Lennukiehitus Eestis

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Lennukiehitus Eestis

Postitus Postitas nublu »

Hei-hei!

Olen seda teemat vähesel määral siin mõnes muus kontekstis (peamiselt viktoriini küsimustena :lol: ) siin foorumil ka varemalt kajastanud. Nüüd jäi aga üks huvitav materjal pihku sellises teemas, mille kohta olen varemalt üritanud mingit infi saada, aga kuidagi pole õnnestunud. Nimelt lennukiehituse plaanid aastatel 1940-41. Nõuka ajal.

Nimelt leidsin sellise saidi, kus on Ivan Rodionovi korjatud vene lennukitööstuse kronoloogia kuni 1946. aastani.
http://www2.warwick.ac.uk/fac/soc/econo ... /aviaprom/

Ja sealt sai siis omakorda välja korjatud omakorda selle perioodi inf Eesti kohta...

Sai kokku midagi sellist.

28. oktoobril 1940 anti välja N Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrus Nr 2182-934cc, milles nähti ette alustada lahinglennukite tootmist Eesti, Läti ning Leedu liiduvabariikides.

30. oktoobril 1940 saatis Kaitserahvakomissariaadi asjadevalitsuse ülem kindral-major Dravtin kirja nr 17718cc (adressaadid olid Kindralstaabi ülem, Lennunduse Peavalitsuse ülem, Lennuvägede Peavalitsuse ülem). Selles on toodud eelpool mainitud määruse tekst.
„1. Kohustada lennukitööstuse rahvakomissari A I Šahhurinit:
a) rajada Eesti NSVs Tallinnas lennukiehitustehas lennukite I-301 tootmiseks ning saavutada 1. detsembriks 1941 selle aastaseks väljalaskeks 350 lennukit ja Tartus lennukiseadmete tootmise tehas; 1941. a. väljalaske koguseks määrata 50 lennukit;
b) rajada Läti NSVs Riias tehas lennukite UTI-26 tootmiseks ning saavutada 1. märtsiks 1942 selle aastaseks väljalaske koguseks 800 lennukit; 1941. a. väljalaske mahuks määrata 200 lennukit;
c) rajada Leedu NSVs Kaunases lennukiehitustehas lennukite UTI-26 tootmiseks ning saavutada 1. detsembriks 1941 selle aastaseks väljalaske koguseks 100 lennukit; 1941. a. määrata väljalaskeks 10 lennukit.
2. Lennukite tootmise organiseerimiseks anda Lennukitööstuse Rahvakomisariaadile üle järgmised tootmisettevõtted:
Eesti NSVs
Lutheri vineeri- ja mööblivabriku
konserveeritud Dvigateli tehase
tehase „Ilmarine” autoremondi, mehhaanika ning valutsehhid
lennuväljade lennukitöökojad
Tartu Telefonivabriku
Läti NSVs
Riia linna uus autobussigaraaž
endise aktsiaseltsi „Provodnik” tootmishooned
Leedu NSVs
Kaunase lennuvälja lennukitöökojad
tehas Tilmans.

2. novembril 1940 anti välja Lennukitööstuse Rahvakomissari käskkiri Nr 619cc valitsuse 28. oktoobri 1940 korralduse täitmiseks.
Selles anti tehastele järgmised numbrid
Tallinna tehas – 463
Riia tehas – 464
Kaunase tehas – 465
Tartu Telefonivabrik – 382

30. novembril 1940 anti välja Lennukitööstuse Rahvakomissari käskkiri nr 540/k, millega määrati Tallinnas asuva 463. tehase peakonstruktoriks V P Gorbunov (oli koos Latvotškini ning Gudkoviga üheks sel ajal I-301 nime kandnud, hiljem LaGG-3 nimetatud hävituslennuki konstruktoreist, see esimene G on seal just tema perekonnanimest)

18. jaanuaril 1941 anti välja Lennukitööstuse Rahvakomissari käskkiri Nr 37cc, milles anti lennukitehastele 169 ning 463 korraldus asuda tootma ka 11-kohalisi plaanereid.

7. aprillil 1941 andis Riigikaitse Rahvakomissar välja käskkirja nr. 38cc Kolesnikovi ning Tsõbini konstrueeritud 20-kohalise plaaneri tootmiseks, selleks eraldati ainult tehas number 463. Seal on toodud ära ka tehase direktori nimi P N Golubkov.
Selles käskkirjas kästi valmistada plaanerist 2 eksemplari ning anda need katsetamiseks 15. septembril 1941 ning 15. oktoobril 1941. 14. aprillil 1941 järgnes sellele Lennukitööstuse Rahvakomissari käskkiri nr 325cc, mil samad käsud tehasele edasi delegeeriti.

