K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

[2korda2]

Tegelikult on lahendus olemas - panna autod veega sõitma. Vees sisalduvad põlemiseks vajalikud lähteained - hapnik ja vesinik. Vaja ainult nende saamiseks vajaliku hüdrolüüsi energiavajadus alla viia (piltlikult et selle energia saaks auto generaatori pealt kätte).
Hapniku ja vesiniku molekulide lõhkumisel saaks muidugi veel rohkem energiat kätte aga seda rakendamist meie eluajal vist ei näe.

Vesiniku molekulide lõhkumist minu silmad tõenäoliselt näevad - teoreetiline füüsika seda lubab ja ITER-s just vesiniku isotoope lõhkuma hakataksegi. Kommertslahenduseni on rohkem aega aga lootust on.
Küll olen päris kindel, et minu silmad ei näe "vee jõul töötavat masinat". Vähemalt mitte sellisel põhimõttel töötavat (lõhume vee elementideks lahku ja põletame siis elemendid jälle kokku), nagu siin viidatakse. Seda ei luba tänane teoreetiline füüsikagi mitte.

[Health]

Ma ei ole päris kindel, millise tuumajaama elektrit sa tegelikult silmas pead, aga leedukad võtsid hiljuti vastu suisa seaduse, mis KEELAB nende piiri äärde kerkinud tuumajaamast energia tarned.

Ei tea ma täpselt kuidas nad sellel elektril vahet teevad, kas too tuleb kurjast tuumajaamast või mitte, elekter on elekter. Aga kui partei ja valitsus käsib...

[Kriku]

Sellise auto loomise katse tehti juba 2008: https://scienceblogs.com/goodmath/2008/ ... -fuel-cell

There's just one problem. This is completely impossible.

What this essentially claims is that Genepax has invented a technology that can split water into hydrogen and oxygen consuming less energy than will be produced by re-uniting them.

It uses some novel process to split water into its components - which cannot be done without adding enough energy to break the molecular bonds that hold water together. Then it re-unites those bonds, releasing energy. But the only energy that's available is the same energy that was used to break the molecules: there's no other energy source.

This can't work without some other energy source.

[Dr.Sci]

Tegelikult on lahendus olemas - panna autod veega sõitma. Vees sisalduvad põlemiseks vajalikud lähteained - hapnik ja vesinik. Vaja ainult nende saamiseks vajaliku hüdrolüüsi energiavajadus alla viia (piltlikult et selle energia saaks auto generaatori pealt kätte).
Hapniku ja vesiniku molekulide lõhkumisel saaks muidugi veel rohkem energiat kätte aga seda rakendamist meie eluajal vist ei näe.

Vesiniku molekulide lõhkumist minu silmad tõenäoliselt näevad - teoreetiline füüsika seda lubab ja ITER-s just vesiniku isotoope lõhkuma hakataksegi. Kommertslahenduseni on rohkem aega aga lootust on.
Küll olen päris kindel, et minu silmad ei näe "vee jõul töötavat masinat". Vähemalt mitte sellisel põhimõttel töötavat (lõhume vee elementideks lahku ja põletame siis elemendid jälle kokku), nagu siin viidatakse. Seda ei luba tänane teoreetiline füüsikagi mitte.

No vesiniku molekuli lõhkumine käib nii: H2 (vesiniku molekul)+ 2Cl (2 kloori aatomit) = 2HCl - kaks vesinikkloriidhappe molekuli millest kumbki sisaldab lõhestatud vesiniku molekulist ühe aatomi... Teoreetiliselt vabaneb ka soojusenergia, aga ma ei taha ette kujutada autot mille sumpsist soolhapet pritsib. Vesiniku aatomi lõhkumine ei peaks andma meile midagi, küll aga vesiniku aatomituumade liitmine kerge heeliumi tuumadeks ehk termotuumareaktsioon, (Päike), ainult et maapealsetes tingimustes kontrollitud oludes läbiviimiseks ehitatakse TOKAMAK tüüpi reaktoreid ja auto peale need veel ei sobi. Külm termotuumareaktsioon on ilmselt ka hetkel fiktsioon...

ps kui te tahate vesiniku molekuli asemel lõhkuda hapniku molekuli (O2) siis vastav reaktsioon on 2H2+O2 = 2H2O ehk 2 molekuli divesinikmonooksiidi, mis on üllatavate füüsikaliste ja keemiliste omadustega aine - https://www.dhmo.org/facts.html

[Health]

Praegult töötavad, ning ka müügis olevad mudelid, tegelevad peamiselt ikkagi vesiniku gaasi põletamisega mitte selle lõhkumisega. Kuidas küll muuta vajalik elektrolüüsi protsess piisavalt vähe energiat nõudvaks on muidugi miljoni euro küsimus.

[Walter2]

Siin oleks tegu perpetuum mobilega ehk maakeeli igiliikuriga.
Paagist võtame vee, lagundame selle hapnikuks ja vesinikuks, põletame vesiniku hapnikus ja saame taas vee, mille võib tagasi paaki viia.
Teatavasti ei saa ühegi seadme kasutegur olla üle 100%, kust siis see vabanev energia tuleb?

Koolikeemiast paukgaasi katset mäletad? Vesinik ja hapnik kokku, süütamine ning vabaneb energia, tulemuseks veeaur. Milles on konks, äkki seletad?

[Kriku]

Ülal on seletatud. Ei ole võimalik energiahulgaga, mis saadakse vesiniku ja hapniku ühendamisel veeks, samas koguses vett vesinikuks ning hapnikuks tagasi moondada. Veel võimatum on sellest protsessist osa energiat auto liikumisele kõrvale panna. See on vastuolus energia jäävuse seadusega.

[Walter2]

Ülal on seletatud. Ei ole võimalik energiahulgaga, mis saadakse vesiniku ja hapniku ühendamisel veeks, samas koguses vett vesinikuks ning hapnikuks tagasi moondada. Veel võimatum on sellest protsessist osa energiat auto liikumisele kõrvale panna. See on vastuolus energia jäävuse seadusega.

Kuskohas on öeldud et tulemuseks peab olema sama kogus vett?! Ega protsessis tekkivat vett ei ole kohustus tagasi algsesse veepaaki juhtida ja sellega otsast peale hüdrolüüsi alata. Tekkiv veeaur lase minupärast atmosfääri. Et hakkama saada sama veehulgaga on loomulikult energia jäävuse seadusega vastuolus. Vesi siiani ju pm. tasuta käes, lase paak uuesti täis lähimast kraanist -asja iva on et see on tasuta! Reaalne takistus, nagu üks akf! märkis on vee elektrolüüsi energiamahukus, mida senini ei ole suudetud alla viia (ka mitte keem. katalüsaatoritega). See et vesinik kui põlev gaas võiks teatud protsessis oma energiat vabastada gaasimootoris pole ju ebareaalne? Ma ei usugi et hapniku ja vesiniku kokkujuhtimine oleks jätkusuutlik, mõistlik ja arukas tegevus mootori põlemiskambris - ilmselt saab seal ka välisõhk hakkama.
Ega mina pole vee kasutamise küsimust välja mõelnud - see on igivana küsimus, mida muuhulgas on käsitletud ka erialaloengutes Eesti erialakoolides küllaltki tunnustatud lektorite poolt.

[Kriku]

See et vesinik kui põlev gaas võiks teatud protsessis oma energiat vabastada gaasimootoris pole ju ebareaalne?

Ei, loomulikult mitte. Möödarääkimine.

[Walter2]

Kui veeteemale tõmmatakse üksmeelselt vesi peale siis räägiks ehk toimivatest lahendustest - googeldage "gasoline vapour engine" e. kuidas sisepõlemismootorid panna kütuseaurude peal tööle. Tulemuseks on kütuse kokkuhoid kordades. Esimene pioneer kes USA-s sellise toimiva auto ehitas (Tom Ogle) suri kahtlastel asjaoludel ning tema leiutis kadus igaveseks.

[Health]

Tulles nüüd hetkeks tagasi vesinikule kui kütusele siis sellel töötavad autod on juba olemas. Probleem on aga väga lihtne, tankida tuleb ikkagi puhast vesiniku, mitte vett, kuna elektrolüüsi ei ole suudetud autosse mahutada.

