www.militaar.net

Soobel kirjutas:Ei teagi, kas need sakslaste monstrumid väga mõttetud olid. Ilmselt mõeldud liikuvateks suurtükipatareideks, mis ei sõltunud raudteedest. Kuni tõsiseltvõetavate rakettrelvade ilmumiseni olid igasugused hiidsuurtükid ikkagi kuum teema.

Minu arvates on siin tegu juhtumiga kus valmistuti eelmiseks sõjaks.
I MS väljadel oleks 1000 tonnine maismaaristleja igati kõva sõna olnud - polnud ju tõsiseltvõetavat vastast ehk siis arvestatavat lennuväge.

II MS oleks sellest aga saanud hiigelsuur surnukirst - millest pommi mööda visata on võimatu

Väga head ja rasket pommi oleks vaja olnud,mis sellise soomust hävitaks.
Olekski selline valminud täielikult kujutage venelaste lõustasi ette,kui paar kilomeetrit enne asja nägemist maa väriseb ja,kui lõpuks silmapiirile ilmub siis

TsarPuškaga kujutasime kunagi sõpradega, et võtaks koti püssirohtu ligi ja läheks teeks pätti: hommikuks oleks see puska postamendilt tagurpidi maha veeranud, üks kuul hunnikust oleks puudu ja Kremli seinas oleks suur auk...

Ja nende maismaaristlejate koha pealt mõtlesin, et neid poleks kuskil maalahingutes kasutatud vaid nad oleksid figureerinud rannakaitses liikuvate patareidena. Rööbastel liikuvaid rannakaitsesuurtükke kasutati ju minu arust veel 50-dateni kuni ilmusid täpsemad rakettrelvad ja nad ei olnud midagi niiväga kurioosumid.

Kuda üldse sel ajal rannakaitse positsioone kaitsti õhurünnakute eest? Hirmsa hulga seniitkahuritega? Need paiksed suurtükid polnud ju palju tugevamad kui need roomikmonstrumid, enamus raudteesuurtükke olid ju puhta paljad ja soomuseta. Rünnates võis selline monstrum ju kergesti liikumisvõime kaotada, aga ega ta veel katkise roomiku pärast paugutamist pooleli poleks jätnud.

waffen kirjutas:Väga head ja rasket pommi oleks vaja olnud,mis sellise soomust hävitaks.
Olekski selline valminud täielikult kujutage venelaste lõustasi ette,kui paar kilomeetrit enne asja nägemist maa väriseb ja,kui lõpuks silmapiirile ilmub siis

Pommi?
Nojah nagu Rudel Marati vööritekile viskas 1 tonnise või "Tallboy" koguni.

Aga näha tahaks seda vigurit küll - selles olen sinuga nõus igatahes.
( siis jutt "Ratte"-st )
Ju tuleb 3D graafikas sihuke asi tekitada...

Soobel kirjutas:Ja nende maismaaristlejate koha pealt mõtlesin, et neid poleks kuskil maalahingutes kasutatud vaid nad oleksid figureerinud rannakaitses liikuvate patareidena. Rööbastel liikuvaid rannakaitsesuurtükke kasutati ju minu arust veel 50-dateni kuni ilmusid täpsemad rakettrelvad ja nad ei olnud midagi niiväga kurioosumid.

Kuda üldse sel ajal rannakaitse positsioone kaitsti õhurünnakute eest? Hirmsa hulga seniitkahuritega? Need paiksed suurtükid polnud ju palju tugevamad kui need roomikmonstrumid, enamus raudteesuurtükke olid ju puhta paljad ja soomuseta. Rünnates võis selline monstrum ju kergesti liikumisvõime kaotada, aga ega ta veel katkise roomiku pärast paugutamist pooleli poleks jätnud.

Aga eks juba II MS ajalugu näitas, et kõikvõimalikud "suured torud" ei paistnud silma mitte millegi erilisega - ehk siis effekt tohututest kulutustest ja näiteks üle 1000 mehelise meeskonnaga suurest raudteesuurtükist oli nullilähedane. (v.a üks-kaks õnnestunud tabamust nt Sevastopolis).
Polnud edu suurtel suurtükkidel ka merel - Hitleri lemmikute "Bismarck" ja "Tirpitz" arvele läks kahe peale vaid juhusliku tabamuse laskemoonalattu saanud "Hood". (sarnane monstrum)
Lennukid kas uputasid või muutsid võitlusvõimetuks - enam vähem kõik suured ja kallid teljeriikide lahingulaevad ilma, et nood oleks jõudnud millegi märkimisväärsega hakkama saada.

Gneisenau, Bismarck, Tirpitz, Musashi, Yamato...


Mis suurtesse rannakaitsepatareidesse puutub siis on neid I MS aegseid siin Tallina ümbruses hulganisti. Kaitstud olid nood päris hästi - õige mitme meetri betooniga.
Ilmselt paremini kui ükski liikuv objekt seda endale oleks võinud lubada.

Siia juurde veel üks selle "kategooria" projekt:

Saksa lahingulaev H 44 141 500 tonni, 345m pikk ja 51,5 m lai alus pidi saama varustatud kaheksa 508 mm suurtükiga, kaheteistkümmne 150 mm ja kuueteistkümmne 105 mm suurtükiga.
Soomuse paksus 380 mm.
Bismarck oma 50 300 tonni ja 380 mm suurtükkidega oleks selle kõrval lapselalin...
http://www.battleships.spb.ru/0796/n-44.html

ok vahelduseks ka midagi tõsiselt veidrat
Objekt 279

http://www.military.cz/russia/armour/ta ... ekt279.htm
http://army.lt/armor/t-rus/rus24.html

Karuke, kas oskad kirjeldada, kuidas Tsaar-suurtükki kartetđiga laeti? Arvestades relvaraua suhteliselt väikest seinapaksust. mis suurt rõhku ei kannata, ei saa kartetđilaeng suur olla. Kas kasutati mingit puust konteinerit või keerati toru püsti ja puistati kartetđikuulid tropi peale? Paistab igatahes ühe paugu kahur olevat. Muidugi oma olemasoluga võis võimalikke vaenlasi heidutada küll.

EOD kirjutas:Karuke, kas oskad kirjeldada, kuidas Tsaar-suurtükki kartetđiga laeti? Arvestades relvaraua suhteliselt väikest seinapaksust. mis suurt rõhku ei kannata, ei saa kartetđilaeng suur olla. Kas kasutati mingit puust konteinerit või keerati toru püsti ja puistati kartetđikuulid tropi peale? Paistab igatahes ühe paugu kahur olevat. Muidugi oma olemasoluga võis võimalikke vaenlasi heidutada küll.

Vene ajaloolaste andmetel ei ole see toru ühtki pauku teinud.
Aga ikkagi huvitav - kas tõesti siis ei katsetatud?
Mina küll Tsaarina poleks sellisest kiusatusest loobunud.

Tsar-puškast oli siin juba juttu, üks hulga hirmuäratavam asi oli aga Tsar-bomba.


http://nuclearweaponarchive.org/Russia/TsarBomba.html

Tegu siis 100MT kavandatud vesinikupommiga, mis olla alles veidi enne katsetamist n.ö. poole võimsuse peale keeratud kuna isegi projekti kallal töötanud teadlased olid hakanud võimalikke tagajärgi kartma.
Praktilist kasutust säärane relv loomulikult ei leidnud, tegu oli ennekõike tuumarusika vibutamisega ameeriklaste suunas.

Veel üks tore aparaat:

Saage tuttavaks - tank "Tsaar" Venemaa 1915 a (projekt)



http://www.geocities.com/MadisonAvenue/ ... k_main.htm


Ja veel üks huvitav asi. Kuulipilduri personalne soomuskaitse. Kaal 153 kg


http://uk.geocities.com/sadakichi09/arm ... htm#Isu-Go

II MS lõpus katsetasid sakslased "helikahurit" (schallkanone).
http://www.strange-mecha.com/german/arm ... cannon.htm
Tookord leiti, et tegemist kasutu relvaga, kuid praegu kasutatakse analoogsel põhimõttel töötavaid mittesurmavaid relvi laevade kaitseks piraatide rünnakute vastu, samuti tegelevad teemaga mitme maa politseijõud, nähes selles vahendit massiliste korrarikkumiste tõkestamiseks.

Veel mõned sakslaste leiutised:
http://www.geocities.com/pentagon/2833/ ... ergun.html

Kui mu mälu mind ei peta, oli sellest Tsaar Tankist kirjutatud ka ENEKEses.Võin muidugi eksida, aga mingi entsuklopeedia ta oli.

Sellesse teemasse tuleks liigitada ka aatomisuurtükid, mille kohta ilmus värskes Tehnikamaailmas (august 2006) artikkel Mati Õuna sulest koos rikkaliku pildimaterjaliga.
Kuigi hirmuäratavad relvad, tuleb need siiski liigitada surnult sündinud projektide hulka nagu paljud juba eespool nimetatud monstrumid.