23. aprillil 1941 anti välja Valitsuse määrus varem mainitud 11-kohalise plaaneri katseeksemplaride valmistamise tähtaegade osas, 463. tehas pidi 11-kohalise plaaneri 1. juuliks 1941. Samas käskkirjas aga mainitakse ka Tsõbinit ning Kolesnikovi kui tehase konstruktoreid. 30 aprillil 1941 järgnes samasisuline Lennukiehituse Rahvakomissari käskkiri.

17. mail 1941 trükiti Rahvakomissaride Nõukogu ning VK(b)P Keskkomitee ühise määruse projekt vesilennukite ehitamise kohta, milles anti tehasele 463 plaan laevadel baseeruvate vesiluurelennukite KOR-1 ehitamiseks. Tehas pidi valmistama veel sama aasta jooksul 30 lennukit, neist 10 III kvartalis ning 20 IV kvartalis. 1942. a. pidi 463. tehas tootma juba 200 sama tüüpi lennukit. Seoses sama korraldusega võeti tehaselt maha LaGG-3 ehitamise plaan.

Samal päeval ilmus Lennukiehituse Rahvakomissari käskkiri nr 456cc, milles 463. tehasele anti korraldus tellitud plaanerid varem valmis ehitada. Selles tuuakse ka ära seniste tellimuste täitmise protsent:
Staatilisteks katsetusteks mõeldud plaaner oli valmis 35% ulatuses ning pidi plaanide järgi valmima 20. juuniks
Esimene eksemplar oli koostamisel ning selle valmimisprotsent oli 10-12%
Teine eksemplar oli samuti koostamisel ning selle valmimisprotsent 3-4%

Uute tähtaegade järgi pidi 11-kohalise plaaneri 1. eksemplar 15. mail (senise 1. juuni asemel) ning 20-kohalise plaaneri esimene eksemplar 1. juulil senise 15. septembri asemel. Selle kiirendatud plaani täitmiseks kästi metallosade tootmine koos joonistega anda üle tehasele nr 156.

29. juunil 1941 andis Lennukiehituse Rahvakomissar käskkirja nr. 598c, milles käskis kogu plaaneriehituse üle anda tehasele nr 156.

17. juulil 1941 andis Lennukiehituse Rahvakomissar käskkirja nr 705c, mille alusel tehased nr 463, 464 ning 465 lülitati tehase nr 122 koosseisu. Tehased evakueeriti Kuibõševi, kus see liitmine siis ilmselt toimus.

Veel oli plaanis 463. tehases (koostöös Riia tehasega nr 464) asuda tootma Jakovlevi 2-mootorilisi õppetreeninglennukeid UT-3, kuid see põhimõtteline otsus tehti 16. juunil 1941 ning ilmselt jäi alanud sõja tõttu lõplikult vormistamata...

Lõpetuseks küsiks, et ega kellelgi äkki mingit lisainfi selle teema kohta pole? Või teab äkki mingit kohta, kust seda otsida saaks??

Huvitaks just periood 1940 kuni 1941. Mis toimus enne 21. juunit 1940 - seda enam-vähem tean ning tean ka kohta, kust lisa uurida :wink:
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

ERA.2114.4.389
Riikliku Liidu Tehas Nr. 463 vagunite laadimistööd
10.02.1941-24.03.1941
17 lehte

*
ERA.R-1.4.25
Nimekirjad ja õiendid tehasest nr. 463 .... evakueeritud varade kohta
07.1941-28.01.1944
56 lehte
Kasutaja avatar
ivalo
Liige
Postitusi: 1102
Liitunud: 13 Apr, 2004 20:01
Asukoht: Lilleküla
Kontakt:

Postitus Postitas ivalo »

Ei kajasta just lennukite tootmist , kuid tolleaegne naaber õppis lennukoolis ja vast oli neil peamine lennumasin toona eesti enda PTO ? Lisan siia paar skeemi tema õppevihikust. Nublule ,kui lennundushuvilisele peaksid need vast huvi pakkuma?
http://www.pilt.ee/view/365820
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Tänud piltide eest. Loomulikult pakuvad need huvi 8)

Aga küsiks üle veel selle, et mis naabri nimi oli? Illustratsioonide järgi otsustades oletan, et õppis motoristiks? Kas ainult õppis või lõpetas ka? Viimane motoristide lend vist 1940 enam ei lõpetanud...

