www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 23 Okt, 2019 3:24

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 63 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2007 22:57 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Jaan, 2005 12:53
Postitusi: 531
Asukoht: Tamsalu
Päästekopteriks tuleb AW-139 kas ta muuks ka kõlbab seda ehk ütlevad lennundusega rohkem kursis olevad inimesed.
http://www.agustawestland.com/products01_01.asp?id_product=15
Ja siin mõned pildid uuest kopterist.
http://atp.pv.ee/lennusalk/cont/photo/index.php?album=Uus_Kopter


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2007 23:06 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Veebr, 2007 7:33
Postitusi: 857
paharet kirjutas:
Päästekopteriks tuleb AW-139 kas ta muuks ka kõlbab seda ehk ütlevad lennundusega rohkem kursis olevad inimesed.
http://www.agustawestland.com/products01_01.asp?id_product=15
Ja siin mõned pildid uuest kopterist.
http://atp.pv.ee/lennusalk/cont/photo/index.php?album=Uus_Kopter

Britid panustavad praegu sama firma EH101 kopterile ja jänkid vist mõtlevad ka enama peale kui sellega ainult presidenti sõidutada.
http://www.naval-technology.com/projects/merlin/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2007 23:08 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26736
EEK/võimekuse suhtelt on Augusta täiesti mõttetu ost. Tsiviilkopterid. Selle asemel oleks võinud mõne second-hand Mi-8 kuskilt Ida-Euroopast osta ja ülejäänud raha asja ette kulutada. Piirivalve mehed oma Mi-8 kiidavad igatahes, kuigi see on 35 aastat vana masin juba. Augusta on koht, kuhu panna tohutud summad ja seejärel veel natuke vähem tohutuid varuosadele ja nõutavale hooldusele.

Selles point ongi, et me pole nii rikkad, et monofunktsionaalseid asju osta.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 17 Veebr, 2007 23:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Veebr, 2007 7:33
Postitusi: 857
Täiesti võhiklik küsimus. Kas MI-8l mootoreid vahetada õnnestuks?
Need mis tal on on ikka jubedad joodikud. Muidu ju täitsa lendav masin ja kui sinna venelaste kombel 24 soldatit sisse ei topi siis ka ruumikas.
Ja minu teada kannavad nad rakette ka.. või olid need MI-17 mudelid.
Aga kuidagi märkamatult on jõutud jälle lendavate masinateni...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2007 1:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Jaan, 2006 16:57
Postitusi: 4423
Asukoht: Tallinn
Kapten Trumm kirjutas:
Mis puudutab sonareid ja MAD-e (Magnetic Anomalia Detector), siis meri on piisavalt madal ja metalli paksult täis (meenutame, kasvõi seda, kui palju laevu on siia viimase sõjaga uppunud). Häireid kui palju.
Mis puudutab veealust mikrofonide võrku, siis tuletame meelde, et Läänemere kasutatakse diiselelektrilisi allveelaevu, mis elektrimootori all sõites on üpris käratud.
4. uuema generatsiooni allveelaevad kipuvad olema pealveelaevadega samakiired või kiiremad - kopteri lennukiirus on suvalisest allveelaevast ALATI kiirem.

Sonarite koha pealt on tõsi, et kaasaegse, väikesel kiirusel liikuva allveelaeva avastamiseks peavad need väga tundlikud olema ja suutma eristada allveelaeva tekitatud helisid. Merepõhjas olev metall sonarit ei sega, induktiivsensor registreerib muudatusi magnetväljas, seega samuti pole rauakola poolt mõjutatav ja magnetvälja absoluutväärtust mõõtev sensor seadistub vastavalt paigalduskoha foonile. Madal meri tuleb asjale ainult kasuks, kuna sügaval paiknevad sensorid enam ei toimi. Igasugune kola merepõhjas samas maskeerib ideaalselt põhjamiini, mis võib olla lihtsalt üks kast mõõtudega 1x1x1 m. Selliseid kaste vedeleb põhjas piisavalt.
Kapten Trumm armastab lennundust ja mõtleb sellele, milliseid ülesandeid on võimalik lennumasinate abil täita. Väga hea. Siiski on helikopter suhteliselt kerge saak näiteks hävitajale ja sõja puhul toetavad allveelaevu õhujõud. Rahu ajal territoriaalvetesse "eksinud" allveelaeva vaevalt uputama hakatakse. Tõenäoliselt sunnitakse pinnale tõusma.
Muidugi on taevas tiirutav helikopter tunduvalt "seksikam" merepõhjas vedelevast kastist.

Meremiinide arendamise osas on muuseas tänapäeval esirinnas soomlased.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2007 12:34 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26736
Selles mõttes ei mõista kohalike kaitsestrateegide kaalutlusi, kes näivad kõiki vähegi sõdimisvõimelisemat tehnikat ignoneerivat. Riigile kõlab ju lausa alandavalt, et tema võimekus õhuväe alal piirneb NATO pilootide merest välja õngitsemisega :(

Mis puudutab sõjaolusid, siis vaegrelvastusega õhukatteta patrull-laev (paremat meile nagunii ei osteta, sest sellega saab ju ometi end kaitsta) on ründavale lennuväele veelgi kergem (ja meile kulukam) saak. Seda näitaks väga ilusti Falklandi sõda, kus täiesti kiviaegsed Argentiina reaktiivlennukid pääsesid enamikul juhtudel otse täiesti tasemel relvastatud laevade kohale ja inglaste naha päästsid mitte nende relvad, vaid erinevatel põhjustel tõrkunud argentiinlaste lennukipommid! Põhimõtteliselt - kui argentiinlastel oleks olnud sadakond tiibraketti (oli 5 või 6), siis oleks maailmas tollal kolmandal kohal olnud laevastik saanud oma Pearl Harbour'i.

Sõjalaev, mis tuleb enda eest seismisega toimie, maksavad kardetavasti sama hinda, mis terve lennueskadrill. Vähe toekamad laevad kiirusega üle 30 sõlme kipuvad olema turbiinide peal, koos vastavate tagajärgedega kuludes ja hooldusmahus. See, mida praegu pidada jaksame on sõjalaevade kontekstis vaegkiirusega poolikult relvastatud künad, millega end ei kaitse ja allveelaevu ei jahi.

Isiklikult arvan, et meie rahakotti ja tehnika ellujäämisshansse arvestades
ei ole õigustatud merekaitse rajamine laevadele. Isegi soomlaste sõjalaevad EI TULE toime nende vastu organiseeritud suuremat sorti lennuaktsiooniga.

Mõte kopterite osas tuli koos faktiga, et vaja on selliseid koptereid, mis suudaks lendureid merest õngitseda. USA, GB ja Saksamaa laevastikus tegelevad sellised kopterid taoliste asjadega. Lisaks suudavad samad masinad ka jahtida allveelaevu, ohustada pealveelaevu ja kui nad Stingeritega varustada, siis koristavad liiga lähedale roninud hävitaja ka taevast alla. Väikeriigi jaoks lausa pretsedenditu hinnaga võimekus.

Selline lennuasend on teostatav normaalses lahingukaalus masinaga:
http://www.deltaweb.co.uk/eagles/shows/silver0420.jpg


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2007 12:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Jaan, 2005 12:53
Postitusi: 531
Asukoht: Tamsalu
Need päästekopterid tulevad Piirivalvele mis on paramilitaarne struktuur ja pikemas perspektiivis vist hangitakse neid 6 tükki.Kas meie õhuvägi lisaks Robinsonidele midagi kavatseb hankida on teadmata.Kõik mere ja lennupääste on Piirivalve käes.Riigikaitselised ülesanded võeti Piirivalve käest ära ja lähtudes sellest tõenäoliselt kopterid hangitakse.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2007 12:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Veebr, 2007 7:33
Postitusi: 857
Kas keegi targem oskab seletada.
Sattusin allveelaevu lapates otsa sellisele isendile http://www.naval-technology.com/projects/gotland/
ja tekkis ilmselt piiratud kooliharidusest tingitud probleem. Miks stirling mootori juures lisaks hapnikule ja diiselõlile kasutavad Rootslased ka heeljumi ja lämmastiku? Ja veel eraldi... saaks lämmastikust aru kui oleks lihtsalt põletamine suruõhus aga hoida eraldi mahutites hapniku ja lämmastiku :?:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2007 17:01 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 13 Nov, 2005 22:27
Postitusi: 3
Asukoht: Tallinn
Kruuda kirjutas:
Kas keegi targem oskab seletada.
Sattusin allveelaevu lapates otsa sellisele isendile http://www.naval-technology.com/projects/gotland/
ja tekkis ilmselt piiratud kooliharidusest tingitud probleem. Miks stirling mootori juures lisaks hapnikule ja diiselõlile kasutavad Rootslased ka heeljumi ja lämmastiku? Ja veel eraldi... saaks lämmastikust aru kui oleks lihtsalt põletamine suruõhus aga hoida eraldi mahutites hapniku ja lämmastiku :?:


Siin vähe eestikeelset juttu kus räägitakse väheke ka sellest stirling mootorist.

_________________
Need mehed olid sündinud võitma...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2007 18:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Veebr, 2007 7:33
Postitusi: 857
sm. pelle kirjutas:
Kruuda kirjutas:
Kas keegi targem oskab seletada.
Sattusin allveelaevu lapates otsa sellisele isendile http://www.naval-technology.com/projects/gotland/
ja tekkis ilmselt piiratud kooliharidusest tingitud probleem. Miks stirling mootori juures lisaks hapnikule ja diiselõlile kasutavad Rootslased ka heeljumi ja lämmastiku? Ja veel eraldi... saaks lämmastikust aru kui oleks lihtsalt põletamine suruõhus aga hoida eraldi mahutites hapniku ja lämmastiku :?:


Siin vähe eestikeelset juttu kus räägitakse väheke ka sellest stirling mootorist.

Sealt see küsimus tekkiski. Ajakirjas on leheküljel 88 selgitav joonis.
Tutvudes stirlingi tööpõhimõttega sain aru miks heeljum vajalik aga ikkagi lämmastik. Tekkis juba mõte, et ehk ajakirjanik on asjast omamoodi aru saanud ja ikkagi põletatakse suru õhus mitte hapnikus ja see lämmastiku paak on tema välja mõeldud. Ajakirjanduslik arusaam diiselõli põletamisest lämmastik hapnik segus :D


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2007 18:14 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 13 Nov, 2005 22:27
Postitusi: 3
Asukoht: Tallinn
Lämmastiku paak on ikka olemas.
Pilt
See joonis siit, ei lugenud küll välja milleks see lämmastik on.

_________________
Need mehed olid sündinud võitma...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2007 22:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Okt, 2005 22:13
Postitusi: 1035
Asukoht: Tallinn
Stirlingi mootor töötab sedasi, et on üks gaas, mida jahutatakse ja kuumutatakse vaheldumisi ja siis selle paisumise ja kokkutõmbumise tulemusena liigub silinder edasi-tagasi. Kuuma tekitatakse siin siis hapniku ja diiselkütuse põletamisega, aga jahutatakse arvatavasti lämmastikuga läbi soojusvahetite. Võiks ju jahutada ka mereveega, aga mida suurem temperatuuride vahe, seda parem kasutegur tuleks. Vedel lämmastik annab peaaegu absoluutse nulli ära, parema enam olla ei saa. Selleks töötavaks gaasiks on ilmselt heelium, mis on õhust ja lämmastikust väiksema tihedusega samal rõhul ja temperatuuril ja seetõttu paisub ta nendest gaasidest paremini ja seeetõttu on hea gaas silindri liigutamiseks.

_________________
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2007 22:44 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Veebr, 2007 7:33
Postitusi: 857
Tänud põhjaliku selgituse eest!
Mõnedes stirling mootorites on heeljumi asemel ka vesinik aga on kergelt taibatav miks Rootslased heeljumi kasutavad.
Kuna see merevette jahutamine nii elementaarsena tundus siis jahutuse peale ei hakanud mõtlemagi. Kui seda joonist vaadata siis on lämmastiku paak tõesti paigutatud samasse kohta suletud süsteemiga heeljumi paagiga. Et siis kõigepealt jahutame lämmastikuga ~ -200 ja siis diisliga ~ 800. Selline jahutamine siis peaks andma ~20% lisa võimsust?

Kurat! arvutama hakates sain temperatuuriks puhtas hapnikus põletades ~2700 kraadi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 19 Veebr, 2007 11:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Teisest küljest, kui nüüd hakata järele mõtlema, siis esialgne odavaim ja lihtsaim lahendus võiks olla sonarpoide arendamine.
Sonarpoisid saaks ilmsete kahtluste tekkel korral vette loopida suvaliselt laevalt või lennumasinalt. Kusagil kaldal autos, laeval või lennukil on vastu võttev elektroonikakarp. Alveelaevale ulpiv ja kuulav või suisa aktiivsignaale andev sonarpoi iseenesest midagi ei tee, kuid tundmatu allveesõiduki olemasolu on võimalik ära tõestada ja rahvusvahelises plaanis suveräänsuse rikkumisest vajalikku kisa-kära teha. Pärast tuleb need ainult kokku korjata ja hooldada. Seda saab teha ainult laeva või helikopteriga.

Ehk kunagi jõuame ka niikaugele, et saame mingid allveemikrofonid valmis.

Hetkel aga piirdub meie võimekus 100% visuaalvaatlusega. Nagu 70 a tagasigi!
Suvaline allveelaev võib meie vetes ringi sulistada ja kuigi ta võib olla periskoobi või snorkli järgi ammu avastatud, on tal lihtne ühel hetkel toru alla tõmmata ja huvi pakkuvamas suunas rahulikult lesta välgutada. Ja kadunud ta ongi.

Jälgimisopetratsioon võiks iseenesest toimuda selliselt, et esmalt, kui piirivalve või mõni tsiviilisik on midagi kahtlast avastanud, lendab kohale helikopter või lennuk ja viskab vette paar sonarpoid. Samas stardib Tallinnast sõjalaev, mis kohale jõudes on valmis poisid kokku koguma ja vajadusel uusi veeskama. Andmetöötlusseadmestik peaks olema siis dubleeritud nii laeva kui lennumasina pardal, aga miks mitte ka kaldal mõnes liikuvas keskuses.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 19 Veebr, 2007 12:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Veebr, 2007 7:33
Postitusi: 857
Tundub et ka visuaalse vaatlusega saab mingeid tulemusi.. minu jaoks oli väga üllatav see 677 "vahelejäämine". See vast ei kuulu riigisaladuste valdkonda (ei küsi Eesti kohta vaid üldiselt) mis distantsilt snorkel praegu avastatakse?
Mis puutub 68 aasta taguseid sündmusi siis see on merenduse kuhapealt veel piinlikum kui Eesti riigi kohalt. Mängisime Soomlastele ikka sellist mäkra et lase olla. Keegi võiks detailsamalt avaldada mereväe koostöölepingu soome lahe sulgemise osas. Minu teada oli tehniliselt selleks kõik siis olemas/valmis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 63 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 10 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt