Elektrooniline sõjapidamine

[Kilo Tango]

Lugesin seda artiklit: https://rusi.org/publication/rusi-defen ... t-shooters (soojalt soovitan) ja mõtlesin vaadata, mida Militaar.net-s elektroonilisest sõjapidamisest räägitakse. Tuleb välja, et peale side maha surumise ja suurtükiväe radarsütikute segamise suurt mitte midagi. Isegi vastavat teemat ei ole. Nüüd siis on.

Nimetet artiklist tooksin välja järgmised põnevad jutupunktid ja mõtted, mis mul tekkisid (kehastudes operatsioonide juhtijaks) :
1. Tahaksin elektroonilist reaalajas kaart erinevate sidesse tulevate seadmetega üle Eesti (ja soovitavalt ka kaugemal). Sealhulgas eristustega nii omade kui võõraste kui ka tsiviilsidevahendite koha pealt. See tundub olevat türklaste üks põhilisi vahendeid, millega vastase asukoht tuvastatakse. Selleks ei pea ostma mingeid hüper-super EW masinaid võõrriikidest - vastavate antennide, detektorite ja tarkvara loomine ei tohiks ka meie inseneridele ülejõukäiv olla.
2. Lisaks sellena tahaks ma, et mul oleks ka Eesti mürakaart reaalajas. Eriti huvitavad kõiksugu paugud ja rasketehnika liikumine väljaspool teid. Seda on võimalik saavutada üleriigilise nutimikrofonide võrguga, mis on omavahel P2P sides laseritega (või kui laserside katkeb, siis raadioga) ja edastavad andmed lõpuks fiksside kaudu vms. moel tarbijani. Seadmed peaksid minema sidesse alles siis, kui toimub huvitav sündmus.
3. Ma tahaks (taktikalises vaates) võimekust heita peibutussaatjaid miinipildujaga või droonilt, kuhu soovin. Ma tahaks ka võimekust luua liikuvaid peibutusside kolonne
4. Ma tahaks, et EKV suuremad masinad (suurtükid, IFV-d, APC-d jms.) suhtleksid otsenähtavuse korral omavahel lasersides, et raadiosidejälge vältida.
5. Ma tahaks, et üksused oleksid õppinud kõiki eelpoolnimetet vahendeid kasutama. S.o. vastase sidevahendite ja müra põhjal jälgimine, enda raadioside minimeerimine ja peibutusside kasutamine.

Karabahhi, Süüria ja Liibüas toimunu põhjal julgeksin öelda, et see on muutunud isegi olulisemaks, kui õhutõrje ja rannikukaitse välja arendamine.

[ElrikThunderson]

Saan aru, et soov on arutleda konkreetselt Eesti kaitseväe elektroonilise sõjapidamise võimaluste üle? Muidu tõstaksin teema Tehnika alamfoorumisse.

Lisaks juba nimetatud suurtükiväe segamise teemale: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 8&p=275253

on EW teemadel arutletud ka mõlemas olemasolevas GPSi teemas:

http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=54&t=40101
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 40&t=37694

[Kriku]

Teine võimalus on ka erialade alamfoorum.

[Kilo Tango]

Lisaks juba nimetatud suurtükiväe segamise teemale:

on EW teemadel arutletud ka mõlemas olemasolevas GPSi teemas:

See on ilmne näide, et arusaamine elektroonilisest sõjapidamisest on sügavalt puudulik. Moded võivad paigutada kuhu meeldib. Ise kaalusin Tehnika ja selle teema vahel.

[ElrikThunderson]

Las siis olla laiemalt kui vaid Eesti kaitsevägi.

Ja ühtlasi palun mitte omistada sügavaid või vähem sügavaid puudulikke arusaamu, kui vastus oligi vaid foorumiteemade olemasolust, kus on elektroonilist sõjapidamist üldse varasemalt käsitletud. Seni on see tõepoolest laiali erinevates teemades ning eri riikide võimekusi-tegevusi selles käsitletud kas konfliktide või vägede ülevaadetes.

[dorpat]

mürakaart reaalajas
kui toimub huvitav sündmus

ebatavalise sündmuse muust mürast leiab kergelt, aga selle väärtust oskab hinnata endiselt ainult inimene, sest valepositiivid.

kombineerides muude sisenditega (näiteks seismomeetrid?) ilmselt teeks automaatikat mingite kasutusjuhtude jaoks veidi paremaks, kuid ikkagi inimoperaator peab lõpliku otsuse tegema.

