1. leht 1-st

Venelaste hinnangud enda ja NATO sõjatehnikale 1977. aastal

Postitatud: 23 Juul, 2018 22:26
Postitas erick
Väga hiljuti ilmus CIA declassified dokumentide seast välja tõeline pärl - CIA agendid olid 1977. aastaks saanud enda valdusesse kaks NSVLi uurimistööd, kus arvuti abil oli modelleeritud erinevate tollal saadaolevate sõjamasinate lahingupotentsiaali ja võrreldud neid NATO analoogidega. Materjal on väga intrigeeriv, kui tagasihoidlikult väljenduda.

Mõned näited. T-55 on uuringus võetud baasiks, selle lahinguefektiivsus on 1.0.

TANKID

NSVL

T-34 85mm 0.49
IS-3 0.83
T-55 1.0
T-64B 1.50
T-72 1.70
T-80 (125mm) 1.80
T-80B (125mm + Kobra antitankiraketid) 2.80

NATO

M41 Walker Bulldog kergetank (76mm) 0.36
AMX 13 75mm autolaaduriga kergetank 0.80
M48A1 Patton (90mm) 1.00
Leopard 1 (105mm) 1.10
M60A2 Patton Starship 155mm raketikahuriga 2.20
Leopard 2 (120mm) 2.40
XM-1 (tulevane M1 Abrams, 120mm) 2.50

Raketid tundusid olema võtmeks, NSVLi sõjandusteadlased hindasid neid kõrgelt selle tabeli alusel.

Samasugune tabel on ka lennukite kohta, mõned numbrid:

MiG-27 2.40
MiG-23m 4.0
Su-24 4.0
Tu-22m 6.3

F-4E Phantom 4.1
Mirage 4.4
F-15 9.5
F-14 11.9

Allikas: https://www.cia.gov/library/readingroom ... -08-25.pdf

Teravsilmad märkavad, et ajalugu muide on juba oma korrektuure teinud, seega tasub neid numbreid vaadata kui projektsiooni 1977. aasta andmete alusel. Valemit mille alusel ühiku lahingutehnika potentsiaali arvutatakse, CIA-l teada saada ei õnnestunud.

Mulle endale hakkas silma näiteks järgmine.

* T-80B oli reaalselt lahinguväljal täielik häving, T-72 eelistavad venelased siiani üle selle.
* F-15 air superiority variantide kombineeritud kill ratio on 102:0, F-14 oma õhulahingutes 33.75:1.
* M60A2 Starship mida venelased kõrgelt hindasid, osutus reaalsuses ebapraktiliseks tänu tehnilistele probleemidele ja projekt lõpetati.

Re: Venelaste hinnangud enda ja NATO sõjatehnikale 1977. aas

Postitatud: 24 Juul, 2018 7:29
Postitas Kapten Trumm
NSVL ülekaalu inimluure alal arvestades ei saa muidugi ka välistada seda, et selline "uurimistöö" lekitati CIA agentidele spetsiaalselt.
* T-80B oli reaalselt lahinguväljal täielik häving
Millel see arvamus põhineb? Moderniseeritud T-80d hakkavad kuuluma külmadel aladel asuvate üksuste relvastusse just põhjusel, et turbiinmootoriga pole külmaga selliseid probleeme nagu diisliga. Viimase põlvkonna tanke oli NSVL relvastuses 1990 järgnevalt
T-80 4000 tk
T-72 10 000 tk
T-64 9700 tk.

T-72 eelistamise põhjuste hulgas (peale diiselmootori ja lihtsama ehituse) on mõistagi ka asjaolu, et NSVL tankide hierarhias oli tegemist säästutankiga, mis enamasti asusid Vene sisemaistes sõjaväeringkondades (sh ka Eestis), samal ajal T-80 ja T-64 asusid kas kolmes väegrupis raudse eesriide taga või siis teises eshelonis Ukrainas ja Valgevenes. See ilmselt mängiks ka rolli, millised tankid kuhu jäid. Mingi osa on ka tanke tootnud (ja ülalhoidmisega tegeleva tehase) asukoht. Näiteks T-64 toodeti ainult Harkovis (jäi Ukrainale), T-72 toodeti Uuralis (jäi venele), T-80 toodeti kahes kohas, Leningradis ja Omskis. T-72 "populaarsus" näib olevat ka tingitud sellest, et neid jäi külmast sõjast alles kõige rohkem.
* F-15 air superiority variantide kombineeritud kill ratio on 102:0, F-14 oma õhulahingutes 33.75:1.
Õhulahingud on kõik toimunud downgradetud eksporthävitajate vastu, kolmanda maailma piloodid roolis (näiteks MiG-21 relvasüsteemiga MiG-23E) ja seal võitude hulgas pole ainsatki NSVL lendurit ja NSVL-spec masinat (viimaseid leidub tõepoolest MiG-21 kaotuste hulgas mõningaid, kuid seal pole kaotused isegi mitte 10:1). Ühesõnga efekti suhe oli selgelt NSVL kahjuks, aga kindlasti mitte nii kuivalt nagu araablaste vastu.

Re: Venelaste hinnangud enda ja NATO sõjatehnikale 1977. aas

Postitatud: 24 Juul, 2018 11:13
Postitas erick
Kapten Trumm kirjutas:NSVL ülekaalu inimluure alal arvestades ei saa muidugi ka välistada seda, et selline "uurimistöö" lekitati CIA agentidele spetsiaalselt.
* T-80B oli reaalselt lahinguväljal täielik häving
Millel see arvamus põhineb? Moderniseeritud T-80d hakkavad kuuluma külmadel aladel asuvate üksuste relvastusse just põhjusel, et turbiinmootoriga pole külmaga selliseid probleeme nagu diisliga. Viimase põlvkonna tanke oli NSVL relvastuses 1990 järgnevalt.
Tšetseenia sõdade põhjal. Võib küll muidugi rääkida, et mehed olid halvasti treenitud ja tankid saadeti linnalahingusse ilma jalaväeta, aga fakt on fakt, et laskemoonaresti asetus oli väga halb ja tabamuse puhul meeskond kõrbes koos tankiga või lendas torn pealt. Abramsil ja Leopard 2-l on laskemoon eraldi meeskonnast, kui ka pihta saab, jäävad mehed ellu ja tank isegi suudab omal jõul evakueeruda ehk.

Re: Venelaste hinnangud enda ja NATO sõjatehnikale 1977. aas

Postitatud: 24 Juul, 2018 11:26
Postitas Kapten Trumm
Sedasi, nagu Groznõi lahingus sõideti linna sisse, oleks hävitatud ka Leopard 3d kui soovite. RPG-7 lastud maja katuselt allasuunas lendab läbi suvalise tanki torni lae.
Laskemoona detonatsioon kui kumulatiivjuga või noolmürsk tabab moona, on KÕIKIDE vene 3-mehelise meeskonnaga tankide ühine probleem (Süürias on neid SAA T-72 lennanud taevasse tohutult).
Siin pole väga suurt vahet, kas T-64, T-72 või T-80, väiksed erinevused on soomuse läbistatavuses, aga lõpptulemus on üsna sarnane.

NSVL ruumis peetud sõdades kasutati peamiselt Kontakt-1 lisasoomusega või üldse lisasoomuseta masinaid, mis oskusliku TT puhul muutus selle hävitamise üsna lihtsaks (kasvõi see Groznõi aastalõpu lahing.

T-80 probleem praktikas on turbiinmootor - ma pole nagu kuulnud, et mootori rikete pärast neid eriti palju oleks lahinguväljale maha jäänud.

Re: Venelaste hinnangud enda ja NATO sõjatehnikale 1977. aas

Postitatud: 02 Sept, 2018 20:53
Postitas eloscuro
T72 vs T80 automaatlaaduri teemasse: T80 hoiab moona püstises asendis = suurem tõenäosus katastroofiliste tulemustega tabamuseks. Olgugi, et moona mahub rohkem.
Pilt

Re: Venelaste hinnangud enda ja NATO sõjatehnikale 1977. aas

Postitatud: 07 Sept, 2018 21:57
Postitas Xender
Põhjus pole mitte rohkem mahtumises, vaid saab kasutada pikemaid laenguid, lahingukindlus umbes samas suurusjärgus.