NSVL ja Venemaa tankimootoritest

[Wots]

Ka kaasaegse tankimootor paned sa -20 tööle!See on loll jutt et bensiini mootor käivitub paremini jne...

Näiteks ajaloos on teada,et kui venelased tegid Moskva all toppama jäänud Sakslastele vasturünnaku siis tol päeval ISEGI SAKSA POSTIAUTOD ei liikunud,kuna oli liiga külm.Saksa bensiinimootoritega tankidest pole mõtet rääkidagi.Vene T-34 läks vägahästi käima tänu suruõhu käivitusele jne.

Muide kus on nii külm,et sa ei suuda diislit tööle panna sõjaolukorras?
Afghanistaan(vist valesti kirjutatud) on momendil külmeim koht kus sõda peetakse.Seal pole mingit käivitusprobleemi!

---------

Näiteks T-90 on ikkagi diiselmootor,võimsusega 1000 HP.See teeb siis nii et iga mootori kilo kohta tuleb isegi natukene rohkem kui üks HP!Gaasiturbiin on raskem.Kütuse kulu on suure puuga moodsa turbodiisli kasuks.SA PEAD terve selle kütuse ka kallihinnalise ja raske soomusega ümbritsema.
Et sõit oleks lihtne peab gaasiturbiin võimas olema kuna väikestel võimetel tal jud puudub ja mootor peab alati pöördes olema.
Minu arust need planetaar käigukastid mis on T-90 on piisavalt head ja mugavad ,kui aga need ei sobi siis telligu välismaalt.Mootor olgu ikka diisel.

[denis23]

Ja, postiautod võib olla ei käivitanud, erinevalt T-34-st.
Selle põhjuseks on see, et postiauto põhja all pole võimalik lasta painutuslambi põlema panna pooleks tunniks

[Wots]

Ei no,minu jutu point on see,et Sakslased ei suutnud isegi kõige primaarsemaid ja vajalikumaid masinaid käigus hoida rääkimata otsesest sõjatehnikast.

Kuigi ma tean suhtelist palju T-34 pole kuulnud et oleks nn. leeklambiga soojentatud.Pead ei anna aga arvan.

Kui võtta asja üldisemalt siis Sakslastel puudusid 1941 aastal täielikult talvised määrdeained ja muu talvevarustus.

[Troll]

Kui võtta asja üldisemalt siis Sakslastel puudusid 1941 aastal täielikult talvised määrdeained ja muu talvevarustus.

Nii hull see olukord polnud, oli muidugi teatud määral ka talviseid määrdeaineid, ainult need polnud arvestatud alla -20 kraadi temperatuuridele.

[hugo1]

Jah ainult, et vene talv oli tol ajal kestvalt mitu kuud -20. Sakslaste määrdeained seega täiesti kasutud. Ja vähe sellest neil ei olnud ju isegi korralike riideid selga panna. Sitt lugu

[Sollmann]

Kuigi ma tean suhtelist palju T-34 pole kuulnud et oleks nn. leeklambiga soojentatud.Pead ei anna aga arvan.

Mina aga arvan, et soojendati nii et vähe polnud. Ise Punaarmees 80-ndate lõpus teeninuna tean omast käest, et tehnika tõrkus kogu aeg ja isegi parim vene tehnika vajas talviti öösel soojendamist. Mõnikord sai öö läbi tõrvikutega autode all veetud

[Hjalmar Nelk]