Piltide kohta niipalju, et teisel neist kujutatud Kestrel ei kuulunud mitte PTO-4-le. Sellel oli Gipsy Major või miskine muu sarnane väiksema võimsusega mootor. Hetkel peast ei mäleta. Kestrel oli Hawker Hart pommituslennukitel. Ning üks nendele tagavaramootoriks ostetud isend pandi Posti ning Tooma (end Neudorf) konstrueeritud PN-3 prototüübile, kuna parema ostmiseks raha polnud. (Projekti järgi pidi saama 1000 h.-j mootori, Kestrel andis vaid 570.)

Ning PTO-4 olid plaanitud õppe-treeninglennukiks uute hävituslennukite pilootidele. Lennukoolis lennati endiselt Avro 504 peal. Enamus PTO-4 lennukeist oli Aeroklubide käes, 2 lennuväe käes olnud PTO-4 kuulusid lennubaasile. Hävituslendurite treeninglennukid jõuti aga ainult tellida ning valmis neid ei ehitatudki...
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Paneks siis vahelduseks ühe pildi ka üles. See on pärit Hintzeri kogust ning kujutab 1939. a. kevadel Riias lennundusnäitusel demonstreeritud eesti lennukeid. Kohe esiplaanil numbriga 161 ongi esimene eesti lennuväe PTO-4. Teine kandis sõjaväe registrinumbrit 162 ning oli kinnise kabiini ning mõnede muude väiksemate muudatustega. Seda sel pildil pole kahjuks peaaegu üldse näha. See on see viimane lennuk seal. Nende kahe vahele jääb Miles Magister.

Üldse pole ma sellest kinnise kabiiniga PTO-4 lennukist (number 162) ühtegi korralikku pilti näinud. Nii et kui kellelgi on, andke aga teada. Saaks pisut businessi teha :wink:

Pilt
Viimati muutis nublu, 29 Mär, 2005 14:04, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
koguja
Uudistaja
Postitusi: 20
Liitunud: 22 Veebr, 2005 19:08
Asukoht: Välismaa
Kontakt:

Postitus Postitas koguja »

Selle teemaga meenub, et minu vanaisa oli EV Lennukooli lõpetanud lendur. Peab uurima, ehk on temast ka mingeid materjale järel.
Kasutaja avatar
FW Anton
Liige
Postitusi: 1831
Liitunud: 01 Jaan, 2005 20:06
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas FW Anton »

:) nublule soovitaks vanade piltide osas pöörduda Eesti Lennuklubi veteranide poole. Neil seda kraami ikka käes oli ja ehk tuleb kinnise kabiiniga PTO-4 välja kuskilt.

Aga Eestis ehitatud lennukeid oli veelgi. Näiteks toodeti siin vähesel määral poolakate RWD-8id.
Anton - horridoo!
MOrav
Liige
Postitusi: 2150
Liitunud: 28 Dets, 2004 20:45
Kontakt:

Postitus Postitas MOrav »

Tallinnas saaks vaadata ka seda

ERA.1354.1.2299
Lennuasjanduse inseneri V.Posti ettekanne ja muud materjalid eesti õppelennuki PTO-4 kohta
1940
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

AIS-i on veel sisse kandmata Lennuväe materjalid. St. seal näeb materjale mis on lennuväega küll seotud, kuid asusid teiste asutuste arhiivides.

Tegelikult on aga Lennurügemendi ning tema järglaste arhiivid suuremas osas säilinud ning kusagil on mul isegi olemas nende loetelu. Mingis Riigiarhiivi säilikute raamatus, mis sai omal ajal ostetud. Kogu aeg on aga olnud aega vähe, et minna vaatama mis seal säilikunumbrite taga tegelikult on. Kuid nii palju on teada, et enamusest kaitseväe lennukeist on alles isegi joonised.

Eestis ehitatud lennukeist - yep, neid oli loomulikult rohkem kui ainult 2 PTO-4 :wink:

Kõigepealt ehitati mingi arv Sablating P.3 reisilennukeid. Hetkel peast ei mäleta, oli neid kolm või viis või... Igatahes - enamus neist läks Aeronaudi käsutusse, paar vist äriti ka mingile teisele lennufirmale. Aga see oli üks selline erandlik liigutus seal kahekümnendate alguses. Lennukid lihtsalt pandi siin kokku, kõik detailid toodi sisse.

Edasi tuli juba 1930-ndate aastate eralennunduse arendamise kava ning selle raames alustatud kodumaise lennukiehituse programm, kus asuti kasutama kodumaiseid materjale ning kodumaiseid konstruktsioone.

Selle alusel ehitati kõigepealt 2 sportlennukit saksa konstruktori kontrolli all kuid kodumaistest materjalidest.

