Maandumine kolmele rattale

[andrus]

Aga horisontaalmanöövri mõttetusest õhulahingus - ehk seletad siis ära, miks Messerschmitti piloodil oli nõrga mootoriga, aeglast, kuid ülihea horisontaalmanöövri võimekusega Po-2 nii raske alla lasta, et seda loeti eriliseks saavutuseks?

Kuskohas see "eriline saavutus" kirjas on? Mulle ei tule praegu ühtegi kohta meelde. Võib-olla peeti sündmust eriliseks hoopis sellepärast, et päevased hävituslennukid sattusid selle lennukiga suhteliselt harva kokku - võrreldes Illide ja Jakkide ja muude sellistega?

Lendad "metsavahiga" vaikselt oma teed - põnn, põnn, põnn - nagu rukkirääk. Messer pikeerib, sina keerad kõrvale, Messer tuhiseb mööda. Kuni ta uueks sööstuks valmistub, lendad sina ikka oma teed põnn, põnn, põnn - nagu rukkirääk. Ja nii, kuni Messeri piloot tüdib või temal kütus otsa saab. Tema punnitab, sina teed aga vaid aeg-ajalt jõnksu. Kusjuures "metsavaht" lendas enam-vähem puulatvade kõrgusel. Raske maapinna taustal märgata ja altpoolt ründamiseks peaks siis kiire lennukiga puude vahel slaalomit lendama. [...] Lendad "metsavahiga" vaikselt oma teed - põnn, põnn, põnn - nagu rukkirääk. Messer pikeerib, sina keerad kõrvale, Messer tuhiseb mööda. Kuni ta uueks sööstuks valmistub, lendad sina ikka oma teed põnn, põnn, põnn - nagu rukkirääk. Ja nii, kuni Messeri piloot tüdib või temal kütus otsa saab. Tema punnitab, sina teed aga vaid aeg-ajalt jõnksu. Kusjuures "metsavaht" lendas enam-vähem puulatvade kõrgusel. Raske maapinna taustal märgata ja altpoolt ründamiseks peaks siis kiire lennukiga puude vahel slaalomit lendama.[...] Aga et madalal lendavat Po-2 üldse märgata ja märkamatult soodsale ründepositsioonile asetuda, pidi Messeri piloodil kohutavalt vedama või pidi teda raadio teel juhendatama.[...] Teine teema on oma territooriumi kohal lendav "metsavaht". Madalaltlendav väike, aeglane, maskeerimisvärvi lennuk maastiku taustal. Kusjuures Bf-109 oli "pime" lennuk, mil väljavaade kabiinist oli nigel. Pealegi pidi ta lendama umbes kahe kilomeetri kõrgusel, et jääda väljapoole käsirelvade ja kergete õhutõrjerelvade tuleulatust ning omada piisavalt potentsiaalset energiat, mida kiiruseks vahetada. Ka lennati Euroopa sõjatandril suurel kiirusel, erinevalt Vaikse ookeani sõjatandrist. Proovi siis nendel tingimustel "metsavahti" avastada ja teda ootamatult rünnata.
"Metsavahi" piloot aga peale teekonnal olevate takistuste jälgima vaid ülal toimuvat, kus ohustav lennuk oli nii selge taeva kui pilvede taustal hästi nähtav. Oma lahtisest kabiinist oli tal üles ideaalsed vaatlustingimused. Kui veel teises kabiinis ka vaadelda oskav sõdalane istus, oli elu päris lill.
Vastase territooriumi kohal partisanide juures või häirivat pommitamist tegemas käidi aga "metsavahtidega" öösel, päeval sinna ei tikutud.
Nii, et Saksa jahilendureid, kes suutsid "metsavahte" alla lasta, peeti põhjendatult eliidiks.

Ma ei näe mingit probleemi siin sakslastel. Metsavaht lendas aeglaselt, seetõttu võttis tal ka tulistamise liinilt kõrvale saamine palju aega. Jälitav hävituslennuk seevastu pidi ainult minimaalselt oma lennusuunda korrigeerima.

