87. leht 96-st

Re: Militaartehnilised kurioosumid...

Postitatud: 06 Aug, 2016 9:17
Postitas Svejk
kalju kirjutas:photoshop
:oops:

Maailma suurim purilennuk Ju 322
http://www.purilend.ee/content/maailma- ... nuk-ju-322
Kuna Junkersi tehasel puudusid kogemused sellise konstruktsiooniga puiturilennukite tegemiseks, tekkisid koheselt probleemid. Purilennuki katselaadimise ajal vajus tank T-IV läbi puitpõranda. Seepeale vähendati 20 tonnist kandevõimet 12 tonnile.

Katselendudeks valmistuti märtsis 1941. Probleem oli piisava võimsusega puksiirlennuki leidmisega. Esialgu oli plaanis lennuaparaadi ette rakendada kolm lennukit BF 110C-d aga enne katselendu peeti sellist ettevõtmist liiga riskantseks ning lõpuks jäi valik Junkers 90-V7 peale, mis pidi suutma tõstma õhku 4 tonnise kogukaaluga purjeka.

Esimene lend toimus märtsis 1941, mil valmis lõplikult Ju 322-V1 ja Ju 322-V2.
Purilennuk kinnitati Junkers 90-V7 taha 120 meetrise ja 16 mm tossi abil. Täisgaasiga minema rühkinud lennurong suutsi vaevu enne raja lõppu maast lahti rebida, kusjuures stardiks mõeldud käru andis maalt põrgates hoobi purilennukile. Õhus olles hakkas Mammut lennuki taha "laperdama" ja oli väga ebapüsiv. Purjekas tõusis vaatamata lenduri pigutustele pukseerijast kõrgemale. Peagi oldi situatsioonis, kus purilennuk oleks mootorlennukile tagant sisse sõitnud. Mootorlennuk pikeeris täisgaasil ja veidi ennem tagant sisse sõitu, haakis purjeka juht end aerorongist lahti. Mootorlennuk tuli vaid mõni meeter ennem maapinda pikeest välja. Peale lahtihaakimist lõpetas Mammut laperdamise ja maandus ilusti põllule, kust ta kaks nädalat hiljem kahe tanki abil tagasi veeti.

Re: Militaartehnilised kurioosumid...

Postitatud: 10 Sept, 2016 11:26
Postitas ruger
Tehnika areng ei peatu ka DNR-is. Kohalik kodukootud liikursuurtükk. Alusvankriks on MT-LB, peal on 82mm automaatmiinipilduja Vasiljok. Külgedel metallplaadid.
Самодельная "САУ" "#Патриот'а". "Василек" на МТЛБ, доп защита из металлических листов и транспортерной ленты #ОРДО

Pilt
Pilt
Pilt
Pilt
https://twitter.com/666_mancer/status/7 ... 3149219840

Re: Militaartehnilised kurioosumid...

Postitatud: 10 Sept, 2016 16:08
Postitas Manurhin
ruger kirjutas:Tehnika areng ei peatu ka DNR-is. Kohalik kodukootud liikursuurtükk. Alusvankriks on MT-LB, peal on 82mm automaatmiinipilduja Vasiljok. Külgedel metallplaadid.
Need metallplaadid meenutavad pigem kummist transportöörilinte. Aga eks mõningane killukaitse seegi. Kõiksugu kumulatiivsete asjade vastu peaks ka aitama.

Re: Militaartehnilised kurioosumid...

Postitatud: 10 Sept, 2016 18:34
Postitas Fucs
Unustati eelmisel aastal sinna Dommbasstaani põõsa alla?
Toru hakkab seest rooste minema sellel "Elefant"-il :D

Re: Militaartehnilised kurioosumid...

Postitatud: 10 Sept, 2016 22:57
Postitas Leo
Venekeelses tsitaadis on mainitud transportööri lindi kasutamine lisasoomusena. Ma oletan, et tegemist on näiteks mõnes kaevanduses või tehases materjali liigutamiseks kasutatud linttransportööriga. Küsige kaevandusinseneridelt üle, kuid ilmselt on tegemist mingi laiema kummilindiga, mille sees on tugevust andvate kiudude kiht, näiteks nailonist või mingist muust suure tõmbetugevusega kiust. Kindlasti ei ole selline plaat kuulikindel, kuid aitab kilde kinni püüda ja ehk ja RPG granaati detoneerida. Vasileki MP sättimine soomuki peale ei ole mingi uus leiutis, väidetavalt Iraagis on ka MTLB peal olnud, kerge rooste raua suudmes ei sega relva laskmisel.

Re: Militaartehnilised kurioosumid...

