www.militaar.net

AMvA kirjutas: Kiirekäigulised (15 ja pluss tuhat pööret) võidusõidumootorid nõuavad suurt detoanatsioonikindlust aga samas ka piisavalt kiiret põlemist. Seega ühest rusikareeglit ei ole, et kõrge oktaanarv=aeglane põlemine. Kütus tehakse täpselt selliste omadustega, nagu kasutustingimused talt nõuavad.

Võistluskütused mis segatakse kokku erinevatest alkoholidest, antidetonaatoritest, eetrist jm. asjadest on tõesti hoopis teine maailm (võistlusratta omanikuna tead vast seda isegi) - jätame selle praegu kõrvale. Siin käib jutt 76 vs. 95/98 bensiinide käitumisest.

AMvA kirjutas:Pigem arvan, et tegemist on Walteri poolt eksitusega (tema väide oli kõrgoktaaniline bensiin vajab tugevamat süütesüsteemi). Mina tean, et tugevamat süütesüsteemi (kõrgemat sädemepinget) on vaja just ja ainult kõrgema surveastmega mootorite puhul (mis loomulikult kasutavad kõrge oktaanarvuuga kütust).

No aga me väidame ju sama asja?

AMvA kirjutas:
Svejk, sa mina ka õige Budejovicisse.
Nagu ma kirjutasin siis ma enam ei leia seda artiklit (ausalt otsisisn aga ei buukmarkinud seda). Kütusefirma oli see mis toodab VP Fuels võidusõidukütuseid.

Lugupeetud leitnant Dub!

Oleme jõudnud kõige täiega pudujoovitsisse..

Aga Teie - leitnant Dub - katsuge vastata esitatud küsimustele... http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 55#p583755

...kusjuures hoiatan - minu puhul pole tegemist mingisuguse "Haapsalu hõbemedalistiga", kes ei mäleta, mida ta just eelnevalt väitis....

Omal ajal sai vanemate AZLK 2140 AI-93-lt ümber tehtud A-76 peale Aravete Service's. Tolle aja elu kunnid olid just seal, aga olid head mehed kah. Vahetati plokikaanetihend ja timmiti süüdet. Huvitav, et motiiv oli vist ikka nimetatud bensu hinna vahe või oli küss ka kättesaadavuses? Igatahes taoline käitumine oli üldtunnustatav. Hakkas ikkagi detoneerima, timmi palju tahad. Mõnel kehvemal päeval ei taht Mosse kuidagi puhkama jääda...Mõelda, kui oleks nõukogude insenere rohkem usaldanud ja jätnud 93 peale, oleks ehk puhtam ja kuivem tunne olnud. Samas mäletan bensukriisi aastaid, siis sõitis too risu, ma arvan, suht raketikütuse peal, mida nõukogude armeelastelt sai ärida. Kokkuvõttes hea pill, sõitis millega iganes, kuidas iganes, aga hätta ei jätnud, nahh see detonatsioon. Selline sissekanne.

Huvitav, et motiiv oli vist ikka nimetatud bensu hinna vahe või oli küss ka kättesaadavuses

Zilid ja Gazid sõitsid 76ga, Urale oli tsiviilis suht vähe. Kanister 76 maksis kolm rubla (ametlik hind 6.40), vaadi sai kätte 25 rublaga.

Vägaaustatud "leitnant Dub" - palun reageerige adekvaatselt:

Svejk kirjutas:

AMvA kirjutas:
Ei ole, sest ühe võidusõidukütuseid tootva firma lehel (ei leia enam seda kahjuks) oli sellest juttu. Kiirekäigulised (15 ja pluss tuhat pööret) võidusõidumootorid nõuavad suurt detoanatsioonikindlust aga samas ka piisavalt kiiret põlemist. Seega ühest rusikareeglit ei ole, et kõrge oktaanarv=aeglane põlemine. Kütus tehakse täpselt selliste omadustega, nagu kasutustingimused talt nõuavad.

