Balti mereväed

[Kilo Tango]

...Siis hakkame küüni närides ootama liitlaste tulekut, kes need külalised eemale peletaks....

Ma ei taha mingiks militaar.net-i keelevalvuriks hakata aga ega see küüni närimine nüüd efektiivsusest palju paremini ei kõla. On kaks sarnast toredat sõnapaari: küüs (küüsi)-küün (küüne) , kaas (kaasi)-kaan (kaane).

[Gideonic]

Ma ei taha mingiks militaar.net-i keelevalvuriks hakata aga ega see küüni närimine nüüd efektiivsusest palju paremini ei kõla. On kaks sarnast toredat sõnapaari: küüs (küüsi)-küün (küüne) , kaas (kaasi)-kaan (kaane).

Mis küüni või lauda närimisel viga on, kui huvi on ?

[Lemet]

Tooks A4 jutu Venemaa olematu ja võimetu mereväe taustaks tänases PM ilmunud Kaarel Kaasi artiklist tsitaadi, mis muudab A4 väited Balti laevastiku ja vene laevastiku mittetõsiselt võetavuse kohta veidi küsitavaks. No ei näe seda moodi välja see asi, et kohe-kohe mullide saatel põhja lähevad, nagu A4 siin väita üritab.

Kaliningradi oblastis toimuvateks meredessantoperatsioonideks on lisaks Balti mere laevastiku merejalaväelastele kohale toodud kolm suurt dessantlaeva merejalaväelastega Musta mere laevastikust ning kaks suurt dessantlaeva Põhja laevastiku merejalaväelastega. Koos Balti laevastiku merejalaväelastega annab see kokku veel ligi 800–1000 meest.

Artikkel ise tasub muidugi kah lugemist. Kusjuures on tegu sedasorti tõsise ja puust ette punaseks kirjatükiga, et tavapärased kilked kommentaarides kokkukukkuvatest vene vägedest jne on sedapuhku hoopis olemata. Paistab, et situatsiooni masendavus hakkab paljudele kohale jõudma.

http://www.postimees.ee/?id=165608

[Kapten Trumm]

Olen siin paari aasta jooksul pannud tähele järgmist tõsiasja:

1. kui jutt läheb Eesti mereväe võitlusvõimele (õigemini selle nappusele), siis on Balti laevastik kai ääres uppunud vanaraua laoplats, mis meile ega liitlastele märkimisväärset ohtu ei kujuta ja kelle pärast pole meil muretseda tarvis.

2. kui jutt läheb lennukite soetamisele, siis spämmivad stepirahva lennuväe sadadesse ulatuvad parved kogu õhuruumi ja hävitavad kõik, mis siin vähegi lendab või lennukit meenutab. Samamoodi asuvad tegevusse ka õhutõrjeraketiväed. Aga meie võitmatule maaväele need midagi teha ei saa või vähemalt erilist ohtu ei kujuta, sest me värvime end maarjamaa värvi ja anname 25-st Mistrali torust vastu niiet tolmab

3. Kui jutt aga läheb NATO õhutranspordivõimekuses osalemisele, siis ühtäkki ei kujuta idanaabi lennuvägi ega õhutõrjevägi ühtäkki mingit ohtu, niiet transpordilennukid saavad segamatult oma laadungit siia tuua. Sama võib vist öelda ja meie enda taktikalise õhutranspordivõimekuse (3 Augustat) kohta. Ja kui kujutabki, siis Inglismaalt startivad ja kütusepaakide koordma all nagisevad Tornadod tulevad selle ohuga toime nagu niuhti. Või sellega toimetulekuks piisav ühestainsast NATO eskadrillist (Ämari rohkem reaalselt teenindada ei suuda, eriti kui samal ajal airlift käimas on).

Vot ei saagi ma rumal maamees aru, kas siis idapoolt on ohtu tulemas näha või ei. Kas kaitseministeerjumi herrad ei saaks külameest avitada? Või kui Balti laivastikul on rahapuudusel augud puhta sisse roostetanud, kuda siis see vä lennukite vägi siin nõnda sõgedalt toimeda suudab? Äkki lendavad teised ilma rahata või on roostevaba terrasest tehtud?. Või miks ta toimetab sõgedalt ainult siis, kui kalevite pojad oma taivalaotust kaitsvad, aga NATO lennukimürinat kuuldes poevad kui ussikesed oma urgu. Äi saa mette sest aru

[Kapten Trumm]

Tooks A4 jutu Venemaa olematu ja võimetu mereväe taustaks tänases PM ilmunud Kaarel Kaasi artiklist tsitaadi, mis muudab A4 väited Balti laevastiku ja vene laevastiku mittetõsiselt võetavuse kohta veidi küsitavaks. No ei näe seda moodi välja see asi, et kohe-kohe mullide saatel põhja lähevad, nagu A4 siin väita üritab.

Tsiteerides eluvõõrast reservkolonelleitnanti: Eesti kaitsepoliitika suurim probleem on fundamentaalsete eelduste tegemine valel alusel. Seejuures nendelt valedelt alustelt pannakse püsti ülikõvad analüüsid ja mõttekäigud, mis kahjuks ei muuda neid aluseid õigemaks.

Põhiline vale eeldus on, et meid lähimad kümme aastat ida poolt sõjaline oht ei ähvarda, valmis tuleb olla (vaid) jõudemonstratsioonideks.

Sellele kohe napilt järgnev vale eeldus on, et konflikti puhkemist suudetakse piisavalt ette näha ja vastavad ettevalmistused piiri taga avastatakse aegsasti.

Meenutame, mis sai meie ohuhinnangutest peale aprillimäsu. Polnud meil kuskil näha, et ohuks peetakse eskaleeruvaid rahutusi või küberrünnakuid.

[A4]

Kogu see jutt, et terve Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika on ülesse ehitatud "valel" eeldusel, põhineb peamiselt :

1. Kunnase kollijuttudel sellest, kuidas Venemaal on Leningradi SRV-s ainuüksi alalise valmisoleku üksustes 40 000 meest (kõik muud allikad räägivad sellest, et kogu Leningradi SRV-s on kokku nii palju mehi ning alalise valmisoleku üksused moodustavad sellest vaid murdosa) ja kuidas venelastel on Kaliningradis dessantüksused 24/7 laevade peal auru all, mis on täielik jama.

2. Inimeste kodukootud analüüsidel ja foobiatel, mis on koostatud puuduliku allikamaterjali baasil.

Kullakesed, nagu ma olen korduvalt siin foorumis rääkinud, koostavad igasuguseid ohuprognoose ja stsenaariumeid kümned, kui mitte sajad inimesed kõikidest Eesti julgeolekuasutustest, sh kümned sõjaväeluurajad, kes tunnevad meie naabri relvajõude ilmselt paremini kui Eesti oma. Nendel inimestel on analüüside tegemiseks pehmelt öeldes põhjalikum baasinfo, kui meil kõigil kokku. Nemad teevad seda tööd oma põhitööna, mitte õhtuti kella üheksaste uudiste ja kolmanda õllepudeli vahel. Kui nemad üsna konsensuslikult leiavad, et laiaulatusliku kallaletungi oht on endiselt madal (aga kindlasti mitte välistatud) ning seda on võimalik pikalt ette ennustada, siis ilmselt nii ka on. Järelikult me kas:

1. usaldame oma endi luureseptsialiste, kelle jaoks on Eesti rahva julgeolek kõige tähtsam;
2. peame neid inimesi täielikeks debiilikuteks ning usume Kunnast, kes ise luuretööga pole sügavuti tegelenud (mis avaldub tema poolt Ekspressis eelmisel aastal joonistatud Leningradi SRV kaardis).

Trumm viitas justkui sellele, et meie luurespetsid ei osanud pronksiööd ette ennustada? Kas Trumm on ise mõnda tolleaegset ohuhinnangut lugenud, et selliste väidetega esineb?

Miskipärast eeldavad paljud inimesed, et NATO hakkab ennast liigutama alles siis, kui esimene pauk on käinud ning venelaste tankikolonnid on üle piiri valgunud. NATO 60 aasta ajalugu sellist versiooni ei kinnita. Kui mõnele NATO liikmesriigile on tekkinud VAHETU JA REAALNE oht, on NATO sellele alati adekvaatselt reageerinud. Korduvalt toodud näide: Ida-Saksamaa oli terve Külma Sõja aja puugil täis Nõukogude vägesid, mistõttu ei istunud nt Briti ja USA diviisid mitte briti saartel ja Ameerika mandril, vaid olid paigutatud Lääne Saksamaale, otse piiri äärde. Teine näide: Norrasse koondati varakult suured relvastuse ja varustuse laod, et kiirendada saabuvate abivägede lahingusseastumist Nõukogude vägede vastu, kes tollal Norrale vahetut ohtu kujutasid.

