huvitun kirjutas:Mulle viskas üks vene troll nina peale sellise artikkula.
Boeing olla üheskoos SAAB-iga välja töötand treeninglennuki T-X.
Väidab artikkul, et lennuk on maha viksitud venelaste poolt 1980-1990 aastail välja mõeldud S-54 pealt
https://rg.ru/2019/03/25/v-ssha-skopiro ... Ax8yjuevo0
See on nii loll ja ilmselgelt siseriiklikuks tarbimiseks genereeritud artikkel, et kohe provotseerib kommenteerima
Üldse selline välimuse järgi kommenteerimine on üks jaburamaid asju, mis lennukite puhul teha saab ja loomulikult genereerib trollivabrik sellest "lapiku maa teooriaid" välja täiesti taotuslikult. Viskan mõned ilmselgemad faktid õhku, eks kes viitsib kommenteerib põhjalikumalt:
1. See S-54 ei jõudnud kunagi isegi mitte prototüübini, kuidas sellist asja kopeerida saab? Paberil on igasugu ideed ägedad, kuid reaalsuses maksab lennuk midagi alles siis, kui see ka edukalt mingidki lennutestid läbib. Vähe sellest, S-54 kontseptsioonid, mida arendati, olid ka väga erinevad. Näiteks esialgsel olid üldse horisontaalsed tüürpinnad (
canard) eespool tiibu, nagu ka
wiki artiklist näha:
Ei meenuta just eriti palju T-X'i:
2. See artiklis ülesse kiidetud Sukhoi "oma ajast ees" super-treeninghävitaja kaotas millegipärast vene konkursil Yak-130'ele. Irooniliselt, osales Yak-130 baasil välja töötatud Alenia Aermacchi M-346 samuti T-X konkursil (koostöös General Dynamics'iga nime all Leonardo T-100), kuid kaotas Boeingu ja Saabi pakkumisele
Muideks pakkumiste hulgas oli vähemalt 6 erinevat prototüübi,
millest enamik ka lendasid. Muuhulgas osalesid seal uusimad laialt kasutusel olevate treeninglennukid: (
Lockheed/KAI T-50A ja eelmainitud
M-346)
3. Need lennukid on juba mõõtmetelt kui ka otstarbelt täiesti erinevad. S-54 oli rohkem kerghävitaja moodi, millest ka võimsam mootor ja paremad kinemaatilised näitajad. T-X on puhas treeninglennuk. (andmed wikist ja
siit)
- Mõõtmed: T-X (14,5m * 10m * 4m) vs S-54 (12,3m * 9,9m * 4,5m)
- Mootor: T-X F404 (49kN/79kN järelpõletiga) vs S-54 Saturn AL-31FL (74.5kN/122.58kN järelpõletiga)
- Tühikaal: T-X (3250 kg) vs S-54 (4200 kg)
4. Rääkides mootorist, siis
füüsiliselt disainitakse hävitajaid ikka mootori (omaduste) järgi mitte vastupidi (kõik ülejäänud parameetrid sõltuvad sellest lihtsalt niivõrd palju). Al-31 ja F404 on täiesti eri klassi mootorid (nii suuruse ja võimsuse poolest), mistõttu juba see "pisike" vahe tingib täiesti erinevad lahendused lennukil. Loomulikult võib tuua näiteid, kus lennuk kasutab mitut mootorit (F-16) või hiljem seda uuendatakse tunduvalt (F-14, Su-57) kuid siis on sellega disainis juba alati ette arvestatud ja pahatihti tuleb ikka teha suuri ümberkorraldusi.
5. Kõige keerukam osa pole T-X projekti juures aga kindlasti mitte lennuki füüsikalised omadused vaid
avioonika, mis peaks lihtsustama pilootide üleminekut 5. generatsiooni hävitajatele. See on korduvalt toodud T-38 väljavahetamise tähtsaima põhjusega, lennuk on liiga ürgne kasutada ja ei meenuta platvorme, millega pärisel lendama hakatakse enam kuigi palju. Vaevalt, et selles valdkonnas oleks Sukhoi 80ndate lõpu tootelt just palju maha viksida. Eriti arvestades, et eksisteeris antud toode ju
ainult paberilt.
Mis see avioonika lennuki kujusse puutub? Jätame kõrvale kokpiti nutiekraanid jms. Kasvõi T-X
fly-by-wire süsteem peab olema küllalt erinev varasemast, sest käitumine peab meenutama F-22 ja F-35 oma (seetõttu on SAAB maininud juba ka mugavat lendamist kõrgetel kohtumisnurkadel).
Paraku on 5. generatsioonil
fly-by-wire süsteemid üsna erinevad ka viimastest 4. generatsiooni omadest.
Seda nii tarkvaraliselt: Kordades kiirem töökiirus ja rohkemate parameetrite kaasamine otsustamaks, kuidas siis tüürpindu keerama peab - näiteks radarisignatuuri minimaliseerimisega arvestamine. Niipalju kui seda artiklites mainitud on, on lähenemine pea tundmatuseni erinev 4. generatsioonist - seda hoolimata lõpptulemuse sarnasusest (arvuti registreerib juhtkangide liigutusted ja tuletab sellest kuidas peaks tüürpindu liigutama, et täita piloodi soov).
Aga ka riistvaraliselt: Optilise kaabli rohke kasutus, hüdraulika asemel
EHA'de kasutus. Sellised asjad mõjutavad paratamatult ka lennuki sisemisi tehnilisi lahendusi (pole mingeid suuri hüdraulilise vedeliku paake jms). Pilt F-35 elektorohüdraulilisest ajamist: