www.militaar.net

Väline vahe on ainult mootoridüüsi kujus, pööratav mootoridüüs on jänkidel kah ju "stealth". F-22 mootoridüüs on lai, kuid õhuke.
Mootor ise on "stealth" juba sellega, et ta toodab tavalisest väiksema kütuse põletamisega sama veojõu ja seetõttu on väiksema soojusjäljega.
Muidu sellistel kiirustel mootor väga "stealth" ei saagi ju olla, "stealth" on tema sisselasketrakt ja pööratav väljalaskedüüs.
Mootori peamine peegeldusallikas on see suur "ventilaator" - Su-27 ja tema teisenditel paistab see õhukanalist kenasti vastu ja samamoodi peegeldab see kenasti radarikiiri.
F-16-l näiteks ei paista, Super Hornetil paistab osaliselt.

Näiteks B-1B-l kasutati ka selliseid loogelisi õhukanaleid, et raskendada lennuki avastamist radarite poolt, kui B-1A läks suures kõrguses Mach 2.2, siis B-1B üle 1,3 suurt ei pressi enam.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Ameeriklased katsetasid F-16 peal samuti 360-kraadi ulatuses pööratavaid düüse (F-16 MATV), kuid ei hakanud neid millegipärast seeriamasinatel kasutama

http://www.youtube.com/watch?v=qmIQAOG7 ... ure=relmfu

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

Kui sõdasid vaadata, siis toimivate aktiivsete keskmaarakettide võimekus on F-16 väele andnud rohkem juurde kui vigurmanöövrid.
Juba Lahesõjas olid dogfight'id pigem erand kui reegel ja hilisemal ajal pole neid ameeriklaste vastu üldse ette tulnud (Jugoslaavia oli juba puhas AIM-120 business).
Järelikult, kui jänkid oleks pannud hulga miljardeid mootoridüüsidele näiteks AIM-120 asemel, siis mis oleks nad tulemuseks saanud?
Küsimus tegelt põhimõtteline, rakett on võimalik alati inimesega lennukist kiiremini keerama panna (praeguse aja raketid tabavad 20+ G-ga manööverdavaid märke üsna kindalt).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Siin sa pingutad nüüd natuke üle. See, et rakett suudab 20G-ga manöövreid sooritada ei tähenda tingimata, et see suudab 20g-ga manööverdavat märki tabada. Näiteks tüüpmanööver, kus keeratakse üle tiiva raketi lennusuunast ära ning pööret ja keerist jätkates alla raketi suunale vastu sunnib õigel ajal teostatuna ja decoyde viskamisega raketti oluliselt suurema koormusega manöövrit sooritama. Ka tänapäeva raketid ei suuda sensorite piiratuse tõttu minu teada prognoosida lennuki liikumist 3D-s, mis toob kaasa näivad kiirendused, mis on oluliselt suurem kui tegelikkus. Lisaks kaotab rakett suure ülekoormusega sooritatud manöövri puhul tohutult energiat. See on tingitud väikestest kandepindadest.

Huvitav küll, käsiraamatutes on raketitõrjemanööver natuke teistsugune
Kirjeldatud manöövrit kasutati Vietnamis vähemanööverdavate raadiojuhtimisega S-75 rakettide vastu.

Teine teema on muidugi see, et raketi eest pääsemiseks on vajalik teada (parem näha), kust rakett tuleb, et manööverdada end õigesse positsiooni.
Telefoniposti suuruse ja suure tossusabaga lendavad S-75 vastu on see suhteliselt lihtne, aga nt uuemad AIM-9/120'd on nn low smoke mootoriga, üsna väikesed ja seega ka silmaga raskesti märgatavad, kui mootor on lõpuni põlenud, siis ei suitse ta enam üldse.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Oi kindlasti on raketitõrjemanöövrid hoopis teistsugused kui kirjeldatud. Toodud näide on toodud pigem selleks, et illustreerida olukorda, mis võib raketilt nõuda hoopis suuremat ülekoormust kui lennukilt. Hetkeks võiks unustada ära reaalselt lendavad lennukid (mis ei tee 20g manöövreid) vaid rääkida sinu poolt kirjeldatud 20g-ga manööverdavast sihtmärgist. Millised need sihtmärgid oleksid ja millised raketid suudavad neid tabada? Lisaks võiks tsiteerida veel ühte raamatut:

Selle järgi peaks 20g-ga manööverdava sihtmärgi tabamiseks tegema rakett jämedalt 100g-d. Ma ei ole eriti veendunud, et AIM-120 suudab 15 tonnisele väändemomendile vastu pidada. Või AIM-9 8 tonnisele. Kindlasti laguneb sellise lateraalse ülekoormuse juures tükkideks tahkekütuse rakettmootori kütus (ehkki praktikas on märgini jõudes kütus tavaliselt ära põlenud). Samuti ei jää raketi kin. energiast midagi järele pärast 100G-ga manööverdamist.

Radari peegelduse kõrval loogelised õhukanalid (CD Duct) on peamiselt ka õhuvoo alla M1 saamiseks. Vastasel korral venti labad oleks õhtal. "Compressor stall" vist lausa juhtus Eurofighteriga 2002?

Vahepõikena siin üks huvitav klipp militaar low bypass mootoriga juhtunud õnnelikust õnnetusest, kuidas mehaanik sisse imeti:

http://www.youtube.com/watch?feature=player_detailpage&v=SwT-RXuu4wA

_________________
Ostan või vahetan kõike, mis puudutab EW lennundusega seonduvat.

Nt F-16 ja vist ka F-18 on sedasi saadud üleheliga lendama, ilma reguleeritava õhukogurita.
Samas arvestades mootori võimsust ja aerodünaamikat on see lihtsus saadud lahjapoolse maksimaalse kiiruse arvelt, arvan, et selline vägivaldne liigutus õhuvoolu teel toodab lisatakistust. Õige oleks reguleeritava õhuvõtja abil juhtida liigne õhumass mootorist mööda.

Analoogselt kaotas ka B-1B ligi poole esialgse, reguleeritava ja sirge õhukanaliga B-1A kiirusest - kuigi seal on ka teisi põhjuseid (B-1B väiksem veojõud).
Sestap ongi imekspandav, kuidas samasugune "jõnksuga" F-22 selliseid kiirusi arendab.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

F-22 kohta on ju tegelikult ka kahtlusi avaldatud...

http://nvo.ng.ru/armament/2012-10-12/8_f22.html

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

Nii vähe kui ma aru saan, siis seda püütaksegi saavutada low-bypass tüüpi konfiguratsiooniga, et kui on harilik cruise, siis õhk lastakse mööda ning mootor teeb ka vähem tööd - kütuse kokkuhoid. Samas uued tänapäevased materjalid suudavad mootorist rohkem jõudu välja pigistada, kartmata ülekuumenemist, jne. Lahingus aga by-pass on kinni ning suurima jõu saavutamiseks, enamik RAMi õhku läheb mootorisse.
Samas ennem labasid peab ikkagi õhuvoog olema alla M1, kuna vastasel korral see mootor lihtsalt ei töötaks. Seepärast kutustakse DCs esile helibarjäär Bernoulli efekti kasutades, et peale selle läbimist kiirus alla saada. Vähemalt tänapäeval saab ka AoA-d VIGV abil kompressori ees muuta.

Krt, väga segane jutt vist sai

_________________
Ostan või vahetan kõike, mis puudutab EW lennundusega seonduvat.

Ega isenesenest sellises kõrge Machi supercruises midagi kosmilist pole, isegi Tu-144-ga see venelastel tükati õnnestus ja Concorde oligi Mach 2 supercruise võimeline pikka aega - juba 60ndatel. Ma ise arvan, et ega ameeriklased kogu tõde ka avalikult letti lao, nii puuduste kui tegelike võimete kohapealt.

Venelastel on muidugi kohe võimalus elegantse demagoogilise konstruktsiooniga upitada 70ndate Su-27 inkarnatsioonid pea sama kõrgele.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Natuke küll kontekstist väljas, aga:
However, the toughest of the fighter jet to face in aerial combat, at least if you are seated in an F-16, is the F-22 Raptor: “It’s not a matter of trying to kill him, but to see how long you can survive!” as “Rico” says in “Viper Force: 56th Fighter Wing–To Fly and Fight the F-16″ book by Lt. Col. Robert “Cricket” Renner USAF (Ret.).
http://theaviationist.com/2012/12/10/viper-dogfight/

Ja kui võtta aluseks, et F-16 on lähivõitluses üsna võrdne Eurofighteriga (sama link), siis see ütleb ilmselt nii mõndagi.Lisaks, niii palju kui mina tean, siis F-22 omale JMHCS'i ei saa, mitte kunagi.

_________________
Ta õigustas oma vigu sellega, et elab esimest korda.

Concorde mootorit on olnud au ise näppida ning kindlasti näpin veel lähimatel kuudel/aastatel. See mootor saavutas üleheli tänu järelpõletitele:



ja mootor ise:

_________________
Ostan või vahetan kõike, mis puudutab EW lennundusega seonduvat.

Tagasi tulles F22 juurde, siis üks kena uus tehnoloogia, mis aitab uutel mootoritel paremaid tulemusi saavutada on Blisk ja IBR. Ning muidugi kuidas kõik see kompott on kenasti harmooniliselt koos tööle saadud (FADEC).

_________________
Ostan või vahetan kõike, mis puudutab EW lennundusega seonduvat.

Minu teada Concorde ületas helikiiruse tänu järelpõletitele aga pärast seda lendas ikkagi ilma.