www.militaar.net

20 aasta pärast ei ole enam võtta nii palju vedelkütust, et sõjamasinat töös hoida!

Mis saab rasketehnikast!
Laevad, ok, liiguvad tuumaenergial. Muud asjad ?

BMW tehasel on näiteks väljatöödatud vesinikmootor.Uus 7 seeria on selle mootoriga juba varustatud.

Vesinikuga on see lugu, et enne termo-tuuma jaamade kasutuselevõttu, ei saa vesinikku piisavalt. Vesinikku tootmiseks kulub kõvasti rohkem energiat, kui see ise sisaldab. Ja see on ikkagi ohtlik materjal. Selle säilitamine, tankimine, hoidmine etc on alles lapsekingades.
Vedelkütusega on aga nii, et pole see probleem nii hull. Naftast kaugelt rohkem leidub naftaliivasid - neid veel praktiliselt ei kasutata (töötluse maksumus!). Vedelkütust saab põlevkivist, kivisöest (nende varud maakeral on ikka päris suured ja ka nende puhul on küsimus vaid hinnas). Saksamaa pidas terve maailmasõja maha suuresti just kivisöebensiinil.
No ja ega kogu nafta veel avastatud ole. Aafrika alles kogub pöördeid, Kesk-Aafrikast (Tšaad) ei tule juhet vist siiamaani mereni, aga varud on seal ikka suured. Aafrika annab juba praegu mingi 6% maailma naftast ja tõuseb jõudsalt. Arvestades, et suur naftariik venemaa annab 8%, polegi see nii vähe.
Üldiselt, ma ei poolda apokalüptilist suhtumist- kõik kestab edasi. Igale probleemile leitakse lahendus.

Kunagi ülikooli ajal sai tehtud kursusetööd nafta teemal ja sealt jäi nagu meelde, et inimkond ekspluateerib praegu ca 20% maailma naftavarudest, ülejäänu on kas praeguste hindadega pumpamiseks liiga sügaval või asub ebamugavas kohas (nt ookeanipõhjas).

Eks diiseltankid sõidavad rapsiõliga edasi. Enne lõpeb inimkond otsa kui inimeste leidlikkus üksteise hävitamiseks.

See on hea suhtumine! Lahendus muidugi leitakse siis kui probleem piisavalt närvidele käib. Mis vesiniku ohtlikust puudutab siis samast ajast kivisöe bensiiniga pärinevad ka CO2 + 2H2O → CH4 + 2O2 kuidas metaanist propaani või butaani toota vaadake ise wikist kui huvi on. CO2 saab lahedalt Narva korstendest
Praegu tegeletakse üsna aktiivselt tavatuumajaamadega mis toodaksid vesiniku termiliselt (vajalik temperatuur 850C) Narva katelde temperatuur peaks olema üle 1200C. Muuseas on elektrolüüsi kasutegur tööstuslikult üle 80% see ei ole see mis kodus auto aku ja vee klaasiga
Kui arvutused paika peavad saabub nafta ajastu lõpp lähema 5-6 aasta jooksul mitte nafta lõppemise vaid füüsiliste tootmisvõimaluste tõttu.
Praegune tootmine on ~85 miljonit barrelit ööpäevas ja see vastab enamvähem praegusele nõudlusele. Nõudluse kasv on 3-4% aastas aga isegi paadunud optimistid on veendunud selles, et inimkond tootmist üle 100 miljoni barreli ööpäevas ei näe. Aga naftat jätkub meil veel terve selle sajandi pumbata kui huvi on. Ega kiviaeg ka lõppenud kivide otsasaamise pärast

Eks mõistatuse võti on effektiivsuse tõstmises.
Kõrgtehnoloogiliste relvade võidukäik jms.
Sõja mõte ei ole ju saata tankiarmeed üksteist hävitama või tarvitada tohutuid laevastikke ja lennukite armaadasid...
Aga mõte on selles, et leida see "polt" kellest kõik sõltub ja talle pisuke pomski sarvedevahele virutada.
Seda nii piltlikult öeldes.
II MS ajal kulutati ma julgen arvata ca 98% ressurssidest ebasihipäraselt - ehk siis saadeti teele näiteks armaada lennukeid, raskes pommilastis hävitama umbmääraselt teadaolevat ja umbmääraselt tuntud kaitsega objekti.
Tagajärg - veerand lennukeid tulistati alla, miski linn tehti maatasa, objekt sai kahjustada vähesel määral ja töötas paari päeva pärast jälle...
Sama töö oleks teinud 100 g trotüüli elektrialajaamas.
(liitlaste kuulsusrikkad reidid Saksamaale)
Hävis tohutu hulk materiaalseid väärtusi millede rajamiseks kulutati energiat, millede taastamiseks kulutati jälle, ja mille hävitamiseks kulutati omakorda.
Tasuta lõunaid ei ole olemas kõik tuleb millegi arvelt.
Ehkki kogu selle jama lõpetamiseks olnuks vaja 9 g tina õigele mehele...

