Harju maleva vanad soomukid.

[Rebasepoeg]

Keda, siis huvitab, siis KL Harju maleva hoovi peal on üks BTR( lagunemas) ja tundub, et töökorras II MS aegne soomuk.

[represseritu]

Huvitav kuhu üldse Eesti Kaitsejõudude poolt saadud sõidukid- soomukid
on jäänud? Peale iseseisvuse taastamist saadi "Willis" maastureid ja
Rootsist soomukeid, enam pole neid ammu näha. Omal ajal Eesti Vabariigis olid Vabadussõjaegsed tankid ja tulirelvad vabariigi lõpuni
korras ja kasutusel.

[canislupus]

Roostetavad vihma ja päikese käes erinevates kohtades (Tapa, kesklaod) segamini uuema tehnikaga. Keskladudes mõni aasta tagasi jäi küll paar willist silma lageda taeva all konutamas.

[ggdag]

Kas keegi veel mäletab juhtumit kus 1 kairseväe soomuk oli kadunud ? Hiljem selgus et see oli kaitseliitlasel kodus, kes seda pidi "parandama"

[hummel]

Soomustehnika, mis nõuka armeelt saadi, on enamuses vanametalliks muutunud. Seda osalt ka varuosade nappuse ja tehnikute ning remondivõimekuse puuduse tõttu. Pikemalt juttu asjastsiin.

Tegelikkuses ongi meil üks suur jama vähegi keerukama tehnika remondiga kaitseväes. Pole keegi arvestanud varasemal ajal vist sellega, kui väge arendatud ja nüüd ei jõuta enam remondivõimekuse arendamisega järele. Ollakse harjunud jalaväerühma taseme relvadega ja need ei vaja keerulist logistikat.

Ja nii need asjad kõik vaikselt lagunevad ja maha kantakse.

[represseritu]

Meil ikka tubli valitsus ja kaitseministeerium. Omal ajal oli Eesti vabariigis
riiklil kaitsetehas "Arsenal, kes valmistas soomusautosid, püstolkuulipildujaid, vahetult enne okupatsiooni tolle aja kaasaegsemaid
tankitõrjepüsse ning remontis kapitaalselt kaitseliidu ja sõjaväe püsse ja
kuulipildujaid. Valmistas ka häid tanjkitõrje miine. Ja riigi juhtkond arvab ilmselt nüüd, et riiklikku kaitsetööstust ei ole vaja. Kui midagi kulub, las siis roostetab ja laguneb.

[ooblää]

Williseid tuleb otsida teatud fruktide suvilatest või maakodudest.Kiiresti nad saadi ja veel kiiremini nad ära "kadusid".Ja ka Chevisi pole viimasel ajal näha olnud.

[hummel]

Chevy-d ja Iltised jäävad järjest seisma, sest neile pole saada varuosi, või kui tellida, siis kardaan või kapott näiteks maksab mitukümmend tuhhi. Tsiviilkäibesse "satub" neid sellega seoses ikka ka minimaalselt, sest maha kantud autod jäävad pea kõik doonoriteks, et olemasolevaid kuidagi käigus hoida.
Eks neid vanemaid maastureid ikka veel liigub, kuid suund on ikka väljavahetamisele, sest nende ülalpidamine on enamasti ropult kallis. Pigem on nad kaitseväes käigus veel seepärast, et uusi 250 GD-sid pole veel jõutud piisavalt asemele muretseda. Sõita aga on vaja pidevalt ja ega see hoolduse teema ka kaitseväes eriti ei toimi - lagunevadki kiiremini.

[speedsta]

Üks suurimaid vigasid võibki olla korraliku hoolduse puudumine ja autodesse liiga kergekäeliselt suhtumine. Nö. riigi või ameti autod, tallatakse sajaga, hooldamisele ei pöörata suuremat tähelepanu. Kaitseliidus on mõnes malevas auto kinnitatud kindlale mehele ja seetõttu üldine olukord ka parem. Kaitseliidu malevas x nägin, kuidas üks suhteliselt hiljaaegu tulnud instruktor vaatas autot enne õppust üle ja ühendas kõik lahtised otsad jne. Pani tõsiselt imestama, positiivselt. Pärast teised imestasid, et mis küll autoga juhtunud on, kõik töötab, sees uued istmekatted jne. Uuriti, kes tegi ja kust said, kas tõesti kulutasid oma raha, et autot veidi paremaks teha. Suhtumine peaks muutuma.
Küllap need soomukid lagunevad ja kantakse maha mitte just kõibe parema hoolduse tõttu, samas on see tehnika moraalselt ja füüsiliselt vananenud.

[Kapten Trumm]

Neid BTR'e väga taga nutta ei maksa, varasemad bensiinimootoriga mudelid olid kaunis viletsad ja vene armees peeti neid niimoodi, et iga õppuse järel tõsteti laost uued mootorid peale.

Eriti õnnetu oli see BTR-60, kus nendel järgiaidatud Gaz-51 mootoritel läksid väntvõllid pooleks nagu kõrsikud. Esivanem sõitis sellisega 1,5 a ja remonti oli isegi uutel masinatel kordades rohkem kui sõitmist. Peale polgu paaripäevast õppust olid pooled mootorid laiali.