Kuna sa ennist olid varma linkidega loopima, siis nüüd nagu natukene imestan, et seda ei tule, vaid ainult üldsõnalist juttu.
Ja nii lihtsalt pääsedki? Ei ole nõus ja kõik. Linki ka ei viitsi otsida - vaadake ise...?
Palun link või lingid koos kommentaaridega ja väljatoodud pointidega, kui on võõrkeelsed - või võta sõnad tagasi.
Kerge kahtlus nimelt on, et "raskestisüttiv ja kiirestipõlev" kuidagi nagu kokku loodud ei ole...
Piisab, kui nimetad, millise buusteri või buusterite grupiga on nimetatud nishibesniini puhul tegemist - või kas üldse on tegu bensiiniga, vaid mingi spetskütusega?


P.S.
Kaptenilt ootame endiselt selgitusi "käreda põlemise" asjaolude suhtes...

AMvA kirjutas:
Svejk, sa mina ka õige Budejovicisse.
Nagu ma kirjutasin siis ma enam ei leia seda artiklit (ausalt otsisisn aga ei buukmarkinud seda). Kütusefirma oli see mis toodab VP Fuels võidusõidukütuseid.

...kahjuks selline üldsõnaline leksika meid ei veena...
Paluks konkreetsemalt! See ei ole Teile ringkonnaülemaga arutamine. Praegu küsitakse vastuseid.

(...juhin austatud kaasfoorumlase leitnant Dub`i tähelepanu asjaolule, et rubriik on "Tehnika" - aga mitte näiteks "Üldfilosoofia" või "Miks EKRE orgaaniliselt ei sobi Eesti Vabariigi valitsusse "... )

Teise plokikaane tihendi kasutamisega ei lange surveaste piisavalt, et vastata päriselt tehase 76 versioonile pluss tekib ebanormaalne (st detonatsiooni soodustav põlemiskambri kuju. Seepärast need sedasi "ümber ehitatud" mossed ka detoneerisid larinal. Kui ei detoneerinud, siis oli süüde niipalju hilisemaks keeratud, et võimsus langes jällegi tuntavalt.

Mosse kokku surutud kaanetihendi paksus on jämedalt 1 mm, 1 mm võrra taolise läbimõõduga silindril kaane "tõstmine" alandab surveastet vähem kui üks ühik - st 8,8 pealt 7,8 peale (mis on liiga vähe). Vaja on 7,0 kandis.

Korrektne ümberehitus oli kolbide vahetamine. 76 kolbide komplekte oli toona suhteliselt lihtsalt saada, kuid isetegijatele oli see töö liiga keerukas teha. Kolbide vahetusega säilib põlemiskambri õige kuju ja saadakse õige surveaste, selline mootor töötab samahästi kui originaal ning võimsuskadu praktilises sõidus tunda ei ole (see avaldub kuskil 100 kmh ja ülespoole).

Olen juba Eesti ajal teinud läbi vastupidise - 76 mootor ehitati ümber 93 mootoriks (kuna 76 bensiin kadus müügilt) ja sõites oli kergelt frustreeriv tunne - mingit tajutavat paremat minekut justkui polnud (ok kella järgi natuke oli).

Ühesõnaga, tehase insenerid päris niisama palka ei saanud.

Korrektne ümberehitus oli kolbide vahetamine. 76 kolbide komplekte oli toona suhteliselt lihtsalt saada,

Veel lihtsam ja laialdasemalt kasutatav meetod oli lihtsalt kolbide treipingis "mahatreimine".

Ma olen vormelicmaailmas pöörelnud paar aastat(F4 ja Formula Baltic) , ei ole mina näinud ega kuulnud, et mõni vormel oleks olnud võimeline üldse 76 bensiiniga käimagi. Igal juhul 95 ja pahatihti hangiti kusagilt isegi mingit lisandit, mis tõstis veelgi oktaanarvu. Valdavalt olid need volkari R4 ploki peale tehtud mootorid, kaaned oli ise nikerdatud, pöörded lendasid 8000 peale nipsust, kuna neil olid hoorattad ka ca 2x kergemad. 76'ega poleks need masinad küll liikunud.

Vabandust minu profaanlust, kuid kas võib võtta asja kokku lühikokkuvõttega tavatarbijale: Mida kõrgem oktaanarv, seda suurem kütteväärtus, st energiasisaldus?

Veel lihtsam ja laialdasemalt kasutatav meetod oli lihtsalt kolbide treipingis "mahatreimine".