Postitatud: 11 Sept, 2016 0:25
Postitas Manurhin
Leo kirjutas:Venekeelses tsitaadis on mainitud transportööri lindi kasutamine lisasoomusena. Ma oletan, et tegemist on näiteks mõnes kaevanduses või tehases materjali liigutamiseks kasutatud linttransportööriga. Küsige kaevandusinseneridelt üle, kuid ilmselt on tegemist mingi laiema kummilindiga, mille sees on tugevust andvate kiudude kiht, näiteks nailonist või mingist muust suure tõmbetugevusega kiust. Kindlasti ei ole selline plaat kuulikindel, kuid aitab kilde kinni püüda ja ehk ja RPG granaati detoneerida. Vasileki MP sättimine soomuki peale ei ole mingi uus leiutis, väidetavalt Iraagis on ka MTLB peal olnud, kerge rooste raua suudmes ei sega relva laskmisel.
Mina olen näinud transportöörilinti, mille sees on paari cm vahega sõrmejämedused terastrossid. Igavene tegu oli selle lindi tükeldamisega ja sealt trosside väljaharutamisega. Samas, tross oli piisavalt tugev, et sellega porri kinni jäänud täislastis poolhaagisega rekka traktori abiga kindlale pinnale sikutada.

Re: Militaartehnilised kurioosumid...

Postitatud: 11 Sept, 2016 22:03
Postitas Zuslik
Mul seda terastrossiga linti umbes 100-150 meetrit ja pärit see ühe põhikooli jooksurajalt :shock: -hästi elati "õndsal" sotsialismiajal . Aga selle kummilehega soomustamisest niipalju, et ise paneks selle kummilehe mitte terasplaadi peale vaid sissepoole kus ta saab terase läbinud projektiiliga kaasa venida ja rohkem energiat neelata ja ka terasest kaasvõetud kilde peatada. Lõpetuseks veel niipalju , et otse terasele asetatud kummileht ei tõsta ka kaitset RPG granaadi eest, sest isegi vanematel granaatidel on läbistavus 150 millimeetrit ja kummi kumulatiivjoale vastupanuvõime vaevalt soomusterase omast parem on .

Re: Militaartehnilised kurioosumid...

Postitatud: 11 Sept, 2016 23:54
Postitas Kulibin
Ei maksaks väga kindel olla kumulatiivjoa võimekuses polümeeride vastu. Näiteks 50mm polüuretaanikiht pidi olema piisav kosmosekapsli kaitsmiseks atmosfäri sisenemisel tekkiva hõõrdumise vastu ... Proovige lõigata tulega kummi. :wink: Kellel käepärast plasmalõikur, mille leek ilmselt ületab oma energiakontsentratsioonilt kumulatiivjuga, tehke siis lihtne katse: Võtke näiteks mingi terasleht ja asetage selle alla tükk kummi. Proovige lõigata. :lol: Igaks juhuks soovitan tungivalt kasutada korraliku kaitsevarustust !
Moodsad transportöörilindid sisaldavad muideks hulgem kihte kevlarit.

Re: Militaartehnilised kurioosumid...

Postitatud: 12 Sept, 2016 10:00
Postitas Kilo Tango
Kulibin kirjutas:Ei maksaks väga kindel olla kumulatiivjoa võimekuses polümeeride vastu. Näiteks 50mm polüuretaanikiht pidi olema piisav kosmosekapsli kaitsmiseks atmosfäri sisenemisel tekkiva hõõrdumise vastu ... Proovige lõigata tulega kummi. :wink: Kellel käepärast plasmalõikur, mille leek ilmselt ületab oma energiakontsentratsioonilt kumulatiivjuga, tehke siis lihtne katse: Võtke näiteks mingi terasleht ja asetage selle alla tükk kummi. Proovige lõigata. :lol: Igaks juhuks soovitan tungivalt kasutada korraliku kaitsevarustust !
Moodsad transportöörilindid sisaldavad muideks hulgem kihte kevlarit.
1. Ei kasutata ablatiivkihtides polüuretaani. Fenoolvaike kasutatakse.
2. Kumulatiivjuga mõjutab materjale mehhaaniliselt, mitte termiliselt. Seda kummilinti nagu polekski. Selle roll on kumulatiivjoa puhul miski muu (distantsi loomine joa moodustamise koha ja soomuse vahel).

Re: Militaartehnilised kurioosumid...

Postitatud: 15 Sept, 2016 23:09
Postitas Kulibin
Njah, paraku ei ole see asi nii lihtne, nagu lgp. Kilo Tango siin teavitas. Teema on küll OT, aga ilmselt oleks siinkohal vajalik härra EOD põhjalikum selgitus. Kumulatiivjuga on siiski pisut erinev tavamõistes mehhaanilisest mõjutamisest... :wink:

Re: Militaartehnilised kurioosumid...