Seadmed peaksid minema sidesse alles siis, kui toimub huvitav sündmus.

liiga laia riba bittide liigutamiseks ilmselt vaja ei olegi. autonoomse akutoitega seismomeeter ja kogus tundlikke mikreid (mis tüüpi?) koos mõningase kohapealse arvutusvõimekusega (fpga?) suudaks piisava koguse infot staapi ära saata küll ja edasi saab juba kangemad riistad, tüüpi kaamerad, kaugelt sisse lülitada ja droonid välja saata. laserside punkte on kergem tuvastada (minu loogika kohaselt, pead ei anna) täpse pommilöögi tarbeks ja energiavajadus ka suurem. eetris kostuva törtsu algallikat aga veidi keerulisem, sest tdoa ja sõbrad töötavad piisava täpsusega kauglöögi jaoks ainult unenägudes. kas eesmärk peaks olema nende "mõõtejaamade" maksimaalne varjatus või autonoomsus? ma ei usu, et mõlemat saab.

statsionaarsed jaama kaua ei varja ja saaksid esimeste seas pihta. ja palju neid olema peaks üldse, et kasu oleks?

ilmselt kui piisavalt paberi serval arvutada, siis arvutaks vajalikud energiakogused välja. mis see mõistlik akude eluiga logistilises mõttes võiks olla? 3 kuud? 6 kuud? aasta? eeldusel, et kohapealt ei saa mingit energiat lisaks. et hakkame riigihankega suures koguses akusid ostma?

iseensest põnevalt julge mõte, samas ei tundu originaalne, sest raudselt keegi kuskil teeb midagi sellist...

...aga kuidas kindlaks teha ja lahendada või ringi mängida logistilised probleemid, lisaks süsteemi/infra käideldavusele ja haldusele, on tunduvalt põnevam teema

[Kriku]

Tuumaenergia elemendid või ma ei tea, kuidas neid eesti keeles nimetatakse, ja mure murtud: https://en.wikipedia.org/wiki/Atomic_battery

Energiaallikast suurem põhimõtteline küsimus on, et kuidas anduritega sidet pidada.

[Kilo Tango]

Tuumaenergia elemendid või ma ei tea, kuidas neid eesti keeles nimetatakse, ja mure murtud: https://en.wikipedia.org/wiki/Atomic_battery

Energiaallikast suurem põhimõtteline küsimus on, et kuidas anduritega sidet pidada.

Ei ole vaja tuumaenergiat. Kuna tegemist on väikese energiatarbega pakettside seadmetega, siis piisab päikesepatareist ja akust.
Sidepidamine - seadmed võivad rahu ajal täiesti vabalt istuda tsiviilvõrgus olles sedasi maskeeritud tsiviilseadmeteks. Tsiviilvõrgu katkemisel minnakse üle muule sidevahendile. FHSS, ainult vajadusel lühikeseks hetkeks sidesse minek jms. vahendid peaksid aitama. Saab ju lahendada näiteks nii, et aparaat kuulab ja analüüsib signaali, huvitava signaali leidmisel salvestab selle, pakib kokku, varustab GPS-lt saadud täpse ajaga ja saadab paketi minema. Selline sideseanss peaks olema alla sekundi pikk.

[LoneRider]

Elektroonilise sõjapidamise teemaga tulevad mulle kohe mõttesse robotid, ka need mida Eestis tehakse. Nendest rääkides rõhutatakse, et robot ei hakka tegema ise otsuseid relva kasutamise osas. Siin aga kohe tulebki esile side ja eriti just andmeside olulisus.

Kui püsiv see side saab üldse saab sõjaolukorras olla? Põhimõtteliselt saab ju kasutatavasse sagedusvahemikku suurema võimsusega mingit jama saata ja ongi side olematu ja robotid seisavad. Või saavad teguseda vaid juhul kui ka ilma sideta osakavad ise midagi korda saata...

Sama põhimõte võiks ju kehtida üliolulise gps signaali kohta, mille puudumisel on kohe halvasti.

[dorpat]

Sidepidamine - seadmed võivad rahu ajal täiesti vabalt istuda tsiviilvõrgus olles sedasi maskeeritud tsiviilseadmeteks.

elektripostid, moblamastid? läheb keeruliseks, liiga ilmselge tsiviiltehnikutele ja inimesed suhtlevad.

Kui püsiv see side saab üldse saab sõjaolukorras olla?