Üks näide.
https://en.wikipedia.org/wiki/Toyota_Mirai

[Kriku]

Sellise auto loomise katse tehti juba 2008: https://scienceblogs.com/goodmath/2008/ ... -fuel-cell

Eksisin, esimene katse oli juba 1935: https://en.wikipedia.org/wiki/Water-fuelled_car

Suruõhuautod on aga päriselt olemas: https://en.wikipedia.org/wiki/Compressed_air_car

[häh]

Kui veeteemale tõmmatakse üksmeelselt vesi peale siis räägiks ehk toimivatest lahendustest - googeldage "gasoline vapour engine" e. kuidas sisepõlemismootorid panna kütuseaurude peal tööle. Tulemuseks on kütuse kokkuhoid kordades. Esimene pioneer kes USA-s sellise toimiva auto ehitas (Tom Ogle) suri kahtlastel asjaoludel ning tema leiutis kadus igaveseks.

Kas ma saan milleski valesti aru, aga taolisi lahendusi on piisavalt palju- kas mitte isegi Gaz 3102 mootor ZMZ24D põhimõtteliselt sinna ei liigitu? Ülilahja segu lihtsalt ei sütti niisama. On ju olemas sõiduautodel ka otto/diiselmootori hübriidid (kõrge surveastmega, aga süüdatakse täiendavalt sädemega) jne.

Küsimus on siiski omahinnas ja ka kasutatavuses. Vormel 1 jõuallikad omavad müstilist kasutegurit tänapäeval (oli vist üle 50%), arusaadavalt ei topi neid tavasõidukitele keegi- hind hinnaks, aga käivitamise protseduur on tavakasutamiseks sobimatu.
Muuseas, need mootorid on ka illustratsioon tehnika arengule, kui eelmisel turboajastul olid võimsused põhimõtteliselt samad (mälu järgi sai 1.5 liitri pealt kvalifikatsioonimootorist lõpus kätte ~1400 hj- aga see mootor kestis ka täpselt kvalifikatsiooni ja kütusekulu oli müstiline, u 70 liitrit/100km) siis praegu sõidetakse hooaeg vist 3 jõuallikaga ja kas mitte kogu võistluse jaoks on kasutada 100 (või oli 105) kg kütust? Ning arendatav võimsus peaks olema ca 1000 hj? 1.6 liitrised hübriid turbomootorid, millede turbo peaks olema samuti "hübridiseeritud" (niimoodi saadakse turbo viivisest lahti täiendavalt).

[Walter2]

Tulles nüüd hetkeks tagasi vesinikule kui kütusele siis sellel töötavad autod on juba olemas. Probleem on aga väga lihtne, tankida tuleb ikkagi puhast vesiniku, mitte vett, kuna elektrolüüsi ei ole suudetud autosse mahutada.
Üks näide.
https://en.wikipedia.org/wiki/Toyota_Mirai

See on pm. elektriauto, kus elekter saadakse kütuseelemendist, mille sisendiks on vesinik.

[Xender]

Sõiduautode osas on Tesla täiesti jõudnud tasemeni mis rahuldab 95% inimesi. St, sõidumugavus, kiirus, läbitav maa jne (mul olnud viimased 2 aastat model S ja olen väga rahul). Problemaatiline on veidi veel hind - kuid ka see vaikselt langeb.

Võib öelda, et Model 3 on täitsa A4, C klassi või 3 seeria tasemeni kukkunud hinna poolest. Aastat 10 veel ja on saada piisava sõiduulatusega nii Accordi või Mazda 6 hinnaklassis mudeleid. Üldiselt Putini asemel hakkaks mõtlema, kuidas bensiinimüügist sõltuvust vähendada. Täielikult elektripeale minek võtab küll tohutu aja aga kui kõige maksevõimelisem Lääne turg kukub tagant ära, siis teeb see ka hinnale haiget.

Üldiselt mulle tundub, et akud on siiski vähemalt tsiviilsektoris ja eratarbija juures tulevik.

Sõjatehnikas oleks akud muidugi praeguse ja isegi kordades parema energiatiheduse juures ebaratsionaalne. Kui viimane piisk naftat on maaseest kunagi kätte saadud siis nende puhul oleks tõesti vesiniku baasil edasiliikumine mõeldav.