Postitatud: 16 Sept, 2016 11:03
Postitas EOD
Kumulatiivjoal on nii mehhaaniline kui termiline mõju. Plahvatusproduktid koondatakse kumulatiivjoas sarnaselt läätse läbiva valgusega punktiks või triibuks, sõltuvalt laengu otstarbest ja kujust. Selles joas ületab rõhk ja temperatuur paljukordselt muudes suundades paiskuvate plahvatusproduktide vastavad näitajad. Erinevalt laserikiirest hajub juga küllaltki kiiresti. Seega laengu ja läbistatava tõkke vahemaa on kriitilise tähtsusega. Liiga ligidal plahvatava kumulatiivlaengu puhul ei jõua juga moodustuda ja liiga suure vahemaa puhul juga nõrgeneb või hajub.
Aga mistahes kiust armatuuriga ja mistahes polümeerist konveierilint moodustunud juga küll eriti ei takista. Mõte selle kasutamisel on ikka kutsuda laengu plahvatus esile soomusest eemal et juga hajuks ja nõrgeneks.

Re: Militaartehnilised kurioosumid...

Postitatud: 16 Sept, 2016 16:40
Postitas Kilo Tango
EOD kirjutas:Kumulatiivjoal on nii mehhaaniline kui termiline mõju. Plahvatusproduktid koondatakse kumulatiivjoas sarnaselt läätse läbiva valgusega punktiks või triibuks, sõltuvalt laengu otstarbest ja kujust. Selles joas ületab rõhk ja temperatuur paljukordselt muudes suundades paiskuvate plahvatusproduktide vastavad näitajad. Erinevalt laserikiirest hajub juga küllaltki kiiresti. Seega laengu ja läbistatava tõkke vahemaa on kriitilise tähtsusega. Liiga ligidal plahvatava kumulatiivlaengu puhul ei jõua juga moodustuda ja liiga suure vahemaa puhul juga nõrgeneb või hajub.
Aga mistahes kiust armatuuriga ja mistahes polümeerist konveierilint moodustunud juga küll eriti ei takista. Mõte selle kasutamisel on ikka kutsuda laengu plahvatus esile soomusest eemal et juga hajuks ja nõrgeneks.
Täpsustame siis minu selgituse üle.

Erinevalt tavaarusaamast ei tekita plahvatus kumulatiivlaengus sulametalli juga. Suure rõhu tõttu voolab metall endiselt tahkisena (ehkki käitub kui vedelik) moodustades kumulatiivjoa. Kuna tegemist on omamoodi "kangisüsteemiga", siis moondub jõud kiiruseks ning see metallijuga (täpsemalt selle esimene ots) liigub kiirusega 7-14 km/s. Selle kiiruse tõttu tekib joa kohtumisel ükskõik millega väga suur rõhk ja selle tagajärjel ka väga kõrge temperatuur. Seetõttu paiskubki materjal kumulatiivjoa sisenemiskanalist välja väga kõrge temperatuuriga. Kumulatiivjoa enda temperatuur ei kasva metalli sulamistemperatuurini.
Wikipedia kirjutas:Jet temperatures vary depending on type of shaped charge, cone construction, type of explosive filler. A Comp-B loaded shaped charge with a rounded or pointed cone apex with a copper liner had an average temperature of 428 degrees Celsius with a standard deviation of 67 degrees Celsius. Octol-loaded charges have an average jet temperature of 537 degrees Celsius with a standard deviation of 40 degrees Celsius.
Wikipedia kirjutas:At typical velocities, the penetration process generates such enormous pressures that it may be considered hydrodynamic; to a good approximation, the jet and armor may be treated as inviscid, incompressible fluids, with their material strengths ignored.

Re: Militaartehnilised kurioosumid...

Postitatud: 16 Sept, 2016 21:31
Postitas EOD
Kumulatiivjoa temperatuuril enne takistuse tabamist erilist tähtsust pole, kuid takistuse tabamisel tekitab ülikõrge rõhk ka ülikõrge temperatuuri. Kineetiline energia muutub vastavalt energia jäävuse seadusele soojusenergiaks. Vene keeles nimetati kumulatiivtoimelist lahingumoona esmalt "broneprožigajuštšii" ehk "soomust läbipõletav", kuna läbistatud soomusterase osakesed süttisid, mitte vaid ei sulanud.

Re: Militaartehnilised kurioosumid...

Postitatud: 17 Sept, 2016 9:03
Postitas Kulibin
Tänud vastamast !
----------------------------------------
Veidi materjali asjahuvilistele: http://www.scielo.br/scielo.php?script= ... 5000300507

Re: Militaartehnilised kurioosumid...

Postitatud: 19 Sept, 2016 9:12
Postitas Kilo Tango
EOD kirjutas:Kumulatiivjoa temperatuuril enne takistuse tabamist erilist tähtsust pole, kuid takistuse tabamisel tekitab ülikõrge rõhk ka ülikõrge temperatuuri. Kineetiline energia muutub vastavalt energia jäävuse seadusele soojusenergiaks. Vene keeles nimetati kumulatiivtoimelist lahingumoona esmalt "broneprožigajuštšii" ehk "soomust läbipõletav", kuna läbistatud soomusterase osakesed süttisid, mitte vaid ei sulanud.
No näe. Olemegi ühel meelel :-)