www.militaar.net

Muskimanajate(ja oi kui palju neid on) skaala nihkus taas ühe astme võrra...

Вот когда полетит их Falcon 1, тогда поговорим. 
Вот когда будут клиенты, тогда поговорим. 
Вот когда будет контракт с NASA, тогда поговорим. 
Вот когда полетит их Falcon 9, тогда поговорим. 
Вот когда построят свой корабль, тогда поговорим. 
Вот когда он долетит до МКС, тогда поговорим. 
Вот когда будут запускать геостационарные спутники, тогда поговорим. 
Вот когда придумают, как сажать ракеты, тогда поговорим. 
Вот когда посадят хоть одну, тогда поговорим. 
Вот когда посадят на баржу, тогда поговорим. 
Вот когда начнут сажать после вывода на ГПО, тогда поговорим. 
Вот когда полетит б/у ракета, тогда поговорим. 
Вот когда запустят свой Falcon Heavy, тогда поговорим. 

===вы находитесь здесь=== 

Вот когда сделают свой Dragon 2, тогда поговорим. 
Вот когда начнут возить людей, тогда поговорим. 
Вот когда запустят аппарат к Луне, тогда поговорим. 
Вот когда научатся сажать корабль без парашютов, тогда поговорим. 
Вот когда запустят Red Dragon, тогда поговорим. 
Вот когда он сядет на Марс, тогда поговорим. 
Вот когда сделают свой марсианский транспорт, тогда поговорим. 
Вот когда высадят людей на Марсе, тогда поговорим. 
Вот когда колонизируют Марс, тогда поговорим. 
Вот когда терраформируют Марс, тогда поговорим.

Musk pole veel päris rahul
https://novaator.err.ee/681543/elon-mus ... at-raketti
Muuseas see Raptor mootor, mida SpaceX praegu arendab. Kas see on venelaste NK 33 või RD 180 koopia? Wikipeedia väidab midagi omamoodi olevat, aga minu inglis keele oskuse jaoks läheb asi liiga keeruliseks!
https://en.wikipedia.org/wiki/Raptor_(r ... ne_family)
Igal juhul on vene kosmosetööstuse tulevik tume.

Musk ütles konverentskõnel, et Falcon 9 üleslaskmine maksab 60 miljonit ja Falcon Heavy 90 miljonit. Falcon 9 viib üles 22800 kg ja Falcon Heavy 63800kg. Seega kilo ülesviimise hind madalale orbiidile kukkus just 2631 dollarilt 1410 dollarile.

teeline35 kirjutas:Muuseas see Raptor mootor, mida SpaceX praegu arendab. Kas see on venelaste NK 33 või RD 180 koopia? Wikipeedia väidab midagi omamoodi olevat, aga minu inglis keele oskuse jaoks läheb asi liiga keeruliseks!

Raptor on "full-flow staged combustion" (mul pole aimugi kuidas seda korrektselt emakeelde tõlkida) mootor. Nagu lingist lugeda, oli venelastel kunagi analoogne disain (RD270) mida lendama ei saadudki.

https://www.youtube.com/watch?v=TMbl_ofF3AM
Siit olen aru saanud, et tava raketimootorites juhitakse mingi osa kütusest kõrvale kütuse ja oksüdeerija pumpade käivitamiseks. NK 33 oli esimene töötav mootor millel õnnestus pumpade käivitamiseks kulunud kütuse ja oksüdeerija põlemisel tekkinud rõhk suunata peamisse põlemiskambrisse. see peaks sama suure tavamootoritega võrreldes andma umbes 30% suurema tõukejõu. Marsile mineku kõnes lubas Musk Raptori mootorit, mis natuke suurem olles Merlin mootorist annab umbes kolmandiku võrra suuremat tõukejõudu.
Full flow tähendab midagi täisvoolámist, aga Staged Combustion statsionaarne põlemine. Nii vähemalt google pakub.
Mis Raptori ja NK 33 töötamise põhiline erinevus siis on?

teeline35 kirjutas:Full flow tähendab midagi täisvoolámist, aga Staged Combustion statsionaarne põlemine. Nii vähemalt google pakub.

Vast ikka astmeline põlemiskambritega süsteem?

Walter2 kirjutas:

teeline35 kirjutas:Full flow tähendab midagi täisvoolámist, aga Staged Combustion statsionaarne põlemine. Nii vähemalt google pakub.

Vast ikka astmeline põlemiskambritega süsteem?

Üldnimetus mootorile kus osa kütusest põletatakse enne (pea)põlemiskambrisse jõudmist eelpõlemiskambris on staged combustion engine.

Staged combustion engine jaguneb kahte alaliiki:
- mootorid, kus eelpõletatud kütusega pannakse koos tööle nii kütuse kui oksüdandi pumbad
- mootorid, kus on kaks eraldi eelpõlemiskambriga pumpa. Sellele on antud nimetus Full flow.

Mõte on selline, et eelpõlemiskambrisse suunatakse kas kogu kütuse või oksüdandi hulk ja lisatakse vastupidi väike kogus oksüdanti või kütust. Nii ei toimub põlemine osaliselt.

Esimese variandi mootoritel on see puudus, et pump on sisuliselt (hästi lihtsustatult kirjeldades) võll kolme vurriga. Ühele suunatakse eelpõlemiskambrist osaliselt põlev segu ja teised pumpavad vastavalt kütust ja oksüdanti. Selle süsteemi nõrk koht on asjaolu, et näiteks kütuse põletamisel vähese oksüdandiga ei tohi sinna lisanduda "kogemata" veel oksüdanti. See nõuab aga "vurride" hoolikat isoleerimist, mille ebaõnnestumisel lendab mootor pilbasteks.

Full flow puhul on tegemist kahe eraldi pumbaga - kütuse pumbas on eelpõlemiskambris põletatud kütust vähese oksüdandiga, oksüdandi pumbas vastupidi on oksüdandis põletatud vähest kogust kütust. Kui toimub leke, siis näiteks kütusepumba puhul ei ole progresseeruvat lagunemist oodata, kuna seda tekitaks oksüdant, mida sinna kogemata juurde tulla ei saa.

Ehk full flow mootor on natuke suurema arvu juppidega, kuid põhimõtteliselt töökindlam variant.

Tänud Siilike asja seletamise eest.

Venemaa kaotab kommertslendude turgu
https://www.newsru.com/russia/07feb2018 ... rus.html#1

Ameeriklastel inimese üleslennutamise võimekust minu teada ikka veel pole, samamoodi euroopas. Elon Musk ka teatas, et Falcon Heavyle inmese üleslennutamise sertifikaate taotleda plaanis pole. See nish on veel suures osas venelaste käes.

teeline35 kirjutas:Ameeriklastel inimese üleslennutamise võimekust minu teada ikka veel pole, samamoodi euroopas. Elon Musk ka teatas, et Falcon Heavyle inmese üleslennutamise sertifikaate taotleda plaanis pole. See nish on veel suures osas venelaste käes.

Siin on küsimus sertifitseerimises, mitte võimekuses. Vajaduse korral saadakse bürokraatlikest tõkenditest kergesti üle.

Ameeriklastel inimese üleslennutamise võimekust minu teada ikka veel pole, samamoodi euroopas. Elon Musk ka teatas, et Falcon Heavyle inmese üleslennutamise sertifikaate taotleda plaanis pole. See nish on veel suures osas venelaste käes.

Kui ma nüüd õieti mäletan, on Muskil kapsli katselennud planeeritud selle aasta teise poolde. Olid vist aprilli planeeritud, aga mingil põhjusel lükati edasi.

teeline35 kirjutas: Elon Musk ka teatas, et Falcon Heavyle inmese üleslennutamise sertifikaate taotleda plaanis pole. See nish on veel suures osas venelaste käes.

Ei ole sellepärast, et madalale orbiidile lennutamiseks piisab Falcon 9-ast täiesti. Nii Musk'i kui ka Boeing'u kapsliga tehakse lende selle aasta teises pooles.

Kuna ma pole Muski tegemistega end pidevalt kursis hoidnud, siis nüüd õnnestunud Falcon Heavy stardi puhul sai erinevatest meediaväljaanetest uudist loetud. Ja kohe hakkasid vastuolud raketi võimuses koha pealt silma riivama. Mitmed väljaanded nimetavad Falcon Heavyt ajaloo võimsamaks raketiks, ning lubatakse sellega lausa Marsile inimesi läkitada. Kohati mainiti ka moka otsast Saturn V ka ära.
No kas on tänapäeva ajakirjanikel on tõesti nii raske 5 min aega googeldamisele kulutada?
Wikipedia andis kandevõime kohta järgmised andmed, kui keegi leiab, et midagi valesti palun korrigeerige:

Saturn V - 140,000 kg
Energia - 100,000 kg
Falcon Heavy - 63,800 kg

Sinna vahele võiks veel venelaste N1 oma 95,000 kg paigutada aga kuna see õnnestunud lendu kunagi ei teinud, siis jääb Falcon Heavyle siiski kõigest 3s koht. Ma saan aru küll, et tänapäeval elektroonika ja ka paljud muud asjad on palju kaalu kaotanud aga talupojamatemaatika ütleb, et Marsile sellise riistapuuga inimesi ei lennuta.

Fuchs kirjutas:Kuna ma pole Muski tegemistega end pidevalt kursis hoidnud, siis nüüd õnnestunud Falcon Heavy stardi puhul sai erinevatest meediaväljaanetest uudist loetud. Ja kohe hakkasid vastuolud raketi võimuses koha pealt silma riivama. Mitmed väljaanded nimetavad Falcon Heavyt ajaloo võimsamaks raketiks, ning lubatakse sellega lausa Marsile inimesi läkitada. Kohati mainiti ka moka otsast Saturn V ka ära.
No kas on tänapäeva ajakirjanikel on tõesti nii raske 5 min aega googeldamisele kulutada?
Wikipedia andis kandevõime kohta järgmised andmed, kui keegi leiab, et midagi valesti palun korrigeerige:

Saturn V - 140,000 kg
Energia - 100,000 kg
Falcon Heavy - 63,800 kg

Sinna vahele võiks veel venelaste N1 oma 95,000 kg paigutada aga kuna see õnnestunud lendu kunagi ei teinud, siis jääb Falcon Heavyle siiski kõigest 3s koht. Ma saan aru küll, et tänapäeval elektroonika ja ka paljud muud asjad on palju kaalu kaotanud aga talupojamatemaatika ütleb, et Marsile sellise riistapuuga inimesi ei lennuta.

Kui vaadata, mida SpaceX ütleb, siis see on "most powerful operational ...". Ja nii mõnedki pealiskaudsed või ebakompetentsed ajakirjanikud unustavad sõna "operational" sealt ära.

Fuchs kirjutas:....
Sinna vahele võiks veel venelaste N1 oma 95,000 kg paigutada aga kuna see õnnestunud lendu kunagi ei teinud, siis jääb Falcon Heavyle siiski kõigest 3s koht. Ma saan aru küll, et tänapäeval elektroonika ja ka paljud muud asjad on palju kaalu kaotanud aga talupojamatemaatika ütleb, et Marsile sellise riistapuuga inimesi ei lennuta.

Marsile lendava asjanduse saab ka orbiidil kokku panna, lihtsalt peab olema piidsavalt võimas rakett millega mooduleid orbiidile saata.

Ei tasu jah ajakirjanike rumalust alahinnata. Samamoodi ajasid muigama uudised pealkirjadega: "Tesla põrutas Marsist mööda!", samaaegselt kui LIVE kaamera video näitas veel maad. Tegelikult muidugi lihtsalt muutus orbiit, mis aja jooksul viiba selle masin pigeb marsi ja asteroidivöö vahele.

Väidet "ajaloo võimsaim" ma netiavarustest ei leidnud. Nii SpaceX kui ka uudised, mis silma hakkasid, nimetavad seda lihtsalt maailma võimsamaks raketiks. Mis tõsi, on pooltõde, kuid tõepoolest on tegu on maailma võimsaima hetkel kasutuses oleva kanderaketiga. Seda jälle siiski üsna pika puuga, kuna Falcon Heavy kannab orbiidile ligi 2x rohkem kui nimekirjas järgmine, Delta IV Heavy.

Mis Marsile lendamisse puutub, siis Falcon Heavy'ga plaanitakse sinna parimal juhul saata ainult droone. Marsi jaoks on mõeldud uuem, oluliselt võimsam rakett (mille katsetustega loodetakse alustada järgmisel aastal): SpaceX BFR. Mis omakorda kasutab vedel-metaani kütusena kasutavat Raptor mootorit mille "full-flow staged combustion" tööpõhimõtet ülalpool just arutati (ja mida mina tõlkida ei ürita).

Metaan on valitud uuem ootori kütuseks peamiselt seetõttu, et seda on vee olemasolul kerge ka Marsil sünteesida, mis on hädavajalik, et üldse mingisugustest vähegi teostatavatest kahe-otse sõitudest rääkida.