www.militaar.net

Kusjuures jõuallikas BE-7 tarbib kütusena hapnikku ning vesinikku, perspektiiviga hankida seda maandumiskohast ning pääseda suurema kütusehulga kaasavedamisest. Sest vett on Kuul leitud...

No vett ju tänase seisuga leitud mujaltki kui kuult...........

karrvik kirjutas:No vett ju tänase seisuga leitud mujaltki kui kuult...........

Seda küll, lihtsalt hetkel on päevakorras Kuu.

Space X saatis ühe kanderaketiga üles 60 Starlinki tehiskaaslast, igaüks pealt 200 kilo, mitme suure antenniga ja päikesepaneeliga. Esimene aste oli kasutusel kolmandat korda ning maandus edukalt mereplatvormil OCISLY.

See Starlinki start oli mitmes mõttes tähelepanuväärne. Esiteks oli see seni kõige raskem laadung, mida taaskasutatavas konfiguratsioonis Falcon9 on orbiidile toimetanud. Satelliitide mass kokku on 13,6 tonni, Musk ise säutsub 18,5 tonnist (pidades silmas ilmselt laadungi kogumassi ja USA tonne).
Satelliidid ise on 'esimesed pääsukesed' suuremast süsteemist, millega SpaceX tahab hakata otse lõpptarbijatele üle maailma internetiühendust pakkuma. Starlink valmiskujul peaks koosnema 12000 (jah kaksteist tuhat) satelliidist, mis tiirlevad maalähedasel orbiidil kolmel erineval kõrgusel. Kuna SpaceX ise tegeleb nii satelliitide väljatöötamise, tootmise kui ka üleslennutamisega, on kulud minimaalsed.
Kogu asja mõte on teenida kena kasumit ja kasutada seda kosmosevallutuse plaanide rahastamiseks.
Muide, Jeff Bezosel on täpselt sama plaan, aga tal pole veel ei kanderaketti ega satelliite. Seetõttu annab Musk praegu täiega hagu, et edumaad ära kasutades esimesena turule tulla ja seal end kindlustada.
Starlinki võrgu minimaalseks toimimiseks on vaja veel 5-6 sarnast starti, mis tulevad ilmselt niipea, kui veel ahjusoojad satelliidid valmis saavad ja F9 lastiruumi topitakse.

President Trumpilt siis selline jutt;
https://www.err.ee/946237/trump-saadame ... smissiooni
Käimasoleva kaubandussõja raames muidugi kahtlane, kas Jaapanil on huvi oma raha USA kosmosetööstusesse matta, samal ajal kui Jaapani tooteid USA turult tollidega välja üritatakse suruda.
Samas, kes teab! Need kellel reaalset jõudu on ja ei häbene seda Trumpile demonstreerida on mingil hetkel Ameerika suured sõbrad ja teevad, mis tahavad.
Ere näide ju Põhja Korea Kim, kelle tuumaambitsioonidega Trump leppinud on;
https://www.err.ee/945906/trumpi-pohja- ... i-hairinud

PK-ga värvis Trump ennast ise nurka: kuulutas igal pool, kuidas ta selle probleemi lahendab, ja ei saa nüüd blamaaži kartuses nn. rahuprotsessi nurjumist tunnistada. Junn itsitab pihku ja teeb, mis tahab.

Teema juurde tagasi. Rong see sõitis...: https://forte.delfi.ee/news/kosmos/vide ... d=86350577

Tänaseks on see 'rong' juba enamjaolt laiali hajunud, aga astronoomid on mures küll, kui taevasse tekib varsti satelliite juba rohkem kui tähti.
Starlinki satelliitide jälgimiseks on isegi spetsiaalne online-rakendus tehtud:
https://me.cmdr2.org/starlink/#459
See väidab, et Eestis peaks nad näha olema näiteks täna õhtul kell 22:29 lõunakaares 10-16 kraadi horisondist kõrgemal umbes 4 minuti jooksul.

Teine huvitav teema Starlinki tüüpi 'otse taevast' internetiga seoses on, et kuidas suhtuvad sellesse valitsused (eeskätt Hiina), kes tavatsevad internetti filtreerida ja tsenseerida. SpaceX on ilmselt sunnitud siin Hiina valitsusega koostööd tegema kasvõi juba sellepärast, et Musk ei saa sinna rajatava Tesla autotehase tõttu nendega suhteid rikkuda.

Uus reis Kuule maksvat 20-30 B 5 aasta jooksul: https://forte.delfi.ee/news/kosmos/nasa ... d=86532805

onu juulius kirjutas: Teine huvitav teema Starlinki tüüpi 'otse taevast' internetiga seoses on, et kuidas suhtuvad sellesse valitsused (eeskätt Hiina), kes tavatsevad internetti filtreerida ja tsenseerida. SpaceX on ilmselt sunnitud siin Hiina valitsusega koostööd tegema kasvõi juba sellepärast, et Musk ei saa sinna rajatava Tesla autotehase tõttu nendega suhteid rikkuda.

Otse taevast internetti pakutakse juba aastaid väga mõisltiku hinnaga üle maailma. Ei loo see Musk midagi väga uut ja enneolematut. Euroopas ja ka meil Eestis saab Tooway käest odavaima pakiti juba u 35€ kuus kätte ( jah, mahupiiranguga)

smr kirjutas:

onu juulius kirjutas: Teine huvitav teema Starlinki tüüpi 'otse taevast' internetiga seoses on, et kuidas suhtuvad sellesse valitsused (eeskätt Hiina), kes tavatsevad internetti filtreerida ja tsenseerida. SpaceX on ilmselt sunnitud siin Hiina valitsusega koostööd tegema kasvõi juba sellepärast, et Musk ei saa sinna rajatava Tesla autotehase tõttu nendega suhteid rikkuda.

Otse taevast internetti pakutakse juba aastaid väga mõisltiku hinnaga üle maailma. Ei loo see Musk midagi väga uut ja enneolematut. Euroopas ja ka meil Eestis saab Tooway käest odavaima pakiti juba u 35€ kuus kätte ( jah, mahupiiranguga)

Starlink on ikka täiesti uut moodi asi võrreldes kõige senisega. Alustuseks on selle asja latency kiirem kui valguskaablid Maa peal.

Muski võib õnnitleda- järjekordne (arvult kolmas) Falcon Heavy startis õnnestunult. Võrdluseks siia kõrvale Roskosmose poole aasta edusammud:
*Lubatud "enam kui 30 stardist" aasta jooksul mahtusid esimesse poolaastasse 5.
*Lubatud kümnest Protoni ja Angara stardist toimus esimese poolaasta jooksul üks.
*2019 aasta juuni lõpuks tuleb VF osaks 12,5% orbitaalstartidest (2000ndetatel oli see number 35-40%, 2017 21%, 2018 15%)

Samuti on leidnud kinnitust kõlakad Euro-Sojuzide startide lõpetamise kohta, uusi tellimusi Ariadne Space poolt rakettidele enam pole.

Mõni sõna sellest viimasest Falcon Heavy stardist. Missioon oli nõudlik ja lennuprofiil SpaceX-il senistest kõige keerukam - kokku 24 satelliiti tuli toimetada kolmele eri orbiidile (2 LEO + 1 MEO), mis tähendas teise astme mitut täiendavat käivitust ja kursimuutust. Selle kõigega toimetulekuks tuli anda teisele astmele enne eraldumist maksimaalne algkiirus, mis omakorda tähendas esimese astme kekmisele korpusele eriti käredat atmosfääri sisenemist. Nagu selgus, siis oligi koormus pisut liiast ning kekmise korpuse maandumine ujuvplatvormile ebaõnnestus napilt. Musk väidab, et kuumad gaasid pääsesid laskumise käigus mootoritele ligi ja kahjustasid keskmise mootori veojõu suunamise mehhanismi, mistõttu rakett ei suutnud maanduma asudes enam püstiasendis tasakaalu hoida. Väidetavalt on juhtarvuti programmeeritud sellises olukorras enne päris külili kukkumist OCISLY säästmiseks mootorile korraks täisgaasi andma ja see oligi see, mida veebiülekandes võis näha. Vähemalt õnnestus suurem kahju ära hoida.
Missioon kogu oma keerukusega oligi SpaceX-ile omamoodi "kondiproov" (eriti USAF poolt) ja kuna sellest tuldi auga välja, siis on Muskil nüüd seal jalg palju kindlamalt ukse vahel kui enne.

Täienduseks eelmisele postitusele: SpaceX on üllitanud video, mis on üles võetud kosmosest naasva voolundi ühe poole seest (mõlemad pooled saadi tervelt kätte). Visuaalselt päris efektne.
https://www.youtube.com/watch?v=IQ6Vw7LPrAI