Seejärel alustati juba oma konstruktsiooidega, mis tegelikult olid ka veidi kohandatud tuntud lennukite konstruktsioonid ning kodumaised materjalid.
ÕGL-1 (samuti tuntud nime PON-1 all, neid toodeti ka kaitseväele 4 tk ning lätlased tootsid neid Liepaja Sõjasadama töökodades oma Kaitseliidu lennuüksustele KOD-1 nime all)
ÕGL-2 (ei ole kuulnud, et sellele PON-2 tähistust oleks kasutatud, aga ei välista) toodeti vaid lennuklubidele.
PN-3 - valmis vaid 1 prototüüp ning sedagi mitte talle planeeritud mootoriga. Oli arvel Lennubaasi nimekirjades.
PTO-4 - valmis need nimetatud 2 tk Kaitseväele pluss veel 4+midagi lennuklubidele, tellimused olid antud suurematele kogustele, kuid jäid tootmata...

Lennuklubil oli tõesti ka üks RWD-8, kuid minu mäletamist mööda see osteti, mitte ei ehitatud kohapeal. Võin ka eksida.

Siin paljukirutud Laidoneri muuseumi kodulehel on publikatsioonide all üleval päris põhjalik Raul Juursoo kirjutatud ülevaade lennuklubide tegevusest EW ajal.

http://www.esm.ee/public/aastaraamat/2001.pdf
ja selle teine osa
http://www.esm.ee/public/aastaraamat/2002.pdf
Seal on kirjas ka pisut lennukiehituse programmist, mõne pisema näpukaga :wink:

Omal on materjali kogunenud juba praegu rohkem, (kuid ka sealt leidsin üht-teist, mida enne ei teadnud). Kui mõnel ilusal päeval vähe rohkem aega saab, siis võtab ka need arhiivide kaustad ette. Siis tuleks veel veidi higistada nende materjalide lõpliku vormistamisega, ning siis kirjutab mõnel päeval ehk midagi sama tüsedat, aga siis juba ainult lennukiehituse teemal.

Ja sestap, ikkagi on teretulnud igasugused foto- ja muud materjalid, mis on eravalduses. Arhiivide varad ei pääse mu käest nagunii 8)
Kasutaja avatar
FW Anton
Liige
Postitusi: 1831
Liitunud: 01 Jaan, 2005 20:06
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas FW Anton »

Poolakate andmetel ehitati Eestis ostetud litsentsi alusel üks RWD-8 ES-RVD,

Licencję na produkcję RWD-8 zakupiła Estonia, gdzie wyprodukowano jeden samolot (o znakach ES-RWD)

vt. http://pl.wikipedia.org/wiki/RWD-8

aga kuskilt eestikeelsest raamatust lugesin, et RWD-8id oli ka meie sõjaväelastel ja nendest osa olid ehitatud Eestis teise partiina. Täpset arvu ei mäleta ja ka raamatut ei mäleta. Pean hakkama tuhnima oma arhiivis, ehk leian ülesse. Aga ES-RWD on ehitaud kindlalt Eestis.
Anton - horridoo!
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Nojah, aeg-ajalt on kasulik ka endal lugeda neid linke, mida postitad :oops: :wink:

Vaatasin siis uuesti seda Raul Juursoo artiklit, mida eespool reklaamisin. Tõepoolest, ka üks RWD-8 ehitati Eestis valmis. See oli järgmine lennuk, mis peale neid kahte sakslast ehitama hakati. Samas partiis esimeste ÕGL-1 ja ÕGL-2 tüüpi lennukitega. Ilmselt puudus esialgu kindlus omakonstrueeritud lennukites. Kuid valmisid lennukid juba teises järjekorras, kõigepealt ÕGL-2 prototüüp(sai tsiviilregistri tähistused ES-ENN), siis ÕGL-1 prototüüp (ES-PON) ning alles kolmandana RWD-8 (ES-RWD).

Mis puutub Kaitseväe käes olnud RWD tüüpi lennukeid, siis need olid "sõjasaak". 1939. a. septembris lendas Eestisse 3 Poola RWD-d ning üks Lockheed Electra. RWD-dest oli üks sõjaväe oma ning üks sanitaarlennuk (ei kandnud sõjaväe tähiseid, vaid punast risti) ning üks lennuklubi oma. Lennuklubi oma jätkas lendu Soome. Sõjaväele kuulunu ning sanitaarlennuk interneeriti siin. Sanitaarlennuk seetõttu, et tegelikult seisis arvel Poola sõjaväele kuulunud lennukite registris. Mille pärast see Lockheed interneeriti - enam ei mäleta. Igatahes ka see jäi Eestisse ning sai hiljem samuti punaste trofeeks...
manic
Liige
Postitusi: 30
Liitunud: 28 Nov, 2004 22:49
Kontakt:

Postitus Postitas manic »

Üks link, mis ka Eestis loodud lennukitega seostub - väga põhjalik ülevaade Läti lennunduse ajaloost:
http://latvianaviation.com/index.html

Lätlased olid enne sõda kõvad lennukiehitajad. VEF ehitas päris palju oma konstruktorite loodud lennukeid. Aga litsentsi alusel ehitati Lätis teatavasti ka Eestis konstrueeritud PON biplaane.
Liepaja sõjatehastes valmistati neid Läti kaitseliidule selle lehe andmeil 1936-38 kokku 8 (võib-olla ka 10), mudelinimetuse KOD-1 all.
Ülevaade ja pildid siin:
http://latvianaviation.com/LKOD1.html
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Üks tore uudis kohe täna hommikul 8)

Lufthansa plaanib oma lennukite hoolduse keskust Eestisse tuua

http://www.postimees.ee/070405/online_u ... 162214.php

Miks see uudis mulle eriti meeldib (ning miks ta antud teemas offtopic pole :wink: ) - koht kuhu seda rajada tahakse on tegelikult sama, kuhu eestlased plaanisid 1940-ndail aastail rajada oma riiklikud lennukitehased. Ning kuhu venelased 1941 hakkasid rajama oma 463. lennukitehast, millest antud teema algaski...
meemetelik
Uudistaja
Postitusi: 1
Liitunud: 17 Mai, 2005 21:53
Kontakt:

ÕGL-1

Postitus Postitas meemetelik »

Kas neid lennukeid toodeti tõesti nii vähe ... mälusopis on nagu pilt päris suurest lennukite rivist ... ei mäleta kas need olid tsiviil või militaar kasutses omad!
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Tooks siis selguse huvides (nii palju kui selles teemas selgust saab tuua :wink: ) ära Eestis ehitatud lennukite loetelu. Siin on ka mõningasi lahtisi otsi, nii et täit selgust teemas ilmselt ikka veel tuua ei õnnestu.

Nii-siis, kõigepealt need kaks litsensi alusel toodetud sakslast
Raab-Schwalbe II , tsiviiltähised ES-AGU ja ES-EHA

Siis üks lennuk, mis on juba kaheldav, kas enda ehitatud. Nimelt lõhkus Ungern-Stenberg oma lennuki maandumisel ära ning selle eeskujul ehitati Viljandis sisuliselt uus lennuk kasutades vanast ära vaid mootori
Ungern-Sternbergi-i Klemm 25 ES-UBA (tegelikult vana lennuõnnetuses purunenud lennuki põhjal uuesti ehitatud)

Edasi tulevad juba omakonstrueeritud
ÕGL-2 prototüüp – ES-ENN
ÕGL-1 prototüüp – ES-PON
RWD-8 – ES-RWD (poolakate litsentsi alusel)
ÕGL-2 (Sakalamaa ÕÜ ehitatud) – ES-AAC (tunnistati lennukõlbmatuks ning purunes lennuõnnetuses, Ungern-Sternberg jäi sellel ilma lennuloata lendamise eest pilooditunnistusest ilma)
ÕGL-1 – ES-LDM
ÕGL-1 – müüdi Lätti
ÕGL-2 – ES-EPP
ÕGL-2 – ES-AIN

PTO-4 – ES-EAK
PTO-4 – ES-EAL
PTO-4 – ES-EAM
PTO-4 – ES-EAN
PTO-4 – ES-EAO
PTO-4 – ES-EAP (?mõne allika järgi valmis vaid 5 PTO-5 Aeroklubile, võib-olla jäi see lennuk lõpetamata?)

Kaitseväel
PON-1a - 154
PON-1a - 155
PON-1a - 156
PON-1a - 157
PTO-4 - 161
PTO-4a – 162
PN-3 – 160

Plaanis oli ehitada veel 12 PTO-4 lennuväele, neile olid eraldatud juba ka sõjaväe numbrid 189 kuni 200-ni. Kuid ükski neist ei valminud.

Nii palju siis neid oli. Enam-vähem. Ning igasugu pika lennukite reaga piltidel tasub hoolega vaadata lennukeid. Enamasti on seal siis mitut eri tüüpi lennukeid reas...

HM, lugesin veel korra allikaiks olevaid artikleid ning tundub, et lennuklubi sai kätte siiski vaid 4 PTO-4. Seega jäid nii ES-EAO kui ES-EAP mõlemad lõpetamata...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist