatud artiklis?

4-5 on lahingvalmiduses. St et asuvad tsoonis, kust saab kohe raketid planeeritava sihtmärgi pihta tulistada. 4-5 laeva on kas teel sinna rajooni, või teel koju. Või täidavad mõnda teist õppe- või treeningülesannet. Nende lahingvalmidusse viimine sõltub eelkõige sellest, kus need laevad parasjagu asuvad. Põhja-Jäämerele patrullitsooni suunduv laev võib oma raketid välja tulistada ka Põhja-Atlandilt. Kui aga laev on kodusadama lähistel, siis võib tõesti minna päev või paar, enne kui ta raketid saab välja lasta.

Kai ääres seisvatest laevadest pole seal artiklis mingit juttu. Kardetakse ainult, et see 4-5 alalises lahinguvalmiduses laeva võib kahaneda nelja peale.

Pean tunnistama, et ei ole suutnud seda mõttevahetust jälgida. Kas siin on peaküsimus distantsis, mis on vajalik raketitõrjest mööda saamiseks - 20 000 vs 10 000 kn vms.?

Kui nii, siis oleks abiks, kui võimalikest marsruutidest lähemalt kirjutataks. Kust kaudu see 20 000 tuleb?

Trummi väide oli, et USA raketitõrje katab vaid põhjasuunda. Sellest möödumiseks piisab vaid sellest ühelt või teiselt poolt mööda lennata, teha 90 kraadine pööre ja siseneda Atlandi või Vaikse ookeani kohalt USA territooriumile. Mis on aga väär. Tasub lugeda kasvõi seda sama viidatud viki artiklit.

Reaalselt on nõrgalt kaitstud vaid lõunasuund. Kui on soov raketitõrje süsteemist kaarega mööda lennata, siis tuleks USAle läheneda lõunast. Sellest ka vajadus omada üle 20 000 km tegevusraadiusega rakette.

Selge. Vist "Burevestniku" multikas kujutati ka kuskilt Mehhiko lahelt USA õhuruumi sisenemist.

20 000 km ei tule ka lõunast sisenedes. Kesk-Venest Kuubale on 9900 km ja sealt on kohtadeni mandril, mida oleks pointi sealtkaudu rünnata, ca 2500 km. Üle sama Mehhiko lahe. Ühesõnaga, nende arvudega asja kasutamatust tõestada pole võimalik.

Trummi väide oli, et USA raketitõrje katab vaid põhjasuunda

Ei olnud. Väide oli, et USA raketitõrje raskuspunkt on põhjasuund, kust tuleb sisse 98% lõhkepäid, sest ICBM-id tulevad üle põhjapooluse. Sinna ei saa mingeid AEGIS laevu saata, sest minuteada neid süsteeme jäälõhkujatele ei paigaldata. Praegu võib igasugu trikke teha, sest ohud on ka mujalt. Põhja-Koreast jne. Kui koondada tõrjevõime raskuspunkti, jäävad ülejäänud küljed nõrgalt kaitstuks.

sellega saab mööduda põhilisest raketikaitse alast Kanada põhjaosa kohal (kuna sealtkaudu tulevad vene ICBM-id sisse, mis ei suuda 90 kraadi suunda muuta).

Selge. Vist "Burevestniku" multikas kujutati ka kuskilt Mehhiko lahelt USA õhuruumi sisenemist.

Ilmselt on autorid tutvunud enne USA ABM süsteemi lahingurivistusega, mis on täna suunatud peamiselt Põhja-Korea vastu, kuna püüdurraketid on paigutatud ainult Alaskale (Fort Greely) ja Californiasse (Vandenburg). Idapoolses küljes püüdurrakette ei paista nagu ning radarijaamad on Gröönimaal (Thule) ja Suurbritannias (vist Fääri saartel). Viimased on puhas VF vastane teema.

Kuna need maismaaraketid on mobiilsed, siis muidugi nende asumine ühes kohas ei tähenda, et nad sinna kleebitud oleks. Ma sorisin tükk aega ega suutnud enda üllatuseks leida ühtegi USA idarannikut "vaatavat" ABM radarit. Väike ime siis, et üritatakse sealt "tulla". Ka need ujuvad radarid tunduvad olevat täna pigem Vaiksel ookeanil.

Kuna ainus info on meil venemaa KM ja multifilmid, kes pritsivad välja täieliku ulmet, siis hetkel käib siin omapärane kilplastegevus Trummi poolt - fantaasia kohandamine reaalusega.

Vaatame uuesti mida venelased avangardi kohta väidavad :

Траектория полета ракеты "Авангард" проходит на высоте десятков километров

Moskva, 1. märts - RIA uudised. Raketi Avangard lennutrajektoor kulgeb mitmekümne kilomeetri kõrgusel atmosfääri tihedates kihtides, ütles strateegiliste raketivägede ülem kolonel kindral Sergei Karakaev.

Veel üks ja tõhus vastus Ameerika raketitõrje kasutuselevõtule oli Avangardi strateegilise raketisüsteemi loomine, mis oleks varustatud planeeriva glideriga. Selle katsed viidi edukalt lõpule" ütles Karakaev.

Ta rõhutas, et erinevus ballistilist trajektoori mööda sihtmärki lendavate planeeriva glideri ja traditsioonilise lõhkepea vahel peitub selle lennu trajektooris, mis kulgeb mitmekümne kilomeetri kõrgusel õhustiku tihedates kihtides.

"Üksus lendab hüpersoonilisel kiirusel mandritevahelisse vahemikkus. Manööverdades mööda kurssil ja kõrgustes, suudab see mööduda kõigi kaasaegsete ja paljutõotavate raketitõrjesüsteemide avastamis- ja hävitustsoonidest," ütles Karakaev.

Lisaks takistab strateegiliste raketivägede ülema sõnul erinevat tüüpi manöövrite kasutamine "(vaenlase) raketitõrjesüsteemidel hüpersoonilise relva lennutrajektoori ja selle sihtmärgi avastamist selleks, et seda tõrjuda". " Glideri korpus on valmistatud komposiitmaterjalidest ja see tagab kaitse mitme tuhande kraadi atmosfääri hõõrdumisel tekkiva kuumuse ja laserkiirguse eest," ütles Karakaev.

(vabatõlge)

Võtame veel ühe Loo ja ja teise

Seega kokkuvõttes juttudest.

1. Ameeriklased suudavad kosmoses enam vähem kõike avastada venelaste meelest.

2. Venelased siin ja seal ääriveeri tunnistavad, et ameeriklastel on seoses laserrelvade ja muude asjadega arenedes jõutud sinnamaani, et ballistiliste rakettide hävitamine lennu küllaltki algfaasis pole lähitulevikus enam võimatu. Seega eraldub suht alguses kanderaketist kusagil 100 km kõrgusel (kus venelaste arvates jääb ta paarikümneks sekundiks nähtavaks usa vaatlusvõrgule)

3. Enamik lennuteekonnast on 70 - 100 km ja võimeline laskuma kuni paarikümne km kõrgusele. Seda kõike siis 27 helikiirusel?

4. Manööverdab siis maapealsete radarimullide vahel (nii madalal lennates pole enam kosmoseradaritest kasu) - samuti radarrelvad (ükskõik kas maapinna või kosmoses) omavad oluliselt väiksemat ohtu. Sest mõlemal juhul hakkab atmosfäär segama.

Sealjuures vaidlus selle üle, kas peab lendama 10000 või 20000 km on minu meelest kaunis kasutu, kui jääb selgusetuks, kuidas ta üle paari tuhande km üldse lendab.

Radarimullidest möödalennu võimalikuse kohta on mul veel palju parem küsimus - kuidas venelased teevad üldse selgeks, et kusagil mingi radar on, millest tuleb mööda lennata? Eriti puudutab küsimus laevadel paiknevaid radareid (maapinnal asuvad annaks välja luurata)

Kokkuvõttes üritavad venelased teha meile selgeks, et neil on ballistilise raketi kiiruse ja lennukaugusega ning tiibraketti lennukõrguse ja manööverdusvõimega asi. Millel on peal veel mingi eriti kõva radarituvastaja, mis peab olema enam vähem AEWC võimekusega.

Tõesti ? Trumm, sa tõesti usud seda jama?