Ega see niiväga lihtne polegi, kui lahtivõtmise käigus satuvad kolvirõngad teise asendisse/teistpidi, ei pruugi see tulemus enam "odav" olla. Sa ei saa ju kolvirõngastega koos kolbi padrunisse panna. Ja noh, eks ka seal maksab ikkagi asja korrektne teostus, sest nt vene ajal propageeritud Ziguli kaane freesimine sisaldas ka tihti teatud rahvatarkuse elemente.

Kuna mossest eksisteeris põllumajanduslik versioon 76 mootoriga (lisaks olid ka "pirukad" sellega), siis toonases EPT süsteemis olid need varuosad kindlasti saada. Kas ka Videviku tänava pole letis, kahjuks ei tea. 90ndate keskpaigas oli juba. Lisaks tuli arvestada, et kui õnnestus uus auto osta, siis tuli see ju alguses laiali võtta ja korralikult kokku panna, sh ka see mootor, sest mosu mootorite kvaliteet ei kannatanud kriitikat (Ziguli omad olid juba paremad). Õlirõhk oli hädapärane, kompressioon erinev ja väntvõlli tasakaalustamisest polnud põhjust rääkida.

kui lahtivõtmise käigus satuvad kolvirõngad teise asendisse/teistpidi, ei pruugi see tulemus enam "odav" olla. Sa ei saa ju kolvirõngastega koos kolbi padrunisse panna.

Nojah, aga ega's ka uued kolvid ei tulnud, rõngad küljes, ka neile tuli rõngad peale panna. Ja pole see rõngaste mahakatkumine ja pealevedaminegi teab mis raketiteadus. Hülssi läksid ikka plekiribast "rakisega"

Illike kirjutas:Vabandust minu profaanlust, kuid kas võib võtta asja kokku lühikokkuvõttega tavatarbijale: Mida kõrgem oktaanarv, seda suurem kütteväärtus, st energiasisaldus?

Ei ole. Autobensiini kütteväärtusel (ja tihedusel) pole oktaanarvuga otsest seost.
Kõrgema oktaanarvuga bensiinist saab lihtsalt seda kütteväärtust paremini kätte, st kasutegur on suurem.
Mingil määral vähendab kütteväärtust sinna väheväärtusliku pasa segamine ("bioetanool").

Illike kirjutas:Vabandust minu profaanlust, kuid kas võib võtta asja kokku lühikokkuvõttega tavatarbijale: Mida kõrgem oktaanarv, seda suurem kütteväärtus, st energiasisaldus?

Oktaaniarvul on lineaarne seos detonatsioonikindlusega, mitte ei iseloomusta energiasisaldust kui sellist.
Näiteks bioetanool on oktaanarvuga 102, aga kütteväärtust on võrreldes "solkimata bensiiniga" ca 70 % : http://agrt.emu.ee/pdf/2009_2_olt2.pdf

Nojah, aga ega's ka uued kolvid ei tulnud, rõngad küljes, ka neile tuli rõngad peale panna. Ja pole see rõngaste mahakatkumine ja pealevedaminegi teab mis raketiteadus. Hülssi läksid ikka plekiribast "rakisega"

Sissetöötanud mootoril kolbe koos rõngastega tuleb lihtsalt tagasi panna rangelt samas asendis kui nad välja tulid. Võibolla treial suutis kuidagi selle kolvi koos rõngastega pinki panna, siis pole teemaks. Aga juba rõngaste äravõtmine ilma eririistadeta on paras juveliiritöö (kipuvad katki minema) ja kui nad panna pärast kolvile tagasi suvalises asendis, siis julgen arvata, et selline mootor normaalselt tööle ei hakka (suitseb ja pole piisavat kompressiooni).

Klappidel näiteks pole see asend oluline, sest neile tehakse enamasti klapipesa ja tööpinna mingi töötlemine, mis taastab ümaruse. Küll aga peaks klapp samasse pesasse minema.

Kapten Trumm kirjutas:
Ega see niiväga lihtne polegi, kui lahtivõtmise käigus satuvad kolvirõngad teise asendisse/teistpidi, ei pruugi see tulemus enam "odav" olla. Sa ei saa ju kolvirõngastega koos kolbi padrunisse panna. Ja noh, eks ka seal maksab ikkagi asja korrektne teostus, sest nt vene ajal propageeritud Ziguli kaane freesimine sisaldas ka tihti teatud rahvatarkuse elemente.

Püha müristus, kolvirõngaste õieti pealepanek on nende tööde juures see kõige kergem töö.