www.militaar.net

noh,mis kaasfoorumlased antud teemast arvavad,nädala pärast kuulutatakse välja riigihange kaasaskantavatele lühimaa maaõhk rakettide ostuks.Valikuteks pidid olema Stingerm,Javelin või rootsi rbs.
(delfi andmetel) aga minuarust on Javelin tankitõrje rakett?
rootsi omast ma ei tea midagi, aga siin on video kuidas javeliniga t72 tükkideks lastakse.

http://www.kernalpanic.org/display_movie.php?mid=11

javelin peaks ikke tõesti anti tank system olema...see rootsi variant RBS 70 - see võib paljutõotav olla...aga noh vahet ju pole mis me siin arutame..riigihange tehakse ilma meieta...nagu kõik eelmisedki..ja kui kaup kohal, eks siis jõuab miinuseid ja plusse kokku arvata...
Ametlik point ju alati selline, et küll kaup hea on..kui mitte millegiga võrrelda...!!!
Sry pessimismi pärast---aga igal juhul paremat lootma jäädes...

Briti Javelin pole USA Javelin:P Esimene on SAM, õhutõrjerakett, teine tankitõrje raketisüsteem.

Ränduril õigus. Aga ma ei tahaks tankist olla kui see jänkide Javelin laele kukub

Minumeelest peaks ostma Stingereid, need on reaalselt äraproovitud relvad. Paberil on kõik relvad vägevad, aga kui tegelikkuses on asi nagu Iisraeli MAPATS, mis alla +10 ei lasegi

Inglaste ja rootslaste asi on lahingus proovimata. See laserjuhitava jutt on kahtlane, see rakett peab olema fire-and-forget tüüpi, kus peale lasku saad uttu tõmmata, mitte ei passi nagu tola ja sihi oma raketti.

Inglaste omal peab lennukit kogu aeg ise sihikul hoidma kuni tabamuseni, Discoverist küll näidatud. Stinger, Strela ja Igla on fire-and-forget, kus lased lendu ja vahepeal võid uue torusse lükata.

Lahingus on see oluline vahe.

Meil muidugi armastatakse seda Skandinaaviast pärinevat lahingus proovitama tehnikat hirmsasti, ei saa aru, miks...

Eesti valitsus volitas kaitseministeeriumi alustama õhutõrjesüsteemi hankelepingu läbirääkimisi firmaga MBDA France koostöös SAAB Microwave Systems, kelle pakkumine osutus hankekomisjoni raporti põhjal parimaks.

Kaitseminister Jürgen Ligi ütles: “Me hangime esimest korda kaasaegse õhutõrjevõimekuse — mobiilse radarite-, side- ja raketisüsteemi. See on meie oludes tõhus heidutus kallalekippujaile ja kaitse loodavale jalaväebrigaadile,” teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Hanke eesmärk on tagada Eestile kaasaegne ja mobiilne õhutõrjesüsteem, mis on vajadusel integreeritav ka liitlasvägede ühtsesse õhukaitsesüsteemi. Hangitav õhutõrjesüsteem koosneb relva-, side- ja juhtimissüsteemist ning radaritest.
Soetatav õhutõrjesüsteem on mõeldud Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaadi kaitseks ning määratud eelkõige vastase lahingkopterite ning ründelennukite tõrjumiseks. Süsteem peab olema kasutatav ka riiklikult tähtsate objektide nagu lennuväljade, sadamate ja valitsushoonete kaitsmiseks.
Maa-õhk tüüpi lühimaa õhutõrjesüsteemi riigihange algatati Vabariigi Valitsuse poolt 18. augustil 2005.
MBDA Missile Systems toodangut (Mistral) kasutavad ka Soome, Austria, Belgia, Hispaania, Küpros, Prantsusmaa ja Ungari.

(Tekst internetist)

Minu isiklik tagasihoidlik arvamus on, et antud relv ei ole just kõige õnnestunum valik. Samas muidugi parem kui mitte midagi .
Vähemalt algus on tehtud.
Arvestades tänapäevaste sihtmärkide liikumiskiirusi on samuti väga tähtis juhtimisseadmed, lühimaaradarid, jne. Zu-23-2 käsitsi hooba vändates ja sihikuandmeid seades jõuab lennuk ennem raketid välja tulistada või madalpommitamisel kassettpommid positsioonidele lasta. Eesti peaks siinjuures mõtlema ehk nende kahurite (sihtimisandmete)automatiseerimisele, nagu on tehtud soomes http://www.ilmatorjuntaupseeriyhdistys. ... 95_600.jpg .

Arvestades Eesti Kaitseväe suurust ja mobiilsuse vajalikust, oleks kindlasti vaja ka õlalt lastavaid rakette (Igla-M oleks vägagi asjalik), et tagada lähimaa õhutõrje.
Mistral sobiks rohkem masinatele (laskealustele - mis tähendab, et puudub võimalus erinevateks olukordadeks), mida meil nii palju just ei ole ning mis on kergemini avastatavad. Pigem oleks mõtekam olnud siis midagi toekamat soetada, mille efektiivne tõrjeulatus läheneks 5-6 km peale.
Igla/Stinger tüüpi ÕT relvad peaksid KINDLASTI olemas olema KL relvastuses. Keerulisemad süsteemid nõuaksid liialt intensiivset väljaõpet.
Kuid algus on siis tehtud ja eks laps ka õpib alguses käima ning siis alles jooksma (kuigi arusaamatu, miks see võtab aega 15 aastat ).

eks nende igamehe õhutõrjerakettide soetamisega on vist peamine mure see, et valedesse kätesse sattumise korral nood saavad ikka paksu pahandust korda saata.

aga kui iseenesest oleks nende hoidmiseks normaalsed tingimused loodud, st piisava turvalisuse astmega, siis siililegi selge, et paremat varianti raske leida. dünaamiline, mobiilne, hajutatud ja varjatud...

ja need võitlejad, kes vastava väljaõppe väärilised oleks, võiksid ju veel eraldi skriinimise ja jupo/kapo taustakontrolli läbida. et asi ikka kontrolli all püsiks.