Täiesti uuena ja võõrana selles foorumis tahaksin siiski paar sõna kaasa rääkida, kuna olen olnud just T-72 lähemalt tuttav.
Mitmekütuselisene tähendabki nimelt seda, et saab kasutada nii bensiini, kui ka (lennuki)petrooli. Samas ei ole ma sugugi kindel, et tänapäevast, kõrge oktaanarvuga bensiini kasutada üldse saab. Kasutusjuhendis on räägitud eelkõige oktaanarvust 72. Samuti on märge, et üle 500 km ei tohi sõita - vastasel juhul läheb mootor kapremonti. Nagu siin varem juba mainitud, ei ole bensiinil selliseid määrdeomadusi, kui diislil. Enne bensiini kasutamist tuleb ka pöörata üht kruvi mootori peal, millega muudetakse (mehhaaniliselt) süütemomenti hilisemaks. Kui seda ei tehta, ei taha mootor hästi töötada.
Siin räägiti ka talvisest ajast. Talvel tahab (nõuab) T-72 alati soojendamist, kui vedelike temperatuur on alla 40 kraadi. T-72 on oma eriline soojendusmootor. Samas ei kuku see temperatuur kuigi kiiresti alla. Omade kogemuste põhjal ütlen, et miinus 15 kraadi ja 6 tunni pärast sai rahulikult hääled sisse lüüa. Päeva esimesel käivitamisel oli soovitatud kasutada kombineeritud (õhk+elekter) käivitamist.
V-46 on tüüpiline vene diisel. Tegelikult võin kinnitada, et kõik selle sarja diislid alates V-2 (T-34) on vägagi samasugused. T-55 ja T-72 diisel on samuti praktiliselt sama mootor. T-72 on ainult mehhaanilise ülelaadimisega, ehk turboga. Oli esimeses küsimuses ka mainitud T-64 ja selle diiselmootorit. See peaks olema hoopis kahetaktiline!!! Ehk mitte neljataktiline, nagu V-46. Kahetaktiline mootor on ka T-80-l.
Oli räägitud ka gaasiturbiinist. See on küll hea asi, aga puuduseid on kah palju. Hea on muidugi suurus - see on palju väiksem, kui analoogiline diisel (välja arvatud ehk KMW uus Europack Leopardile). Kuid kütusekulu on meeletu - ega gaasiturbiinile suurt vahet ei ole, kas tank liigub või seisab, kütust läheb ühepalju. Samuti on hooldevälp kordi väiksem, kui diislil. Ning ka sissetuleva õhu kvaliteet peab olema palju parem, kui diislil. See, aga tähendab kõrbetingimustes suurt miinust.

[onu juulius]

T-72 on ainult mehhaanilise ülelaadimisega, ehk turboga.

Väga asjalik jutt. Täpsustuseks siiski, et mehhaaniline ülelaadimine ja turbo on erinevad asjad. Mehhaaniline ülelaadimine käib mootori käitatava kompressori abil, turbokompressorit ajavad ringi heitgaasid.

[Hjalmar Nelk]

täiesti õige täpsustus! Loomulikult on turbo ja mehhaaniline ülelaadimine kaks erinevat asja, kuid rahvasuus ja väheteadvate hulgas (kuhu ka ennast loen) nimetatakse neid asju sama nimega. Ega see mind loomulikult eri vabanda...

[von manstein]

Üsna üheselt on välja kujunenud arvamus, et venkude tankidiisel V2 oli konkurentsitult parem, kui suvaline sakslaste või liitlasriikide bensiinimootor. Noh et õkonoomsem, pikema käiguvaruga ja tuleohutum.
Otto Carius oma raamatus seda väidet küll ei jaga. Tema peab venelaste diislit robustseks ja paindumatuks jõuallikaks.
Teoreetiliselt ongi ju diisli kasulik pööretevahemik nii 1200-1600. Arvestades sellega, et praktilise lahingutegevuse ajal piirdus juht teise käiguga, millega sai kohalt võtta, ei saa küll rääkida T-34 üleolekust.
Tiigeri V12 bensukas arendas piisavat momenti nii 1000- 3000 pöörde vahemikus. Koostöös 8+4 automaatkastiga oli sobiv tömme olemas suvalistel kiirustel.
Ainuke asi, millega Carius rahul ei olnud, oli keerukas toitesüsteem. Ju vist oli raske saada sünkroonis toimima nelja karburaatorit.

Üllatavaid tulemusi said venelased, katsetades värskelt saabunud inglise rasketanke churchill III oma sama kategooria masinatega KV-1S.
Hoolimata väiksemast erivõimsusest ja maks. kiirusest (28,1 ja 43), oli reaalne keskmine sõidukiirus teedel ja maastikul inglise tanki kasuks 25,4-22 ja 17,5-16km.h.
Churchilli tanki käitas Bedfordi 12 silindriline bensiinimootor.
Mis puudutab nn. käiguvaru, siis see oli sisuliselt võrdne: 245-250 km.

[Lemet]

Marksismi-leninismi klassikud väitsid, et praktika olla tõe kriteerium. Kui vaadata läbi aegade raskevedukitel esinevaid jõuallikaid, tuleb tähendada diiselmootori võidukäiku. Nii et teemaks olev küsimus kaotab vast mõtte ning kõigist puudustest hoolimata olid venelased õigel teel. Õigemal kui Kolmas Riik.

[fossiil]

See Kolmanda Riigi tee ei pruukinud väga vale ollagi, vähemalt konkreetse ajahetke kontekstis. Sakslased mõtlesid vägagi praktiliselt ja kainelt, mistõttu nad tankidele diislit aretama ei hakanudki. Põhjus ei olnud keeruline: nad said vägagi hästi aru, et kui bensuka toiteks kõlbas ka kõiksugune kivisöest ja teab millest veel aetud ersats, siis diislit selliste segudega juba tööle ei meelita. Mistõttu oli diiselkütus algusest peale reserveeritud laevastiku tarbeks, kui tankidele oleks samuti sobivad diiselmootorid aretatud, siis oleks toosama Kolmas Riik hoopis kiiremini kõhuli olnud. Aga võimekus sobivad mootorid konstrueerida oli neil vaieldamatult.
Samas Churchilli üllatavalt head näitajad tagas mitte niipalju erivõimsus, mis oli vene masinatega võrreldes tõesti nadivõitu, vaid hoopis uut tüüpi pöördemehhanism. Väidavad ju inglased tänaseni, et pärast Dieppe dessanti uurisid sakslased eriti põhjalikult nimelt Churchilli transmissiooni ning hiljem kasutasid saadud ideid Tiigri transmissiooni konstrueerimise juures.

Urmas.

[vanahalb]

Kui vaadata mitte neid konkreetseid mootoreid, vaid üldteoreetiliselt, siis diisel on töökindlam, sest tal on üks süsteem vähem. Süütesüsteem, mis tihti tuksi läheb, märjaks saab ja üldse tee peale tahab jätta. Mehhaanilise pumbaga diisel võib siis ka väga eduliselt tööd teha kui genaraator, aku ja üldse kogu elektrisüsteem rivist väljas on.
Kasutegur on diisli kasuks ehk näit 100 KW võimsuse saavutamiseks kulub diislit vähem kui bensiini.
Võib-olla Tiigri V12 bensiinimootor näitas 1000-3000 pöördega täiesti lamedat momendikõvarat, aga tavaliselt on bensumootoril see terav ja selle kompenseerimiseks lähebki vaja mitmeastmelisi käigukaste. Mis töökindlusele sugugi hästi ei mõju.

[jackpuuk]

Miks ma ei imesta, et Carius rahul polnud, olen omanud rallikat, millel 2 Weberi karpat peal, proovi need kakski korralikult tööle saada.

[plekkpea]

Kuidas krõbeda talvega sõjaaegu diisleid käima saadi? Näituseks T-34. Olukorraks hea, et välistemp -30?Leeklambiga seal pole ju ruumi paake sojendada, pealegi terve mootoriruumi põhi oli kindlasti õline.Õhku "pudelis" ka vaid kaheks käivitamiseks, seda ka sooja ilmaga. Bensukas läheb iga külmaga, kui mootorit saad paraja kiirusega ringi keerutada.