Venemaa on küll kole ja paha jne, aga olgem ausad - ta ei kujuta endast täna sellist vahetut ohtu ei Eestile ega NATO-le, et oleks vaja Eesti territooriumile kiiresti NATO baase hakata rajama. Kui selline oht peaks tekkima, küll siis tulevad ka baasid, laevad, lennukid, tankidiviisid jne (see kõik ei tähenda muidugi, et me ei peaks ise oma kaitseks midagi ära tegema).

Mis puudutab virisemist selle üle, et meil on ainult nt 26 Mistrali seadeldist, siis loomulikult mulle meeldiks, kui neid oleks 100 või 200. Aga paraku ei jaksa me sellist kogust kahe aasta jooksul osta ega sellise massi jaoks piisavalt kasutajaid koolitada. Võiks ikka vahet teha ühest küljest vajadustel ja teisest küljest võimalustel ja ajalisel piirangul.

Kui nüüd Mereväe juurde tagasi tulla, siis on igal juhul selge, et sellist mereväge, mis suudaks iseseisvalt Vene laevastiku vastu tegutseda, on meil üsna raske luua. Pole midagi parata - siinkohal peame lihtsalt jääma lootma liitlastele. Keegi polegi ju kuskil väitnud, et miinijahtijad hakkavad sõja korral iseseisvalt tegutsema.

Mis puudutab Vene laevastiku tulevikku, siis Kaasi artikkel puudutab Venemaa laevastiku TÄNAST suurust ja võimsust. Mina pidasin silmas arenguid 5 või 10 aasta jooksul. Valdavosa vene laevade keskmine vanus on 25-30 aastat, mis on sõjalaeva jaoks juba soliidne vanus, kusjuures erinevalt meie Sandownidest on kapitaalremonti nendele alustele tehtud minimaalselt. See tähendab omakorda seda, et paljud nendest alustest pole juba täna võimelised merele minema (või seal vähemalt mingit sõjalise operatsiooni moodi asja korda saatma). Sellele viitavad minu teada Vene militaarallikad ise, et senise tempo juures pole Vene laevastikul 10 aasta pärast enam pea ühtki alust. Kui Balti laevastikus on väidetavalt 4 (sõidukorras?) Ropucha-klassi dessantlaeva, siis mis kuradi pärast on samu aluseid vaja veel Mustalt merelt õppuste jaoks kohale vedada (mis iseenesest on kallis ja laevade nappi ressurssi kulutav tegevus)? Kui pika-ajaliste laevaehitustraditsioonidega Vene laevastik räägib avalikult juba Prantsusmaalt dessantlaevade ostmisest ja Saksmaalt vanade allveelaevade soetamisest, siis peab neil seal ikka püsti häda majas olema.

[tuna]

Üritame selle pikalt ette ennustamise ümber sõnastada. Mingil ajahetkel peaksid need sajad inimesed Eesti julgeolekuasutustest siis kinnitama, et nüüd on meil veel palju aega selle hetkeni, kui laiaulatusliku kallaletungi oht muutub suureks.

Kui lähiminevikust näidet otsida, kuidas selline ennustamine võiks välja näha, siis võtame Iraagi sõja alguse. Need sajad inimesed oleksid pidanud sel ajal ütlema, et Iraaki sisse tungimine sellisel viisil ja selliste ettevalmistustega on kahtlane avantüür, mis võib kaasa tuua USA positsioonide nõrgenemise maailmas.

USA positsioonide nõrgenemine tähendab automaatselt, et keegi asub tekkinud vaakumit täitma. See omakorda toob kaasa ohu, et toimuvad sellised asjad nagu Vene-Gruusia sõda, mis omakorda mõjutab juba otseselt Eesti julgeolekut halvemuse suunas.

Paraku... juhtus vist vastupidine. Igal juhul otsustati just sel ajal kaitseväge vähendada.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Igal juhul otsustati just sel ajal kaitseväge vähendada.

