www.militaar.net

ei tahtnud rohkem "Eesti lennuväe" teemat reostada, jätkaks siin.
üks artikkel:
http://www.aeronautics.ru/f117down.htm
Mõned pildid allatulistatud lennuki jäänustest:
http://aeroweb.brooklyn.cuny.edu/databa ... tm?id=7349
http://aeroweb.brooklyn.cuny.edu/databa ... tm?id=7347
http://aeroweb.brooklyn.cuny.edu/databa ... tm?id=7348
Viimasel pildil on näha lennuki tiiva tükis kahtlane (kuuli)auk ja samuti on eelpool toodud artikklis toodud kahtlused, et lennuk ei lastud teps mitte alla nende klikiaegsete rakettidega.
lõpetuseks üks artikkel kus on interviueeritud väidetavat kangelast ennast, keegi kol. Zoltan DAni siis sai vägitükiga hakkama... sealt võib veel lugeda, et serblased olid neid rakette eelnevalt Nighthawki jaoks modifitseerinud... jutt, mis minu jaoks tundub ausalt öeldes küll suur BS aga ehk siinsed spetsialistid kommenteerivad asja veidi?
http://www.usatoday.com/news/world/2005 ... alth_x.htm

Pilte on natuke vähe, aga esmapilgul ei näe õhutõrjeraketile või AAM-le iseloomulikke shrapnelliauke.

Tavaliselt on allalastud lennuki tükid nagu sõelapõhi, kui rakett lõhkeb 10 meetri kaugusel ja tuhanded shrapnellitükid (ca 3000) lendavad laiali.

Pigem siiski juhusliku allalaskmise risk automaadist, DSK-st või millestki taolisest.

Seda lugu mina küll ei tõlgendaks nii, et osavad Serbia insenerid ehitavad rakette, mis lasevad kõikjal ja kõike alla.

Tekib küsimus, miks needsamad "modifitseeritud" raketid piirdusid 1-2 lennukiga kogu õhusõja ajal.

Ilmselt see lennuki materjal pole mingi suur saladus, sest tehnoloogiaid turbinilabade katmiseks peegelduse vähendamiseks valdavad kõik suuremad lennukitootjad juba 10 aastat.

Pigem on saladus, mismoodi suudetakse selline mahhiina õhus hoida ja milliseid arvuteid on selleks tarvis. Ja kuskilt põlenud hunnikust sellele küsimusele ilmselt vastust ei saa, sest arvatavasti on vastavad seadmed ka isehävitussüsteemidega varustatud.

Raadiolaineid neelavad kõik mittemetalsed materjalid, küsimus on ilmselt mingis plastmasskattes, mis vaevalt nii suur saladus on, et seda keegi välja ei mõtle.

Uute lennukite rususid on ennegi ära tassitud, kuid nagu ajalugu näitab, pole sellest suurt tolku olnud, sest midagi töötavat ei saada kätte. Neid radarite pilte vms võib igaüks internetist vaadata - tegelikult on saladus see, kuidas see töötab ja mis parameetritega - selleks on ikka vaja tervet masinat, mitte põlenud risu.

Selliseid lugusid on olnud ennegi - 1990ndate alguses levitas Tehnika Molodjozi infot, kus Lahesõjas olevat Shilka "vähemalt ühe" F-117 alla lasknud. Seda kasutatakse propagandaks, nt oma pommitamisest demoraliseerunud vägede moraali tõstmiseks.

mind huvitab rohkem, kas see B2 Spirit ikkagi lasti Pecinci lähedal alla, nagu väidetakse.

Kui kõrgel 117 üldse lendab? Minu teada hiilib ikka madalal. Ja kui ta kojuminekuga hilja peale jääb ja taevas koidab, pole ju probleem see kuulipildujaga alla saagida? Ta pole isegi mitte soomustatud.

Ja selle viimase pildi peal paistab justkui rohkemgi neid kuuliauke.

_________________
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.

1. Asi oli juhtunud kottpimedas, seega mingi kuulipritsimine ei tule kõne alla.
2. Alla ta toodi(pole ka välistatud, et mägede vahel ise kukkus - mõtle ise: kogu aeg siledas Nevada kõrbes lennand ja nüüd lahmaki sellisele maastikule.).

Kunagi jõuame ka sinna, kus meil on supperhüpper hitec relvad, mis on kivikirve vastu jõuetud.

Kusjuures huvitav on see et kui põllul vedeleb terve jugoslaavia MIG-29 ingliskeelsete kirjadega siis öeldakse et seda on alla tulistatud F-16. Kui põllul vedeleb ühes tükis ameerika F-117 ingliskeelsete kirjadega siis öeldakse et see on ise kukkunud.

Pole kuulnud midagi vene stealth aparaatidest. Kas spetsialistid oskavad selle kohta midagi kosta?

Ma ei tea kas just stealth, aga üks veider masin on Sukhoi S-37 (su- 47) Berkut



Aga Mig39 peaks olema küll

Ei näe eriti stealth-id välja. Mul on siiani mulje jäänud, et stealth lennukitel on võimalikult vähe püstisi pindu - sabatüürid on vähemalt 45kraadi viltu, samuti pole ka kere küljed ümmargused, kere on lapik ja teravate servadega. Et vähe peegeldaks, peab püstine pind võimalikult väike olema ja horisontaalselt lapiti oleval teravaservalisel asjal on reeglina just teravad servad radari poole.
Järelikult, kui lennuk radari poole põhja keeraks, oleks ta ilusti radaris näha. Huvitav, kas neid elukaid kosmosest pole võimalik kaeda, niimoodi pealtpoolt?

_________________
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.

kosmosega on asi sedasi, et need satelliidid, mis asuvad ühes kohas ja suudaks asendada radarit, on ca 3000 km kõrgusel ja sellest kõrgusest ei näe ühtegi lennukit ükskõik kui hea aparaadiga.

et kosmosest leida lennukisuurusi objekte, peab lendama maalähedasel orbiidil, kus satelliit teeb ringi ümber maa ca kahe tunniga ja ei seisa paigal

seega saab avastada vaid väga pimeda juhuse läbi ning tänapäeva vahendite juures siiski vaid normaalsete atmosfääriolude korral.

seega stealth lennukite jälgimine kosmosest ei ole tegelikus elus kasutatav

kosmosest suudetakse jälgida küll ballistiliste rakettide lendu, kuid selle vahega, et rakett tekitab kiirendusel tohutu IR välja (lennukist tuhandeid kordi tugevam) ning atmosfäärist väljumisel tõuseb ICBM ligi 1000 km kõrgusele.

selline asi, nagu filmis Under Siege II - the Dark Territory, kus satelliit seisab statsionaarselt maalähedalel orbiidil leiab vaid filmidest

kõik luuresatelliidid on liikuvad ja maapinna või lennukite IR jälgmiseks on vaja tuhandeid sateliite, sest nad kõik liiguvad

kui satelliit seisaks 300 km kõrgusel maapinna suhtes kiirusega 0, siis ta kukuks alla. et ümber maa lennata, peab olema vähemalt esimene kosmiline kiirus ehk 7,8 kilomeetrit sekundis. sellise asjaga ikka AWACSi ei asenda.

Geostatsionaarsed (Sat-TV, GPS) asuvad maast vähemalt 3000 km eemal ja sealt ei näe enam midagi, sest igapäevaselt atmosfääri lendav kosmosepraht tekitab sadu kordi suuremaid häireid kui üks puulatvade kohal lendav lennuk 3000 km eemal.

Et stealthist aru saada, tuleb esmalt uurida, millest koosneb reaktiivlennuk efektiivne peegeldav pind ehk EPP (vene keeres EPR - efektivnaja radiootrazajushaja poverhnost)

EPP väljendatakse ruutmeetrites taandatuna ristkülikukujulisele radari kiirgusega risti oleva nelinurksele metallist plaadile, mis peegeldab samapalju tagasi kui hinnatav lennuk.

4 gen reaktiivlennuki EPP-st annab ca 30% peegeldus radari paraboolilt, ca 30% peegeldus plaanerilt ning ca 20% peegeldus mootori sisendturbiini labadelt (turbofan) ning 20% peegeldus tiivalaustelt relvadelt või paakidelt.

Lennuki avastamise kaugus sama radariga sõltub tema EPP-st. Seega see "avastamise" kaugus on paras sokkimine, sest see varieerub tiibraketi ca 0,5 m2-st B-52 või Tu-95 lennuki 50 m2.

Tu-95 puhul olevat kõige suurem peegeldaja tema propellerid.

Mig-29 EPP on ca 3-5 m3 sõltuvalt relvastusest. Su-27 oma on sellest juba pea poole suurem, sest teatavasti kasvab pindala võrdeliselt mõõtmete ruuduga.

Vahe tuleb nii suurematest mõõtmetest, kui ka suuremast radariparaboolist ning suuremast ripprelvastuse arvust.

F-16 EPP on kuskil 2,5-4 m2 vahel sõltuvalt relvastusest, sest ta on kõige väiksem. Umbes samas klassis (see ei ole nali) on ka Mig-21. See on ka üks põhjus, miks tulemused Vietnamis sellised olid.

Kõige raskem on avastada lennukit saba poolt (vt peegelduse allikad)

F-117 pole mitte avastamatu, vaid praktikas väga raskesti avastatav, eriti kui teda kasutad kombineeritud

Mõistatus - leia pildil olevalt lennukilt (F-15C) 3 EPP-d vähendavat tehnilist lahendust, mis vähendavad lennuki EPP võrreldes F-15A-ga vähemalt 15%
ning samasuurte "tavaliste" masinatega ca 30%

mitte 3000km kõrgusel pole geostatsionaarne orbiit, vaid hoopis kuskil 36000 km kõrgusel. Seal, kus on TV satelliidid

Nagu näha loevad ka inimesed, mitte ainult elektroonika.

The Serbian battery commander, whose missiles downed an American F-16, and, most impressively, an F-117, in 1999 He had search and control radars, as well as a TV tracking unit. The battery had four quad launchers for the 21 foot long, 880 pound SA-3 missiles. The SA-3 entered service in 1961 and, while it had undergone some upgrades, was considered a minor threat to NATO aircraft.

The list of measures he took, and the results he got, should be warning to any who believe that superior technology alone will provide a decisive edge in combat. People still make a big difference. In addition to shooting down two aircraft, Zoltan’s battery caused dozens of others to abort their bombing missions to escape his unexpectedly accurate missiles.

The Serbs had spies outside the Italian airbase most of the bombers operated from. When the bombers took off, the information on what aircraft they, and how many, quickly made it to Zoltan and the other battery commanders.
# He developed some ideas on how to beat stealth, based on the fact that the technology didn’t make the F-117 invisible to radar, just very to get, and keep, a good idea of exactly where the aircraft was. Zoltan figured out how to tweak his radars to get a better lock on stealth type targets. This has not been discussed openly.
# The Serbs also set up a system of human observers, who would report on sightings of bombers entering Serbia, and track their progress.
# The spies and observers enabled Zoltan to keep his radars on for a minimal amount of time. This made it difficult for the American SEAD (Suppression of Enemy Air Defenses) to use their HARM missiles (that homed in on radar transmissions.) Zoltan never lost a radar to a HARM missile.
# Zoltan used the human spotters and brief use of radar, with short range shots at American bombers. The SA-3 was guided from the ground, so you had to use surprise to get an accurate shot in before the target used jamming and evasive maneuvers to make the missile miss. The F-117 he shot down was only 13 kilometers away.
Zoltan got some help from his enemies. The NATO commanders often sent their bombers in along the same routes, and didn’t make a big effort to find out if hotshots like Zoltan were down there, and do something about it.
Dani declined to say how many missiles they launched during the war beyond the four fired at the F-117 and the F-16, although he did confirm that "several" missiles fired by his unit missed their targets.

Optilise kaudu SA-3ga allalaskmine pole kindlasti välistatud.

Samas on andmeid vähevõitu ja tõde meiesuguseid kunagi teada ei saa.

Samas on ka naiivne väita, et lastes episoodiliselt alla mõnend lennukid tagab võidu.

Siin võiks paraleele tõmmata Vietnamiga, miks oli seal ameeriklaste kaotuste suhe ebasoodne.

Kui üks pool kasutab varitus- vms partisanitaktikat, on kaotuste suhe hoobilt kaitsjale soodsam.

Samas ei saavutanud need vaprad raketimehed mitte midagi peale ühe ajaleheartikli, sest nende kodumaa pommitati ikka kaunis lagedaks.

Internetis vaieldakse senini, kas 17.01.91 lasi Iraagi Mig-25 alla ühe mereväe F-18 või mitte? Kas see näitab, et Mig-25 suudab edukalt võidelda USA lennuväega? Või et sättides ennast soodsasse kohta, on võimalik nullida uue masina eelised? Pigem viimane ikka.

Samamoodi kaotasid vietnamlased 3 Mig'i 1 USA masina vastu. Ainult varitsemistaktikaga, millega õhuruumi ei kaitse.

Kui USAF oleks peale läinud ütleme 500 lennukiga korraga, oleks NVAF lennukit hävitatud poole tunniga ning kaotuste suhe oleks 3:1 asemel ilmselt 30:1.

Iraagis ja Bekaas toimus "open battle", võitlus õhuruumi kontrolli pärast ja seepärast olidki kaotused 50:1.

Kui nüüd teha arvestus, et Jugoslaavias kaotas NATO 6 lennukit ja serblased 6, siis järeldus on mis? Kõvad mehed need serblased, kaotuste suhe 1:1.

Tegelikult domineeris NATO Jugoslaavia kohal ja mõnedel kindralitel polnudki muud teha, kui pärast seletada, kui vägev on vene seniitrakett. Seda, et nad midagi kaitsta ei suutnud, targu ei mainita.

Aga kas nad oma maad kaitsta suutsid? Et üks patareiülem kobas pihta lennukile, kes jäi nt tulekahju taustal või kuupaistel nähtavaks, on pime juhus, mitte SA-3 võime Stealthiga võidelda.

Samahästi võiks väita, et Molotovi kokteiliga saab Abramsi vastu. Saab küll, kui tankistid tankist väljas ja luugid vastu. Aga kas sa lahinguväljal peatad 100 Abramsit nende pudelitega? Kahtlane küll.

Ma siin mõtlesin, et tavakasutusse muudkui müüakse üha suuremate megapikslitega kaameraid ja skannereid jne.
Aga kas tänapäeval pole võimalik ehitada õhutõrjekompleksidele selliseid radareid, mis oleks võimelised eristama kõiki linde oma tuleulatuse raadiusest? Siia on veel vaja juurde piisavalt kiiret arvutit, mis sorteeriks tavaliste hulgast 800km/h lendavad linnud ja va stealth olekski käes?

Bosnia sõja ajal minuteada polnud veel ei digikaameraid ega pentiume, siis olid vaid VGA monitorid ja 486-ed.

_________________
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.

Ega tegelikult, kui Ühendriigid raiskavad kümneid miljardeid USD ühele või teisele tehnoloogia peale, ega nii sama lihtsalt selle ära nullida mingi lihtsa lahendusega ei saa. Stealth on stealth, kui radarile midagi ei peegeldu siis ega siin midagi suurt välja ei mõtle...Või peab vähemalt sama palju raha raiskama selleks et midagi võrdväärset vastu luua...