Nendel on ka palju spetsiifilisi osi, mida saab Venemaalt kõveraid teid pidi ja vaatamata sellele, et näiteks mootorid on välisilmelt samad, mis tsiviilautodel, pole mootori sees 90% juppidest kattuvad.

Sõjatehnika jaoks toodeti eraldi mootoreid, mis arendati välja tsiviilmootoritest, kuid erinesid oluliselt. Näiteks 51 mootor oli tegelikkuses hübriid 51 ja Zim'i mootorist, kus tsiviilauto osi vähe.

[hummel]

Hooldusega ja ekspluatatsiooniga on palju probleeme. Üks põhjapanevamaid on kv standartse hooldussüsteemi täielik puudumine.
Näiteks saksas on nii, et igasugusel tehnikal on sarnase süsteemiga hooldustasemed. F1 - igakuiselt, F2 - poole aasta tagant, F3 - aasta tagant, F4 - kahe aasta tagant. Igal mehhanismil on olemas vastavalt sobitatud tööde jaotus ja tööde läbiviimise kohta peetakse ranget arvestust. Põhimõtteliselt riistapuud ei tohigi enne edasi kasutada, kui vastav perioodihooldus läbi viidud. Kusjuures F1 teeb iga kasutaja ise - näit autojuht.
Meil käib aga tehnika hooldus nii, kuidas keegi ise õigeks arvab, sest suurem osa hooldusjuhenditest on tõlkimata jäetud ja tegelikkuses puudub ka alusdokument, mis täpsel moel käsiks või keelaks.

Jõuame järgmise problemaatikani. Autojuhid. Kaitseväes on enamuse autode peale kinnitatud juhid, kes neid masinaid hooldama peaksid. Küllap nad seda ka agarasti teeksid, kui neilt masinate hooldamist järjekindlalt nõutaks, kuid pole toimivat sunnimehhanismi. Miks? Allüksustes valitseb tavaliselt 1990. keskpaiga arusaam, et autodega ja autojuhtidega tegelegu tehnikapargi õlid, kes aga reeglina juhihariduseta ja ei suuda sõduritega midagi ära teha. Lisaks on arusaam, et kõik autojuhid on loodrid ja nad peavad pidevalt allüksuses rakkes olema. Hooldusaega jääb nagunii kiire ja kokku surutud väljaõppe vahelt minimaalselt. See tähendab, et allüksustes ei tunta asja vastu eriti huvi ja tehnikapargi kaader ei ole võimeline. Ja auto ju ometi liigub...pole ju katki!
Kui veokid ikkagi mingi aja tagant saavad kuigipalju hooldatud ja üle käidud, siis maaturitega on asi püsti hull. Nendega tahab iga ülemus kangesti isiklikult metsas ringi kärutada ja off-roaditada, aga ega siis leitnandihärra või kaptenihärra ju auto puhatsmisega, määrimisega, kontrollimisega ei tegele (ja tal pole ka selleks aega). Kinnitatud (ajateenijat) autojuhti ka sagedasti muidugi pole ja nii siis kasutab kord üks, kord teine... ja teadagi!
Seega väidan, et kaadri käes olevad maasturid ruunatakse tavaliselt kiiremini läbi, kui ajateenijate käes olevad veoautod. Ja seni, kuni hooldusüsteem pole korrektset dokumenteeritud ja vastavalt nõutud, toimub masinate kestvuse säilitamine (hooldus) lihtsalt juhuslikkuse meetodil osade inimeste heast tahtest.

[Kapten Trumm]

mul oli noorem vend tagalapatis ja seal käis asi sedasi - kõige hullemad läksid autode peale ja kellel natuke iQ-d oli, läksid seeruks. Sealhulgas ka nimetet kodanik, kes teeb vabalt autoelektrit ja lukksepatööd.

Sirgala kajääri minnes jõudsid pooled autod kohale, 2-3 autot kooles ära juba Tallinna linna piires.

Niiet asi hakkab peale ülaltpoolt.

Selles valguses tundubki paljudele see sõjalennukite pidamise asi utoopiana - või räägitakse "moodsates kerghävitajate rentiteenusest koos täisteenindusteenusega".

Samas peaks EKV-s olema küllalt mehi, kes N.armees käinud on ja kes on, see peaks teadma nagu, et masinate agregaate seal väeosas ei remonditud, vaid võeti vahetusfondist lihtsalt uus asi peale kui midagi juhtus ja kogu moos. Edas hargneb sealt teema, et sinu masin peab olema selline, millele on võimalik luua agregaatide vahetusfond. See välistab igasugu vanad Zil'id ja Volvod automaatselt.

[Kessel]

Roostetavad vihma ja päikese käes erinevates kohtades (Tapa, kesklaod) segamini uuema tehnikaga. Keskladudes mõni aasta tagasi jäi küll paar willist silma lageda taeva all konutamas.

Tapa logistikakeskuses vedeleb neid masinaid 90 aastate algusest juba. Sai ka ühe vanaga räägitud, et miks masinad siis nii on surema pandud sain vastuseks , et eks varuosi ka ju sõitvatele masinatele vaja.