Arenguruumi on veel küll ja küll

_________________
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST

Saaksid sellest ka "sõjardid" aru!

Kas need reidid ei olnud rohkem Britide "au" taastamiseks?

Väga huvitav keda sa silmas pead selle õige mehena

No eks see oleneb milliselt poolelt vaadata .
Ideoloogiariigid, nii Saksamaa kui NSVL toimetasid suuresti "suurte juhtide" ilmeksimatu tahte järgi...
Mõne "isakese" ärakoristamine võinuks muuta ajalugu.
Stauffenbergil see peaaegu õnnestus.

_________________
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST

Kisub oleksoloogiasse. Isiklikult arvan, et põhjus ja tagajärg on segi. 9 g tina "isakese" tapmiseks... Neid potentsiaalseid isakesi on palju, enamus saabki oma 9 g vmt ja neist ei saa kunagi seda päris isakest. Päris isake aga selle pärast ongi isake, et tema jäi neist 9-st grammist ilma ja sai liiga tugevaks, et keegi veel suudaks temasse seda väärikat metalli istutada.
Kokkuvõtteks - ma isiklikult eriti ei usu, et selline lahendus suudaks sõdu likvideerida (muutusi tekitada - seda ehk küll). Alati leidub veel keegi, kellel veel küll pole ja kes rahvast manipuleerida suudab, et sõtta minna.
Ja lõppude lõpuks on paljud "sõjasüüdlased" tegelikult kenad inimesed, süüdlane saab neist reeglina alles pärast sõjalist lüüasaamist. Sõda on inimkonna normaalne seisund ja üks peamisi evolutsiooni vedureid. (Eriti, kui see toimub "mujal" ) Sõda oma irratsionaalsusega raputab segi kivistunud struktuurid, hävitab mittetootliku rikkuse ja luksuse (rantjeed), võimaldab vertikaalset liikumist ühiskondlike kihtide vahel. Sõda on niivõrd raiskav asi, et sellise raiskamise üleelamiseks peab ühiskond ise hakkama toimima tohutu efektiivsusega. Ei ole juhus, et võimsad tehnoloogilised hüpped tulevad sõdade käigus.

Muidugi minu arvamus, see ei pretendeeri absoluutse tõe definitsioonile.

Elektrolüüsi kohta mainiks aga, et isegi kui selle protsessi kasutegur ongi nii kõrge, ei ole seda teps mitte elektri enda tootmise kasutegur. Kui võtta kogu kuluv energia, on sisepõlemismootoriga auto kaugelt ökonoomsem kui elektriauto. Ja ammugi veel vesinikuauto. Elektri tootmiseks tuleb ju ka midagi põletada, soojus tööks muuta, töö elektrienergiaks muuta, elekter kohale transportida, elekter akusse salvestada (või selle abil vesinikku elektrolüüsida) ja käitada elektrimootor (või vesinikumootor - mis on tavaline sisepõlemismootor ju). Lõplik kasutegur tuleb sootuks madal.
Kokkuvõtteks - sisepõlemismootor (sh ka lennukimootorid jmt) ei kao kuhugi veel niipeagi. Ei näe seda ei meie ega ka meie lapsed. Kütus ehk tuleb teisest allikast.

Minuarust läheb see kõrgtehnoloogia teema kohati üledramatiseerimiseks.

Võta Lahesõjad - kui palju viimasepeal relvi ja lennutunde kulutadi Saddami tabamiseks ja nende vahenditega ta tabamata jäigi. Karta on, et eeltöö enne lennuki õhkutõusmist oli suurusjärgu võrra suurem kui missioon ise.

Tabasid ta jalaväelased, mis kasutasid sama relva, mis Vietnami sõja ajal, samasuguseid saapaid ja raadiojaamu. Kasutades koputajatelt saadud infot, mis on luuretegevuse viis olnud juba enne meie ajaarvamist.

Edasi tekib küsimus, kas Saddam oleks tabatud, kui ameeriklased poleks sellises ulatuses olukorda Iraagis kontrollinud - mida kontrolliti ikkagi "külma sõja vanaraua" abil.

