www.militaar.net

Puht uudishimust- nõukogude armees seisid autod, mida igapäevaselt ei kasutatud, platsil pukkidel. EKV seda ei viljele, masinad seisavad (niipalju kui on olnud juhust mööda sõites näha) rohtunud platsil ja ratastel. Kuivõrd üks või teine meetod peaks olema eelistatud ja mis põhjusel.

Mina hoian ka garaažis 10a mittesõitvat autot pukkidel. Pukkidel on tervislikum kui ilma - ei toimu vedrude, rehvide ja veermiku pukside äravajumist ajapikku. Lisaks võib rehvid lasta pooltühjaks - praguneb vähem päikse käes. Pukkidel on ainult see oht, et kui on tõstetud nii, et amortide peegelpinnaga varred tulevad ilma kätte, peab need kinni katma või konserveerima kuidagi, muidu lähevad rooste ja kasutusse võttes hõõrub rooste läbi amortide tihendid ning keerab selle kihva.

Aasta-paari perspektiivis konserveerimisel ma pukkidele tõstmisel väga mõtet ei näe, ei juhtu nende vedrudega midagi. Olen kuulnud vastupidi, et sarniididele jms munaliigenditele ei meeldi väga maksimaalses asendis olla, samuti ka kummist õõtsapuksid on ülestõstetud asendis ebaloomulikus "väänatud" asendis.

Amordivarred tänapäevasel autol on minuarust roostevabast, mul vähemalt aastakese vanarauahunnikus vedelenud bemmi amordid läigivad kenasti siiani.

Kui me siin kümneaastasest hoiustamisest juba räägime, on vähemalt sõiduautol rehvid niiehknaa prügi ning uute vedrude hind on enamasti odav (eeldades et enam toodetakse )

Pukkidel hoidmine väldib ainult rehvide kandiliseks muutumist - kõik muud (veermiku puksid, liigendid, amordid) jäävad liigpingesse ühte äärmisesse asendisse ning nende elueale ei mõju hästi. Mõistlik oleks tõsta mitte kerest vaid eest alt õõtshoovast nii et esisild jääks ekspluatatsiooniasendisse (traditsioonilise esisilla ehituse puhul).

Pukkidel hoidmise üks pluss on suurem kaugus pinnasest. See vähendab maast pärit niiskuse mõju. Näiteks lennuki kahelabaline puust propeller seatakse perroonil horisontaalselt just selleks, et mõlemad labad oleksid maast võrdsel kaugusel. Sellega välditakse propelleri väändumist maapinna niiskuse toimel. Metallist propeller seatakse, vastupidi, vertikaalselt. Seda selleks, et keegi vastu laba end ei vigastaks.
Pukid võiks tõesti paigaldada nii, et vedrustusel oleks osalinegi koormus.

Mõistlik oleks tõsta mitte kerest vaid eest alt õõtshoovast nii et esisild jääks ekspluatatsiooniasendisse (traditsioonilise esisilla ehituse puhul).

Pukid võiks tõesti paigaldada nii, et vedrustusel oleks osalinegi koormus.

Vene kroonus olidki autod tõstetud sildadest, pukid asetati sillatalade alla.

N.Armees kasutati pukke, mis trossist tõmmates auto hetkega alla lasid. Ei mäleta enam, kas kõigil ratastel või vaid esisillal, et esisilla veoga auto liikuma saada ja teised pukid kukkusid seejuures ümber.

eil ei olnud trossid, vaid metallpukkide varres olid üksteise sees olevatel torudel väljalõiked poolkuude tarvis, mille teine ots toetus esirataste sisemisele servale. Piisas, kui keerasid rooli kahele poole äärmisse asendisse, kummid lükkasid poolkaared pukitorude lõigetest välja ja esisild kukkus vastu maad. Peale mida sai juba esiveoga masina tagumistelt puupukkidelt maha sõita.

Pukkidel hoidmine väldib ainult rehvide kandiliseks muutumist - kõik muud (veermiku puksid, liigendid, amordid) jäävad liigpingesse ühte äärmisesse asendisse ning nende elueale ei mõju hästi. Mõistlik oleks tõsta mitte kerest vaid eest alt õõtshoovast nii et esisild jääks ekspluatatsiooniasendisse (traditsioonilise esisilla ehituse puhul).

Pukkide panekul ei tõsteta rattaid maast lahti (vähemalt mina ei tõsta), vaid niipalju, et koormus saab pealt ära. Seega ei ole need pukside venimised eriliseks teemaks.

Diagonaalrehvidel on kombeks võtta seistes "asend" sisse. Pärast pooleaastast maa peal seismist on päris huvitav sõita. Ennekõike aga lihtsalt kord ehk süsteem.