üsna hektiline ilmselt. kahepoolse side puhul pigem arvaks, et ei saa väga loota. kui kanal on häiritud, siis nii ongi.

eetriga rohkem kursis olev inimene võiks rääkida, et mida oleks vaja, et näiteks 30 km2 alal muuta FM ja näiteks 2,4 ghz vaheline ebamugavaks?

[Kilo Tango]

... Põhimõtteliselt saab ju kasutatavasse sagedusvahemikku suurema võimsusega mingit jama saata ja ongi side olematu ja robotid seisavad. ....

Kui sa loed tähelepanelikult esimeses postituses viidatud artiklit, siis sa mõistad, et side maha surumine ei tohiks olla aruka vastase plaanides. Esiteks ei ole see mõistliku modulatsiooni ja kodeeringu kaustamisel niisama lihtne. Teiseks on vastane huvitatud, et su raadioside töötaks, sest siis saab ta jälgida sinu sihtmärke. Side maha surumine on selline külma sõja aegne teema. Kasutatav teatud olukordades, kuid see ei ole mõistlik terve lahinguvälja lõikes.

[maskeerimisvork]

Tuumaenergia elemendid või ma ei tea, kuidas neid eesti keeles nimetatakse, ja mure murtud: https://en.wikipedia.org/wiki/Atomic_battery

Energiaallikast suurem põhimõtteline küsimus on, et kuidas anduritega sidet pidada.

Ei ole vaja tuumaenergiat. Kuna tegemist on väikese energiatarbega pakettside seadmetega, siis piisab päikesepatareist ja akust.
Sidepidamine - seadmed võivad rahu ajal täiesti vabalt istuda tsiviilvõrgus olles sedasi maskeeritud tsiviilseadmeteks. Tsiviilvõrgu katkemisel minnakse üle muule sidevahendile. FHSS, ainult vajadusel lühikeseks hetkeks sidesse minek jms. vahendid peaksid aitama. Saab ju lahendada näiteks nii, et aparaat kuulab ja analüüsib signaali, huvitava signaali leidmisel salvestab selle, pakib kokku, varustab GPS-lt saadud täpse ajaga ja saadab paketi minema. Selline sideseanss peaks olema alla sekundi pikk.

Riik on ju kaetud mobiilimastidega ja tänane praktika on mobiilimaste mitte näppida. Seal on igasugu kiirgust ka juba täna, lisaks katkematu toide ja fiksside. Ehk et mobiilimastidesse pannagi mingid suundmikrid, väike arvutusvõimsus ja ongi olemas.

[gooligan]

ei ole küll otseselt sõjapidamine, aga siiski -
https://forte.delfi.ee/news/tehnika/saa ... d=91434945
Mingid odavad hiina kaamerad vales sageduses suudavad palju pahandust korda saata.
Niisamuti olen kuulnud, et kaugjuhitavad tõstukid jms pidavat suutma palju häireid sidesse lüüa.

Eesti tsiviilstruktuurid (politsei, pääste jms) kasutavad analoogset süsteemi (Tetra-pol/Ester). Loodetavasti ei ole nemad nii haavatavad välistele häiretetekitajatele.
https://digi.geenius.ee/blogi/nahtamatu ... -saadavad/

[Viiskümmend]

Krüpteerimine, sagedushüppamine ja uue põlvkonna raadiojaamad pidid vaenlase elektroonilise sõjapidamise ju pseudoprobleemiks muutma, et mismõttes see tänapäeval üldse aktuaalne teema on?

[Kilo Tango]

Krüpteerimine, sagedushüppamine ja uue põlvkonna raadiojaamad pidid vaenlase elektroonilise sõjapidamise ju pseudoprobleemiks muutma, et mismõttes see tänapäeval üldse aktuaalne teema on?

Need kõik on toredad asjad selleks, et sidekanalit lahti ja selle sisu salajasena hoida. Küll aga ei päästa see kedagi raadiopeilimise ja sellega kaasnevate tagajärgede eest, mida meile lahkesti demonstreeritakse Karabahhis. Iga kiirgur on peilitav sõltumata sellest, kui hästi see sisu krüpteerib. Sagedushüppamine ei tohiks olla tänapäevastele raadiokiirgurite kaardistamise seadmetele probleem. Küsimus on, kui võimekad vastase vastavad vahendid on - kas nad suudavad panna kokku pildi sellest, et eri sagedustel kiirgurid on tegelikult sama saatja.