Faktiline näide ka elust: 10. veebruaril 1944.a. lasi üks sakslane mõneminutilise vahega Peipsi järve taga alla kaks Po-2, lennukõrguseks oli ta raporteerinud "maapinna lähedal" ja 5 m. Kui esimene lennuk alla lasti, ei õnnestunud millegipärast ka teisel lennukil enda puuladva taha ära peitmine:
10.02.44 Fw. Hans Ransmayer 4./JG 54 R-5  8941 at 5 m. 13.32 Film C. 2032/I Anerk: Nr. 383
10.02.44 Fw. Hans Ransmayer 4./JG 54 R-5  8941: Bodennähe 13.35 Film C. 2032/I Anerk: Nr. 384

Sakslane lendas küll Fw 190 peal. Võib-olla see eelmine pikk jutt kehtis ainult Messerschmittide korral
Ja "raske alla lasta" - selliseid väiteid tõestatakse statistikaga, mitte üksikute anekdootlike juhtumitega või punase propagandaga.

[Lemet]

Suur teoreetik vrs piloot-instruktor...lustiline. Ma kipuks siin siiski rohkem praktikut uskuma, kes teab, millest rãägib.

[Kapten Trumm]

Metsavaht lendas aeglaselt, seetõttu võttis tal ka tulistamise liinilt kõrvale saamine palju aega. Jälitav hävituslennuk seevastu pidi ainult minimaalselt oma lennusuunda korrigeerima.

Päris huvitav oleks vaadata sellisel juhul manöövri nurkkiirusi - paljast joonkiirusest siin võimaluste hindamiseks ei piisa.
Selleks, et mööda tulistada, piisab sellest, et sihtmärk seab end ründaja telje suhtes nurga alla.
Muidugi initsiatiiv ja üllatuse efekt on kindlalt sellises olukorras ründaja poolt - kui ründaja tuleb nt järsu nurga all päikese poolt, on tema avastamise võimalused ka väikesed.

Kõik see manööverdamise jutt kehtib muidugi olukorrateadlikkuse eeldusel - kui Po-2 laskur tukkus tagumises kabiinis ja piloot vaatab ettepoole, on sakslasel suured võimalused ka täitsa sappa istuda ja Po-2 seltskond märkab seda alles lennukist lendavate juppide järgi.

Võib-olla see eelmine pikk jutt kehtis ainult Messerschmittide korral

Messerschmitt oli kuulus oma napi tüüride efektiivsuse poolest korral suurtel (pikeerimis)kiirustel, kus ta piltlikult öeldes muutus juhitamatuks telliskiviks. Seepärast, kuskilt kõrgelt alla pikeerides, kui Po-2 laskur hoidis silmad lahti, võis küll juhtuda, et Po-2 keeras alt ära, "messer" aga järgi keerata ei suutnud.
Fw-190 kohta pole selliseid asju kuulda olnud. Mehhaanilise juhisega tolle aja lennukitel oli muidugi juhisele ja pedaalidele vajaliku jõu kasv suurtel kiirustel vältimatu, sest mida kiirem õhuvool, seda raskem oli tüüri liigutada.

Põhimõtteliselt on sihtmärgil vaja suunda muuta võibolla 45 kraadi, sellisel juhul on jahtija sunnitud tulistama ennetusega ja kui trasseerid lendama hakkavad, siis reguleeritakse juhisega natuke suunda, mis sunnib jahtija uuesti sihtima. See oli muidu ühe saksa superässa trikk, M. Spicki raamatust "Luftwaffe õhuässad". Kui sind lastakse, siis aseta end laskjaga võrredes nurga alla ja reguleeri juhisega seda nurka, mis muudab täpse tulistamise väga keerukaks.