Täiesti vale väide.
Kaitseväge pole meil keegi kunagi de facto vähendanud. De jure on (sedagi minimaalselt) vähendatud poolmüstilist opstruktuuri nimelist kastimajandust - vaevalt see aga meie reaalset sõjalise heidutuse jõudu kuidagi mõjutab

Et niisama udu ei maksa ajada, ühesõnaga

[Kapten Trumm]

Ma ei hakka A4 kirjale enam täismahus vastama, sest esitatud argumentatsioon on vildakas ja ma olen sellel teemal tiraade siin ennegi kirjutanud.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et Kunnast ei maksa maha materdada. Tal on õigus (võimalik, et ta teatud osas liialdab) selles osas, et isegi VF RA valmisolekut arvestades tuleb kaugelt enam rõhuda arvukusele ja tulejõule, seda nii RA kui SA kontekstis. Ja SA armee koostöötamise võimele (sõltumata asjaolust, palju ta ise PS-s sellel teemal patustas). Need kõik on ümberlükkamatud argumendid. Jätame Kunnase (A4 keskendub rohkem isiku tõrvamisele) isiku korra kõrvale ja analüüsiks natuke asja sisu?

Sõjalises olukorras, kus mõnikümmend km piirist asuv õhudessantdiviis on deployable teise Venemaa otsa 24 tunni jooksul käsu saamisest (võib arvata, et teiste diviiside valmisolek pole teps mitte madalam) peaks ikka muret tundma olukorda üle, kui need siia hakkavad "deploitama". Meil on deployable üks kompanii (kes peab Paldiskist alles sõitma hakkama) ja käputäis KL fanatte. Kelle toetamiseks on null võimekust tuletoetust ja null võimekust õhutoetust/õhukaitset. Kole ebavõrdne seis või mis?

Mis puudutab neid läbiroostetanud dessantlaevu, siis oleneb kus poolt vaadata. A4 vaatab kamina igiomaste roosade prillide läbi, et pole ohtu. Mina vaataks hoopis seda, et venelastel on olemas operatiivplaanid (mis kõige tähtsam-läbi harjutatud) merejalaväe kiireks paiskamiseks Läänemerele. Mis tähendab, et me ei saa uneleda Kaliningradis roostetavast neljast laevast, vaid neid võib äkki siin 8 tükki olla. Mis puudutab meredessant maandamist, siis meie nullvõimekuse tõttu sekkuda merel toimuvasse saab selle dessandi maandada ka kaubalaeva trümmist kuskile sadamakaile. Me avastame, et 4-5 kaubalaeva muutsid kurssi ja võtsid suuna 2-3 sadamale. 12 miili territoriaalvett - max tund aega. Mis edasi? Pole mitte mingeid vahendeid olukorra kontrollimiseks (peale Brüsseli otsetelefoni - kui see vahepeal pole juba tummaks tehtud).

Kõige suurem viga, mida oma kahe kõrva vahel saab siin teha, on soovmõtlemine, et VF armee on selline nagu 1994. Aeg-ajalt tundub avalikku materjali lugedes, et selline mõtteviis on meil vägagi levinud. Ja praktilisest tegevusest ei paista küll välja, et teatud puudujääkidega eriti tegeletakse. Näiteks väeosade enesekaitseplaanid, mille puudumisest on siin mõned kaadrikaitseväelased enam kui kord kirjutanud. Praegune meie esmane kaitsevõime nt meredessanti ohu korral pole parem kui augustiputshi ajal, kus dessantlaev istus Tallinna reidil ja eestlased said seda sihtida peamiselt telekaameratega. Vahepeal on aega läinud 20 aastat, kuid meil pole isegi vahendeid, kuidas 7-8 km kaugusel olevale laevale auku sisse lasta??? Isegi mitte kivikuulidega rannakaitsekahureid pole....küll on aga arendatud igasugu toredaid rahvusvahelisi võimekusi, millega on saadud lihtsalt seis, et Venemaad heidutab üksnes NATO oht, EKV heidutust ei paku....

[tuna]

Igal juhul otsustati just sel ajal kaitseväge vähendada.

Täiesti vale väide.
Kaitseväge pole meil keegi kunagi de facto vähendanud. De jure on (sedagi minimaalselt) vähendatud poolmüstilist opstruktuuri nimelist kastimajandust - vaevalt see aga meie reaalset sõjalise heidutuse jõudu kuidagi mõjutab

Et niisama udu ei maksa ajada, ühesõnaga

Tõesti, pärast asja uurimist selgus, et mälu mängis mulle väikese triki. Kaitseväge tollal ei vähendatud, vaid kaitseministeerium vaid tahtis seda teha.

Reede, 26.03.2004 EESTI PÄEVALEHT

Ajateenijate arv jääb stabiilseks

Priit Simson

Valitsus andis eilsel istungil heakskiidu pool aastat välja töötatud kaitsejõudude arengukavale aastani 2010, mis vaatamata lubadustele ajateenijate arvu oluliselt kärpida jätab teenistussekutsutute arvu senisele tasemele.

“Aastani 2007 on selle järgi kavas kutsuda kuni 2800 noort ja see on põhjendatud asjaoluga, et selle aja peale peaks olema läbi käinud esimene tsükkel ühe brigaadi väljaarendamisel,” ütles kaitseminister Margus Hanson.

Mullu kutsuti kaitseväkke 2500 ja tunamullu 2800 ajateenijat. Vaatamata sügisestele ägedatele debattidele peastaabi ja kaitseministeeriumi vahel, on mitmed kaitseväe allikad avaldanud rahulolu uue kavaga, sest nende hinnangul on iseseisva kaitsevõime väljaarendamine kavas säilinud. Kui augustis kavandas kaitseministeerium ajateenijate vähendamist poole võrra, siis lähiaastatel kavandatud arvud jäävad tunduvalt tagasihoidlikumaks.

Ulatuslikumaid lõikeid teeb kaitseministeerium varem kirjutatud ambitsioonikates tulevikuplaanides. “Need numbrid on oluliselt väiksemad, võrreldes senikehtinud kavadega, kus numbrid aastani 2010 pidid kerkima isegi 4000 inimeseni,” rääkis Hanson. Hansoni sõnul arendatakse maakaitsestruktuur välja peaasjalikult Kaitseliidu põhjal. Teisalt näeb minister ka võimalust kasutada Kaitseliidu liikmeid välismissioonidel. “Kaitseliidu üksused peaksid olema võimelised täitma riigisise-seid ülesandeid, aga võib-olla uue küljena olema võimelised pakkuma ka välismissioonidel osalevatele üksustele oma liikmete hulgast mehi, aga miks mitte ka naisi,” arutles Hanson. Samas ei näe praegune arengukava ette Kaitseliidu eelarve hüppelist tõusu.

Laupäev, 27. märts 2004 EESTI PÄEVALEHT

Ajateenijate arvu suur kärbe jääb ära

Priit Simson

Eelmise aasta augustis kaitseministeeriumis planeeritud radikaalset reformikava koos ajateenijate arvu kärpimisega ligi poole võrra on nüüdseks leevendatud.

Kui kaitseministeeriumi augustis ringelnud täpsustatud juhis tõotas raha ulatuslikku ümbersuunamist kutselistele üksustele ja ajateenijate arvu vähendamist 2800–3000-lt ligi 1500-le, siis eile esitletud kaitsejõudude arengukava aastani 2010 jätab kutsealuste arvu praegusele tasemele.

Tänavu läheb kaitseväkke aega teenima 2800 noort, mis on mõnisada mullusest rohkem. See jääb ka järgnevaks kolmeks aastaks väkkekutsumise ülempiiriks. Alates 2008. aastast plaanitakse ajateenijate arvu ülempiiri langetada 2500-ni. /.../

Nii et ma pean oma seisukoha natuke ümber sõnastama. Sel ajal, kui sajad inimesed Eesti julgeolekuasutustest pidid hoiatama, et praegu toimuvad sündmused, mis mõne aja pärast võivad halvendada Eesti julgeolekut, üritas kaitseministeerium poole võrra vähendada ajateenijate arvu kaitseväes.

[Kapten Trumm]

Gruusia sõja puhkemine (eelkõige vene responss) oli Eestis paljuski üllatus. Mitte ainult Eestis, vaid ka Läänes. See paistab välja kasvõi tolle aja meediat mõttega lugedes ja sõjale järgnenud paanilist laadi meediakajastuses (nt A. Laaneotsa mitmed repliigid KV puuduliku valmisoleku kohta - isikult, kes enne mõtleb kui ütleb on väga diplomaatiline).

Mis puutub KL-le rõhumist (mida harrastasid nii Hanson kui Ligi), siis see räägib selget keelt sellest, kui vähe teatakse ülalkorrusel, mis allkorrusel toimub. Samamoodi annavad tunnistust vähesest olukorra haldamisest sellised küündimatud "reformikavad". Seda olen üsna mitmelt kaadrikaitseväelaselt kuulnud, et Eestis juba mängivad esimest viiulit (või peagi hakkavad mängima) inimesed, kes vene armeed on vaid telekas näinud ja kes elavad mingis roosas udus, et vene armee on kamp joodikutest ohvitsere, nälginud ajateenijaid ning paljaksvarastatud sõjatehnikat, kes/mis sõjapidamisega küll toime ei tule.

Kui vaadata neid 2004. a artikleid ja tänast olukorda, siis torkab silma mis
1. vene välispoliitika on olnud vahepeal muutumatu - kus võimalik, seal on ka pauku tehtud
2. NATO abi tõenäosus pole eriliselt muutunud.
3. Vene armee sõjaline võimekus pole eriti muutunud

Millise "ohuhinnanguga" põhjendada vahepealset kamina kärpetahet ja praegu kavas olevat opstruktuuri tunduvat suurendamist (mis sisult on vastupidised protsessid), kui muud asjaolud on enamvähem samad?

Vastus sellele küsimusele on Gruusia. Gruusia äratas meie roosade prillidega seltsimehed ülesse ja kohale jõudis teadmine, et VF armee pole teps mitte kuskile kadunud ja oskab sõdida küll.

Nüüd räägime edasi sadadest ohuhindajatest?

[Kapten Trumm]

Nii et ma pean oma seisukoha natuke ümber sõnastama. Sel ajal, kui sajad inimesed Eesti julgeolekuasutustest pidid hoiatama, et praegu toimuvad sündmused, mis mõne aja pärast võivad halvendada Eesti julgeolekut, üritas kaitseministeerium poole võrra vähendada ajateenijate arvu kaitseväes.

Aluseks on ju ohuhinnangud Huvitav oleks selle kohta A4 kommenti lugeda

See, et Venemaa teostab ekspansionistlikku välispoliitikat ja kus võimalik, teeb seda sõjaliselt, polnud mingi saladus ei 1999, 2004 ega ka praegu. Gruusia separatistlike piirkondade ümber käib paugutamine juba nõukaaja lõpust ja seal on sõjaoht kogu aeg peakohal rippunud. Sealt on isegi eestlasi ju Eestisse ümber asustatud 1990ndate lõpus. Seega 888 sõda ei saanud ju olla mingi üllatus või foors mazoor. Sellise asja juhtumine oli vähemalt 15 aastat ette näha, samamoodi ka see, et see võib ükspäev meie õuele tulla. Ja kes seda ei uskunud, siis 2007. a sündmused Eestis pidanuks juba silmi avama.

Vahest äkki ärkasid sajad ohuhinnangute kirjutajad ja neile jõudis kohale reaalne elu. Seda on hästi näha, kui paaniline sebimine siin lahti läks (kuigi seda üritati hägustada jutuga "pikaajalisest planeerimisest".

Eestis peab sõjaline planeerimine olema pigem paranoiline kui liigoptimistlik ohtude suhtes.

[represseritu]

Seni kui meil ei läbi ajateenistust kõik vastavas vanuses kodanikud (vist
läbib umbes 50%) ei saa mingit arvestatavat kaitsetegevust korraldada.
Selleks ei jatku väljaõpetatud mehi. Ja sellise olukorra eest on vastutav
Riigikogu ja valitsus, kes sellega eiravad Põhiseadust. Põhiseadus kohustab igat meeskodanikku kaitsema isamaad, kuid selleks väljaõpetamata mehed pöle riigikaitseks võimelised.

[Kapten Trumm]

Eks riigikogu ja valitsus poevad kohe raha vähesuse taha. Küll pole raha, pole tahtmist ja sada häda.

Oma osa on ka liigsel politiseeritusel, mis Indrek Tarandi sõnul toodab keskpärasust. Esimene kaitseminister, kes seda nime kannatab kanda on tegelikult Aaviksoo. Enne seda oli noh ütleme, et "kompetentsi ikaldus"

Minuarust võiks Eestis kaitseminister olla ametisse määratav analoogselt riigikontrolöri ja õiguskantsleriga. Kui nendel postidel ei meenu küll ühtegi nähtavalt küündimatut isikut, siis kaitseministri toolile on potsatanud tavaliselt koalitsiooniparteide teine eshelon (raske ministeerium, samas vähe võimalusi rahaliseks populismiks).

[Incc]

Kuulge mehed, kas midagi positiivset ka üldse Eesti riigikaitse ülesehituses on ?