Jätaks selle "isakeste" hukkamise kõrvale ja tuleks teemasse.
Märkus süsteemi kogukasuteguri kohta on asine. Elektri tootmine fosiil/biokütusest jääb 37-45% vahemikku. Tuumajaamadel madalamast temperatuurist tingituvalt 30-36 vahele. Seega süsteemi kasutegur võiks olla ~25% tuuri. Termosünteesi kasutades oleks süsteemi kasutegur vesiniku muunadmisel 50% ja lisaks oleks võimalus jääksoojusest elektrit toota nii 30-35% kasuteguriga. Ehk siis oleks 1MW/h soojusenergjast saada vesiniku 12,5kg ja 165KW/h elektrit.. võimalik et ka soojust aga selle kättesaamisega ei ole siiani eriti pingutatud. Termosüntees eeldab temperatuure üle 850 kraadi. Tegeldakse aktiivselt selliste tuumajaamadega http://nuclear.inl.gov/gen4/vhtr.shtml aga igas praegu töötava elektrijaama kateldes on temperatuur tunduvalt kõrgem. Küsimus on pigem hinnas ja vajaduses.
Elektrijaama katlasse nimelt tuleb ka midagi soojuse saamiseks toppida
Selle kütuse "teisest" allikast tulemisega saavutaks lähis-idas rahu või vähemalt ei kotiks nende rahutused enam kedagi ja arvestades tuleviku energja puudusega ehk hoiaks ka nii mõnegi sõja ära.
Mis puutub sisepõlemismootorisse siis palun http://www.theaircar.com/genealogy.html ja ei mingit põlemist. Paljud asjad on võimalikud...

Mahutavus ju ongi pôhiprobleem ja on seda olnud viimased 100a. Ei ole näha et selles midagi muutuks.

Mahtuvus on 100 aasta jooksul ikkagi suurusjärgu võrra paranenud. Nafta ületootmiskriisi ennustab "Bloomberg" lähema 10 aasta jooksul.


http://www.economist.com/node/10789409




http://www.f1technical.net/forum/viewtopic.php?t=22377
Tolles foorumilõngas veel hulk huvitavat juttu.



http://www.bloomberg.com/features/2016-ev-oil-crisis/

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

See on samasugune jutt nagu 2% eelarvest kaitsekuludest tagab piisava kaitsevôime. Sôdivad absoluutnumbrid mitte protsendid!
Energiatihedus aku vs. kütus Wxhr/kg ju olematu+veel muud hädad.
http://www.energyresourcefulness.org/Fu ... g_ins.html

Suur osa sellest mängust käib maksumaksja raha eest, analoogia eurotoetustega.

Akudega on see teema, et põhiprobleem ei ole isegi mahtuvus, vaid eelkõige just laadimine. Bensiiniautosse kallad energiakandjat. Akusse pumpad puhast energiat. Ükski elektrivõrk ei peaks vastu neid koormusi, mis kaasneks massiivse kiirlaadimisega (kui räägime nt kuni 15 minutist). Lisaks nende energiakoguste juures tekib palju soojust, mis tuleb akupakist kuidagi välja juhtida. Utiliseerimise probleemid. Probleemid põhjamaades (elektritaksodes on salongo kütteks ju diisliküttel webastod!) Üldine füüsikaline printsiip on, et energia transformeerimisel kõrgemale tasemele tuleb teha tööd. Bensumootoris tehakse soojuse arvel tööd, et sõita. Elektriauto jaoks tehakse soojuse arvel tööd, et toota elektrit, et muuta see elekter tagasi tööks, et sõita. Kui vaadata kogu energiasaamise protsessi, siis energeetiliselt on elektriauto summaarne kasutegur paratamatult madalam sisepõlemismootori omast. Vastupidist efekti aitab aga anda: maksud (seal peal pole nii palju makse), olemasoleva võrgu kulud jagunevad mitte vaid sõidukitele, aga kogu energeetikale, st tööstused, elamud maksavad infrat kinni (aga see ei jää nii, kui autod lähevad üle elektrile). No ja peamine ja ainus reaalne kokkuhoiukoht - elektrit võit toota viisidel, mida ei saa kasutada mootorikütuse tootmiseks.
St minu arust ootab sisepõlemismootorit ees veel pikk ja viljakas elu, iseasi, mida seal põletatakse.

No ja lõpuks määrab kõike raha. Ega's krakkimine niisama tekkinud. Järgmine käik on naftamaardlatest selle osa kätte saamine, mis siiani sinna maha on jäänud (väidetavalt 2/3 koguvarust). Kuni fossiilkütuste energia on odavam, seni see ei kao.

Veidi siis teemasse ka: vene fossiilbojaarid ei hakka kaotama mitte selle pärast, et keegi nende naftat või gaasi ei taha, vaid siis, kui nad ei suuda enam reaalselt konkureerida teiste fossiil-šeikide, -magnaatide ja -jarlidega.