Re: Tor õhutõrjesüsteem
Postitatud: 15 Jaan, 2020 23:54
Tere jälle.
Kas koloneli jutt "sünteetilistest ekraanidest" tähendab, et eelmistel mudelitel oli õhutõrjujatel teistsugune radaripilt sihtmärkidest?
Kui artiklit retsenseerisin, siis jäin ka ise selle sõnastuse juures mõttesse, et mida siis härra everesti, või ka ajakirjanik, siis silmas küll pidas. No ja kuna head sõnastust, ei selgitus, ei tõlgenust, ei vastuväidet ega vmt ei tulnud, siis lasin edasi, no ja pärast ununes. Aga sinu postitust lugedes hommikul käis justkui krõps läbi: kui selgitada mõtet (mitte tõlgendada!), siis on see sõnastus väga tabav. Sünteetilise vastandsõna on naturaalne, siit siis ka selgitus- displeile luuaks tehislik märk, milel pole lendava objektiga mingit muud naturaalset seost, kui ainult see, et nad on olemas. Nüüd tehniline osa: SOTS saadab 14GHz signaali ja püüab selle peegeldust. Kui selle peegelduse tase ületab ette antud etaloni, siis indikeeritakse displeile kriips. Displei on ringikujuline, keskpunktis on ZRK ja siis käib keskelt ringiratast kiir. See kiir näitab ära SOTS-antenni suuna. Kui leitakse objekt indutseerub Ossal kriips, mis on risti selle kiirega. Tor-il on kiirest laiem ja suurem punkt. Ei kriips ega punkt ei ole sõltuvuses objekti gabariitidest, ega peegeldunud signaali tugevusest. Vat see ongi selgitus "sünteetiline". Igasuguseid häireid tekitasid ka pilved ja peegeldused jmt, aga ei tekitanud märki. Erineva lahendusega filtrid olid nupuga rakendatavad, ja kui mälu ei peta, siis oli ka müratasandid või autoregulaatorite ulatus häälestatavad potekaga. Olid nii looduslikud häired, kui ka vaenlase tehtud. Nt Tartu poisid peaksid mäletama neid "hõbeniidirulle" ja "hõbepaberiribade pakke", mida Raadilt ladudest orgunniti. Vat need asjad selliseid jamasid lennukilt korraldasidki. Aga lisaks olid ka erinevad peibutised. Nüüd 3mehelise meeskonna operator dalnosti töölaualt. Vat seal oli tõesti "naturaalne" displei. Seal oli mul tõesti näha ka signaalitugevus. Kui asimuut oli SSTS-i peal käsitsi välja keeratud (ei pidanud olema lukustatud), siis ilmus operaator dalnostil kaugusdispelile sirge joone peale üks sinusoid-laine ülemise kaare periood. Vat selle siinuse ulatus ja kuju oli varieeruv. Suuremal suurem ja väiksemal väiksem. Kui samal asimuudil oli ka häireid ja pilvepeegeldusi krst mida veel, siis oli sirge joone asemel korrapäratu sigrimigri koos selle sinusoidiga. Teinekord olid kõik enamvähemsamasuured ja siis andis võimelda, et märk lukku saada. Selle episoodi kirjeldus näitab, et kui oled eriti osav ja kogenud, võid ka ilma fikseerimata selle lennuki alla kõmmutada, lihtsalt omal peab käes tunnetus olema. Üks hoiab asimuuti käega ja teine kaugust senikaua kui rakett lennus on. Siit ka selgitus peibutiste olemusest: peibutis peab ületama (vähemalt objektist lahkudes) objekti signatuursignaali niimoodi, et ZRK automaatika suunduks jälgima ei tea kuhu suundunud valemärki. Üks sinusoid ületas teise ja siis tuli kohe lukustus maha lüüa ja uuesti objekt otsastpeale lukku biitida. Põhimõtteliselt oli nii Ossa kui Tor sama lahendusega, ainult et kui Ossal käis kõik käsitsi, siis Toril oli juba sees EVM ja paljud funktsioonid käisid arvuti poolt tehtuna palju kiiremini. Nt objekti fikseerimine SOTS-ist SSTS-sse, SSTS-s kauguse fikseerimine SN jaoks rakettidele. Samuti objekti tuvastamine- pean silmas signaali analüüsimist, et kas inditseerida märgina, või liigitada müraks, häireteks. Ja siis tuli järgmine EVM-i versioon millega kadus üks eraldi operaatori töölaud. Minu arust seal enam seda analoog "dalnomeri" pole.
mart2: Võta heaks! Sellest efektiivsusest. Eks mõlemad pooled teevad teevad kõik mis võimalik, et teise elu raskeks teha, sellest sõltuvad ju iseenda elud. Kes kui osav segaja on, sel ka edumaa. Ja aega seal selle pilli sangas pole nagunii, sõda ju käib juba, kui sellise lühimaa ZRK sisse lülitad.
Aa üks asi veel. Kui see ZRK on sisse lülitatud, siis ega selle pilli kõrval ikka suurt rääkida ei saa, elektrit tootvat generaatorit (220v400HZ3f) käitav "gazoturbinnõi agregat", teeb muhedalt sigakõva müra. Ja ka sees on kõrvaklappidega mütsilotid peas, et lahingus komandöri juttu kuulda. Kõrvalt ei hõika keegi midagi, ainult raadiosaatja kostab.
Kas koloneli jutt "sünteetilistest ekraanidest" tähendab, et eelmistel mudelitel oli õhutõrjujatel teistsugune radaripilt sihtmärkidest?
Kui artiklit retsenseerisin, siis jäin ka ise selle sõnastuse juures mõttesse, et mida siis härra everesti, või ka ajakirjanik, siis silmas küll pidas. No ja kuna head sõnastust, ei selgitus, ei tõlgenust, ei vastuväidet ega vmt ei tulnud, siis lasin edasi, no ja pärast ununes. Aga sinu postitust lugedes hommikul käis justkui krõps läbi: kui selgitada mõtet (mitte tõlgendada!), siis on see sõnastus väga tabav. Sünteetilise vastandsõna on naturaalne, siit siis ka selgitus- displeile luuaks tehislik märk, milel pole lendava objektiga mingit muud naturaalset seost, kui ainult see, et nad on olemas. Nüüd tehniline osa: SOTS saadab 14GHz signaali ja püüab selle peegeldust. Kui selle peegelduse tase ületab ette antud etaloni, siis indikeeritakse displeile kriips. Displei on ringikujuline, keskpunktis on ZRK ja siis käib keskelt ringiratast kiir. See kiir näitab ära SOTS-antenni suuna. Kui leitakse objekt indutseerub Ossal kriips, mis on risti selle kiirega. Tor-il on kiirest laiem ja suurem punkt. Ei kriips ega punkt ei ole sõltuvuses objekti gabariitidest, ega peegeldunud signaali tugevusest. Vat see ongi selgitus "sünteetiline". Igasuguseid häireid tekitasid ka pilved ja peegeldused jmt, aga ei tekitanud märki. Erineva lahendusega filtrid olid nupuga rakendatavad, ja kui mälu ei peta, siis oli ka müratasandid või autoregulaatorite ulatus häälestatavad potekaga. Olid nii looduslikud häired, kui ka vaenlase tehtud. Nt Tartu poisid peaksid mäletama neid "hõbeniidirulle" ja "hõbepaberiribade pakke", mida Raadilt ladudest orgunniti. Vat need asjad selliseid jamasid lennukilt korraldasidki. Aga lisaks olid ka erinevad peibutised. Nüüd 3mehelise meeskonna operator dalnosti töölaualt. Vat seal oli tõesti "naturaalne" displei. Seal oli mul tõesti näha ka signaalitugevus. Kui asimuut oli SSTS-i peal käsitsi välja keeratud (ei pidanud olema lukustatud), siis ilmus operaator dalnostil kaugusdispelile sirge joone peale üks sinusoid-laine ülemise kaare periood. Vat selle siinuse ulatus ja kuju oli varieeruv. Suuremal suurem ja väiksemal väiksem. Kui samal asimuudil oli ka häireid ja pilvepeegeldusi krst mida veel, siis oli sirge joone asemel korrapäratu sigrimigri koos selle sinusoidiga. Teinekord olid kõik enamvähemsamasuured ja siis andis võimelda, et märk lukku saada. Selle episoodi kirjeldus näitab, et kui oled eriti osav ja kogenud, võid ka ilma fikseerimata selle lennuki alla kõmmutada, lihtsalt omal peab käes tunnetus olema. Üks hoiab asimuuti käega ja teine kaugust senikaua kui rakett lennus on. Siit ka selgitus peibutiste olemusest: peibutis peab ületama (vähemalt objektist lahkudes) objekti signatuursignaali niimoodi, et ZRK automaatika suunduks jälgima ei tea kuhu suundunud valemärki. Üks sinusoid ületas teise ja siis tuli kohe lukustus maha lüüa ja uuesti objekt otsastpeale lukku biitida. Põhimõtteliselt oli nii Ossa kui Tor sama lahendusega, ainult et kui Ossal käis kõik käsitsi, siis Toril oli juba sees EVM ja paljud funktsioonid käisid arvuti poolt tehtuna palju kiiremini. Nt objekti fikseerimine SOTS-ist SSTS-sse, SSTS-s kauguse fikseerimine SN jaoks rakettidele. Samuti objekti tuvastamine- pean silmas signaali analüüsimist, et kas inditseerida märgina, või liigitada müraks, häireteks. Ja siis tuli järgmine EVM-i versioon millega kadus üks eraldi operaatori töölaud. Minu arust seal enam seda analoog "dalnomeri" pole.
mart2: Võta heaks! Sellest efektiivsusest. Eks mõlemad pooled teevad teevad kõik mis võimalik, et teise elu raskeks teha, sellest sõltuvad ju iseenda elud. Kes kui osav segaja on, sel ka edumaa. Ja aega seal selle pilli sangas pole nagunii, sõda ju käib juba, kui sellise lühimaa ZRK sisse lülitad.
Aa üks asi veel. Kui see ZRK on sisse lülitatud, siis ega selle pilli kõrval ikka suurt rääkida ei saa, elektrit tootvat generaatorit (220v400HZ3f) käitav "gazoturbinnõi agregat", teeb muhedalt sigakõva müra. Ja ka sees on kõrvaklappidega mütsilotid peas, et lahingus komandöri juttu kuulda. Kõrvalt ei hõika keegi midagi, ainult raadiosaatja kostab.