www.militaar.net

Värskes Sõduris on olukirjeldus oludest rindel Mariupoli all.

Muuhulgas on osa tekstist pühendatud UKR luure-diversioonigruppide tegevusele ja sellele, mis nad on avastanud igasugu raadiosignaale pritsivate moevidinate (GPS, tahvelarvutid, mobiiltelefonid - mida meil õppusel väga armastatakse) kaasas kandmise kahjulikkuse. Vastaspool nimelt kasutab seal uusi ja moekaid raadiotehnilise võitluse (ECM) komplekse Krassuhha (ilmselt siis Krassuhha-2, mis on relvastuses alates 2014). Sama kompleks on figureerinud ka Süürias.

Et siis ebaloogiliste (isegi väikse võimsusega mobiilseadmete) signaalide ilmumine avastatakse taoliste asjade poolt ning sellele järgneb kas otsingugrupi väljasaatmine sepakate poolt või kaudtuli. Orienteeruda tuleb kompassi ja kaardi abil. Artiklis näib olevat viga, vaevalt nüüd luuregrupp 1:250 000 kaardi järgi käib, eks ikka 1:25 000 (mis on meie 1:20 000 kaardi analoog Vene süsteemis).

https://en.wikipedia.org/wiki/Krasukha_EW_System
Süsteemi iseärasus on võime kontsentreerida oma kiirgus kitsale alale, mis võimaldab segada elektroonikaseadmete tööd suhteliselt kaugel (kui nende asukoht on kindlaks tehtud). Kas see kompleks ka ise avastab, ei leia vastust. Asja kasutamise idee oli kaugel asuvate elektroonikasüsteemide segamine ja kahjustamine (lendavad radarid, madalal asuvad satelliidid jne).

Kõikjale jõudvate vene droonide vastu on kasutatud maastikule mingisse formatsiooni (nt varitsus tee ääres) paigutatud kuumaveekotte, mis jätavad drooni soojuskaameras mulje, nagu oleks tegemist inimestega. Sedasi koormatakse vastase luuresüsteemi ja tellitakse vastumeetmeid tühja kohta, jättes päris üksusele rohkem võimalusi läbi pääseda.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Siit loetelust tasub nüüd küll eemaldada see GPS, kuna viimane ei pritsi reeglina ise raadiosidet välja. Seda on sama võimatu tuvastada kui taskuraadiot.

Kuidas oleks liikumine kaardu painutatud fooliumiga plastitüki all nagu kilpkonn? Toodetakse sellist materjali ehitiste soojuskiirguskadude vähendamiseks, seal on mitu fooliumkihti. Ülevalt ei peaks infrapunaspektris midagi näha olema. Selline kilp on väga kerge ja hoiab kuju ka samal ajal.

See sõltub kasutatavast lainepikkusest. Mida kõrgem on sagedus, seda väiksemast avast välja pääseb.
Tegelt tuleks ikka kasutada õieti projekteeritud seadmeid, mis ise on vakka või teevad seda äärmise häda korral.

Võibolla piisaks mütsist ja keebist mis valmistatud soojuskiirgust mitte läbilaskvast materjalist..
näit. http://www.instructables.com/id/Adding- ... your-tent/

Imestasin ka ise - tegelikult võib muidugi asi lihtsam olla
1. silmas peetakse GPRS-i ja kaardifunktsiooniga (nuti)telefone, mis vähemalt osalt orienteeruvad tegelikult GSM tugijaamade järgi, nendega orienteerumisel käib pidev side sinu ja tugijaama(de) vahel
2. võimalik, et see Krassuhha-asjandus suudab muude asjade järgi (nt raadio- või mobiiliside) ilmumisele ebaloogilisse kohta peale vajalikule alale suunamist segada antud piirkonnas GPS signaali, mistõttu võib GPS kompromiteerituks pidada. GPS ennast segada pole eriti keeruline, sest selle signaal pole just ülearu tugev (nt puuladvad peatavad seda väga kenasti) ja seda saab "üle karjuda".

Üldiselt tasub sellest loost kõrva taha panna, et meie idasõbrad on jälle sammu edasi teinud ja sisselülitatud mobiilid taskus metsas hiiliv rühm või kompanii võrdub praegu venelaste jaoks sisselülitatud raadiomajakaga.

Teeks ettepaneku, et Eesti võiks Rootsilt endale küsida viimased Ericsoni 1942 telefoni ja kaabli tagavarad, tuleb hakata harjutama ka liikuvaid tegevusi traatsidega. Soomlased harjutasid seda juba aastakümneid tagasi (eks nad oma raadioside kestmise peale idanaabri segamise ja raadioluure tingimustes) eriti suuri lootusi ei pannud (eks muidugi jaamad olid vanad kah). Kahetsusväärselt olen näinud õppustel makeshift BMS süsteeme, mis tuginevad mobiili positsioneerimisel - ärge pange neid kuradi raadiomajakaid meestele külge, idanaaber hakkab kaudtuld andma selle peale. Tahvelarvutiga on võib-olla änksam ringi jalutada kui kaardi ja kompassiga, kuid kui selle taga pole sõjalist (st turvalist ja raskesti avastatavat) sidelahendust, võrdub idanaabri ECM võime juures selline asi umbes raadiomajakaga.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Kus selline teadmine, et GPS jääb "puulatvade taga pimedaks"?
Minu pikaajalised kogemused erinevate käsiseadmetega (navidest ja spetsiaalseadmetest kuni spordikelladeni Võrumaa metsades) seda ei kinnita. Segada saab muidugi, kuid et kohe signaal kaoks?

Pigem on probleem selles, et signaali hajumine okste all ja hoonete vahel muudab oluliselt täpsust ...

Mul Garmin 60 (päris kallis pill oli omal ajal, kaardid sees ja puha). Oli keskpolükal metsavahel vaja see käima panna, siis tutkit, jäigi neid satelliite otsima. Paar nädalat tagasi käisin maamõõtjatega objekti maha märkimas, lagedal oli kõik väga änksa (GPS seade, täpsus 10 cm, maksab kümneid tuhandeid komplekt), nagu puuladvad lähedale tulid, jäi seade samamoodi satelliite otsima ja tuli välja võtta esisisade vahendid - kolmjalal nivelliir ja suur joonlaud. Oli minuarust väga hea ja tundlik pill. Tegime kordusmõõtmisi, teist korda samat punkti otsides oli eksimus 1 cm.

Hiljutisel suurõppusel kasutasime tulejuhi nutitelefoni GPS-i, anna kannatust, siinses võsas oli selle täpsus 0,5 km piires. Tuligi tulejuhil bussool välja otsida
Ühesõnaga, täpsus tundus selline, et isegi 81-te ei julgenud tellida (võis ise pihta saada).

See, et GPS näitab, võib tulle sellest, et valmistaja on sinna sisse vaikimisi pannud väikse lisavidina, mis näitab signaali katkedes su arvutuslikku asukohta (võttes arvesse sinu viimast koordinaati, liikumiskiirust ja suunda). See on selleks, et vihased kliendid liiga palju ei kaebaks. Nutitelefonid aga võtavad siis infot ka mobiilvõrgust.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Käidud 7a. metsas garmin 60CSx -ga. Kõige hullemates võpsikutes täpsus on olnud reeglina +-3m. Vahest olen trehvand +-5m.
Ainus kord mil asi alt vedas oli ühe äikesetormi ajal, gps kompass läks hullama.
Täpsus võsas pool kilomeetrit kõlab mulle tiba huvitavalt.

_________________
Evolutsiooni kõrvalmõju, intelligents

On ju ka meie suurematel õppustel tehtud seda, et 5 minutit pärast sms-i saatmist või kõnet, on tulnud vahekohtunik ja teatanud, et nüüd on seal olnud inimesed surnud.

Uuemad mobiilide GPS-id on üldiselt üsna täpsed ja leiavad kiirelt asukoha. Mu uus nutitelefon leiab täpse asukoha sekunditega, vanaga kulus minuteid.

Uuemad asjad on "kliendisõbralikumad", selle asemel, et veerand tundi võsas kohusetundlikult su kolme satelliiti püüda, piisab neile ühest ja asukoht arvutatakse selle järgi mingi algoritmiga. Sedasi tulevad ka need 0,5 km täpsused. See pole ju kuidagi võimalik, et mobiilist mitu korda kallim antenniga käsi GPS kulutab täpselt sama tugeva signaali järgi asukohta leidmiseks kordi rohkem aega kui olematute anduritega laiatarbe nutitelefon. See, et nutikas leiab väga kiiresti, tuleb just ülalkirjeldatud asjade arvelt (kasutatakse mobiilsidevõrku kah, tuletatakse 1-2 satelliidi järgi mingi etteantud algoritmi abil "täpne asukoht" jne).

Kui paarkümmend tuhat eurot maksev maamõõtja profiriist (millel on supitaldriku suurune antenn) jäi puude vahel selle signaali leidmisega jänni, siis mille poolest paari sotine nutitelefon ilma ühegi välise antennita täpsem on?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Ka telo saab ju panna toimima vaid satelliitide najale ja võrrelda siis tõhusust võrguga opereerides.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

See on A-GPS-i pärast. Näeb välja nii, et nutitelefon saadab selle jutu, mis ta satelliitide kohta kinni on püüdnud, joonelt võrgus asuvale serverile, mis arvutab asukoha välja, lisab sinna enda korrigeerivad andmed ning saadab tagasi telefonile. Selle tegevuse järel on telefonil kohe olemas GPS almanahh, mille koostamiseks kuluski varemalt põhiosa ajast.

Mis puutub metsas vastu võtmist, siis siin on ilmselt probleem nii selles, et satelliitide nähtavus on ebaühtlane kui ka selles, et nende saadetud andmed peegelduvad tüvede pealt ja hajuvad. Lõppeks on metsaalune kõrge mürafooniga kõikuva tasemega andmestikku täis, millest mingit sisu välja püüda on keeruline. Aga kindlasti on abiks kui seade oskab määrata asukohta ka nii Glonassi kui Magellani järgi, siis on tõenäolisem, et ikkagi midagi leitakse.

Noh sellise serveriga sidestumisega käib kaasas ka jälgitav signaal seadmest tugijaamani, sestap ettevaatust nende nutiseadmetega.
Tõsi, eks neid imevõimeid on võimalik proovile panna sama lihtsalt kui droonikaamereid soojaveekottidega - lihtsalt mets tuleb täis poetada odavaid telefone, mis on seadistatud suvaliste ajavahemike järel kõnesid tegema. Mobiiltelefon ei ela vist üle kiirendust suurtükimürsu sees, muidu võiks lausa mingi eriotstarbelise mürsuga neid soovitud kohta toimetada (kui ma õigesti mäletan, siis nõuka suurtükiväe, sh ka D-30 relvastuses olid spetsiaalmürsud nt lendlehtede kohale toimetamiseks).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Kui kasutada nutitelefoni lennurežiimis saab ta oma asukoha info ainult satelliitidelt, ega kiirga ise midagi välja. Täiesti piisava täpsusega on see töötanud, kui kasutada täienduseks kaartile, mitte viimase asemel. Ka ei tohiks olla probleem, kui keset patrulli lülitatakse mobiilside lühiajaliselt sisse läbi mobiilivõrgu täpsema asukoha saamiseks, et see siis uuesti välja lülitada. Eeldus on, et isegi kui selle sideseansi peale kaudtule löök, või droon, neile koordinaatidele saadetakse, oled sina viimaste kohale jõudmise ajaks juba vähemasti pool kilomeetrit suutnud eemale liikuda. Ei ole vaja elektroonikat paaniliselt karta. Terve mõistuse piires on selle kasutamine võimalik ja elu märgatavalt lihtsustav.

_________________
Cartridges are naught but a passing fad ...