Kuna oleme NATO liikmed, siis tuleks muretseda NATO riikides toodetavat ja seal enamlevinud õhutõrje relvastust.

Minule jääb arusaamatuks, miks onu säm, keda me Iraagis oleme soostunud toetama, ei soovi müüa meile Stingereid, mis on ilmselt palju praktilisemad, kui need Mistralid

Samuti pole neist aparaatidest rohkem tolku, kui jalaväelaste vahetuks hädakaitseks otsese ründe vastu. Mistralid oleks rohkem pataljoni taseme teema. Saab igale kompaniile paar õt-raketigruppi maastikule kaasa anda. See minuarust õhutõrjes piltlikult sama tase, mis tankitõrjes õlalt lastav granaadiheitaja (AT-4, M-69).

Brigaadile kuluks hoolimata suurest hinnast ka midagi asisemat ära. Näiteks ÕT süsteem Roland, mis on paigaldatud MAN veoautole ja laseb juba nii 5 km kõrgusele. Samal ajal Mistral laseb reaalselt vast paari km kõrgusele. Üks selline Rolandite patarei kuluks minu võhikliku hinnangu järgi brigaadile ära küll, kuna need kantavad on ikka lahjad... no vast etemad, kui 12,7 mm.


Teab keegi, palju taoline Roland maksta võiks? Või mida selle riista kohta oskavad targemad inimesed kosta?

hummel kirjutas:Minule jääb arusaamatuks, miks onu säm, keda me Iraagis oleme soostunud toetama, ei soovi müüa meile Stingereid, mis on ilmselt palju praktilisemad, kui need Mistralid

Miks sa arvad, et ei soovi? Konkursil teine osaleja oli Rayethon, mis ongi Stingeri valmistaja. Et valiti ilma võrreldava lahingulise referentsita Mistral, on muidugi teine küsimus. Stinger on hea reaalsuses, Mistral on hea suuremas osa paberil. Neid on kasutatud valdavalt sõdades, kus on raske üldse kindlaks, teha, kes millega midagi alla lasi.

Kipun nüüdseks arvama, et raketid autode peal oli ikkagi ostja soov. Paljaid torusid oleks saanud osta ka mujalt. Kui aga EKV soovis saada õlaltlastavaid torusid monteerituna autole ja koos radaritega, siis on see komplekt ostja probleem. Selliseid lahendusi ostavad peamiselt vaesed riigid.

Rolandit või sama klassi ÕT masinaid OLI/ON saada seoses tavarelvajõudude vähendamisega, need kuulusid standardse soomusüksuse koosseisu koos mobiilsete ÕT kahuritega.

Mis puutub teemaalataja poolt toodud tsitaati, et Mistrali kasutavat Soome, siis see ei vasta küll tõele. Soome kasutab lühimaal NSVL päritolu rakette Igla. Birgaadi ÕT masinana prantsuse Crotale ning maa-ala kaitseks NSVL päritolu Buk. Vene asjad on soetatud NSVL välisvõla katteks.

Mistral peaks olemas olema Soome mereväel. Kuid kinnitada hetkel ei saa.
Peale Igla, Zu-23-2, Crotale NG ja BUK-i on põhjanaabritel veel üks omamoodi "elukas" soomusüksuste kaitseks - marksman. Vene veermikul erinevate riikide toodetud osad - torn, kahurid, tulejuhtimissüsteem. Sama aparaat siis, mille all veteran viimasel paraadil enesetapu(?) tegi.

Õige oleks hankida Stingerid. Vene lennuväe ja ründekopterite rünna-
kud muutusid väheefektiivseiks peale Stingerite kasutuselevõtmist
afgaanide poolt. Aga Venemaal on palju häid ründekoptereid, millised
võivad katta kogu Eesti territooriumit ja neid peab olema võimalus alla
tulistada ka igal Eestimaa kohal nii väikeste relvaüksuste kui ka Kaitse-
liidu poolt. Vastasel korral tambitakse meie kaitsejõud õhust kiirest
tümaks.
Kahjuks , analoogselt 1939 aastaga, meil puudub tänaseni praktiliselt
õhukaitse ja seda nii vägede kui ka oluliste linnade ja objektide osas.

Natuke on asja ka ajakirjanduses spekuleeritud:

Radar: Ericson Giraffe
Avastamiskaugus 40-
100 km
Avastamiskõrgus kuni 20 000 m
Korraga jälgitavate märkide arv: kuni 100
Tegemist on siis mobiilse 3-dimensioonilise radariga
Kasutajad: Singapur, Pakistan, Rootsi

Grafomaanid leidsid tankiteemale lisa...
Tagasihoidlik küsimus: orienteeruvalt millal me piisavalt palju instruktoreid, tehnikuid ja muu infrastruktuuri taha saame? Siis, kui on aeg käes asja maha kanda? Kuram küll - EKJ ei saa erialainseneregi tööle võetud, sest poisid küsivad liialt palju raha.
Tähtis pole see, kui kaugelt miski midagi avastab, vaid pigem see, kas me suudame ka reaalselt sellega midagi peale hakata ilma, et peaks paar - kolm aastat ootama, kuni asi vihma käes või siis viilhallis seisab.

Trummi piltidel on Giraffe-radari vanem versioon, meile tuleb uuem mudel