[andrus]

8. detsember 1943.a.. Sakslased raporteerisid paljude R-5 allalaskmisest Neveli lähedal ja raporteerijate üksuseks oli Jagdgeschwader 5, keda peetakse overclaimi kuningateks

Kood: Vali kõik

Oblt. Gerhard Weyl	4./JG 5		LaGG-3	 N.E. Nevel: at 800 m.	08.21
Fw. Gerhard Reinhold	4./JG 5		LaGG-3	 N.E. Nevel: at 800 m.	08.22
Uffz. Karl Schrag	5./JG 5		LaGG-3	 N.E. Nevel: at 300 m.	08.25
Fw. Artur Mendl		5./JG 5		R-5	 W. Nevel: at 50 m.		08.57
Uffz. Helmut Weiser	5./JG 5		R-5	 W. Nevel: at 50 m.		08.58
Fw. Gerhard Reinhold	4./JG 5		Il-2	 W. Nevel: at 50 m.		10.31
Uffz. Hans Kindler	4./JG 5		Il-2	 W. Nevel: at 50 m.		10.33
Hptm. Horst Carganico	Stab II./JG 5	LaGG-5	 E. Nevel: at 500 m.		11.45
Ltn. Heinrich Schmidt	6./JG 5		R-5	 S.W. Nevel: at 20 m.		14.06
Uffz. Hans Kindler	4./JG 5		R-5	 10 km. S.W. Nevel: at 10 m.	12.12
Oblt. Gerhard Weyl	4./JG 5		R-5	 9 km. S.W. Nevel: at 10 m.	12.14
Fw. Gerhard Reinhold	4./JG 5		R-5	 27 km. S.W. Nevel: at 50 m.	12.35
Uffz. Hans Vahle	4./JG 5		R-5	 27 km. S.W. Nevel: at 50 m.	12.35
Uffz. Hans Kindler	4./JG 5		R-5	 27 km. S.W. Nevel: at 30 m.	12.35
Fw. Gerhard Reinhold	4./JG 5		R-5	 28 km. S.W. Nevel: at 40 m.	12.36
Uffz. Hans Vahle	4./JG 5		R-5	 27 km. S.W. Nevel: at 20 m.	12.36
Fw. Gerhard Reinhold	4./JG 5		R-5	 27 km. S.W. Nevel: at 50 m.	12.40
Uffz. Hans Vahle	4./JG 5		R-5	 26 km. S.W. Nevel: at 10 m.	12.40
Fw. Gerhard Reinhold	4./JG 5		R-5	 25 km. S.W. Nevel: at 10 m.	12.41
Fw. Horst Rolly		6./JG 5		R-5	 96 215: at 10 m.		09.48
Hptm. Horst Carganico	Stab II./JG 5	R-5	 96 216: at 10 m.		09.46

Raporteeritud R-5 on 1943. aastaga arvestades tõenäoliselt valesti tuvastatud U-2 ja sakslased lendasid Me 109 ( http://ww2.dk/oob/bestand/jagd/biijg5.html ), mitte nagu eespool ära toodud näites, kus oli kasutada Fw 190.

Nii, kohe tabame oma ülemustele suuri võite raporteerinud sulid otse teolt. Vaatame igaks juhuks enne veel ka NSVL 3. õhuarmee opsvodkat 8. detsembrist... https://pamyat-naroda.ru/documents/view/?id=454475585

Oi, kaotatud 15 U-2, kuidas siis nii?

ps.
Järgmisel päeval raporteeriti veel nelja R-5 allalaskmisest. Siis sai pidu otsa. 3. ÕA svodka: https://pamyat-naroda.ru/documents/view/?id=454475586

Innustust sain siit: Дмитрий Марченко 2: "II. JG 5 летит на Юг" https://proza.ru/2023/12/28/1366

[Kilo Tango]

Sellist aeglase ja väikese tiiva erikoormusega lennukiga ülekaaluka vastase eest pagemist on kirjeldatud ka Kitveli, Gerdesseni ja Tilga raamatus "Aeg, mehed, lennukid", kus (kui mu mälu mind ei peta), PTO-4 -ga õppelendu tehes laskuti vene hävitajate eest madalale mere kohale ja tehti järske horisontaalmanöövreid, kui venelaste lahingpaar jõudis laskeulatusse. Kuna need tulid alati ülevalt suure hooga, siis ei olnud neil võimalust manööverdada PTO-4 sabasse, vaid tuli alati üle lennata.

Kui kellelgi on raamat käepäerast, siis võiks parandada selle episoodi kirjeldust. Peaks kuskil raamatu lõpuosas olema.

[Kapten Trumm]

1944 oli üks kurioosne õhulahing Soome lahe kohal, kus Soome seersant nimega Rinkeneva olla suutnud aeglasevõitu I-153 (biplaan 30ndatest) tulistada alla vatnikute Airacobra. Või oli see mingi vene monoplaan-hävitaja. Ju siis antud seersant, omades olukorrateadlikkust (lahtine kabiin) keeras horisontaallahingusse end seganud Airacobra ees lennuki "kohapeal ringi " (sakslaste ütlus 1941 lahingutest) ja "tulistas otse näkku".

[andrus]

1944 oli üks kurioosne õhulahing Soome lahe kohal, kus Soome seersant nimega Rinkeneva olla suutnud aeglasevõitu I-153 (biplaan 30ndatest) tulistada alla vatnikute Airacobra. Või oli see mingi vene monoplaan-hävitaja.

Eeldusel, et tegu on 29. juuli 1944.a. sündmustega, siis paar pisikest täpsustust:
1. Soome lenduri nimi oli Rinkineva http://surfcity.kund.dalnet.se/finland_rinkineva.htm
2. Kui uskuda eelmises punktis olnud teksti, siis pretendeeris ta ainult lennuki vigastamisele, mitte allatulistamisele
3. Loimola - mulle tundub, et tegu on selle kohaga: https://maps.app.goo.gl/sNmkPXvwFXp46WQu5
Soome lahest jääb see üksjagu kaugele

Nõukogude poolelt natuke infot:
773. iap tõesti kaotas sellel päeval ühe Airacobra, 7. õhuarmee sõjapäevikus kirjutatakse, et nooremleitnant Ivanov jäi lennult tagasi tulemata https://pamyat-naroda.ru/documents/view/?id=451003583 lk. 86.

257. segalennuväediviis ei pidanud vajalikuks rohkem detaile enda sõjapäevikus märkida, kui et sel päeval kaotati üks 773. iap Airacobra https://pamyat-naroda.ru/documents/view/?id=131664923 Märgitakse ära, et olid õhulahingud vaenlasega, kes muuhulgas lendas ka I-153 peal, aga need olevat lõppenud tulemusteta. 7. õhuarmee sõjapäevikus räägitakse vaenlase poolt kolme Brewsteri kaotamisest.

Soome poolel on Tolvajärvi juures veel ühe Airacobra claiminud 26. HLeLv, kes ise kaotas ühe Brewsteri, Keskineni ja Stenmani väitel samale 773. iap-le.

Lisaks pretendeerib hulk Soome Messerschmitte 28. HLeLv hulgale Airacobradele, piirkonnaks antakse Tolvajärvi.
Ma pole Soome sõjaaegses geograafias kuigi tugev, aga eeldame, et mõeldud on seda Tolvajärvit, mis jääb Loimolast ca 25 km kaugusele.

Mul on praegu teadmata nõuk poolelt kellaaeg, kuna nooremleitnant Ivanov lendas, kas päeva esimeses nõuk. rünnakus või õhtuses, seega on minu jaoks praegu küllaltki kahtlane, kas 7. ÕA ainus Airacobra kaotus sel päeval on ikka I-153 peal lennanud mitte-hävituslenduri kätetöö

Ju siis antud seersant, omades olukorrateadlikkust (lahtine kabiin) keeras horisontaallahingusse end seganud Airacobra ees lennuki "kohapeal ringi " (sakslaste ütlus 1941 lahingutest) ja "tulistas otse näkku".

Siinkohal tekkis mul kahtlus, et kas detailid on sama täpselt edasi antud nagu jutustuse esimeses pooles?