Küsimus pole kättesaadava toorme hulgas, vaid selles, kui palju annab seda sõidu peale kaasa pakkida.
Lisaks veel see, et kui palju energiat läheb kogu selles protsessis kaotsi.
Vaadates, millise mahu autost hõivavad akuauto akud, siis autos selle ruumi leiaks.
Erinevalt akudest, on nende paakide kuju üsna piiritletud. Akusid saab üsna laialt auto põhja alla ning erinevatesse kohtadesse laotada. Komposiitmaterjalist vesinikupaagid on paratamtult silindrilised ning võtavad seetõttu väga palju ruumi. Ainuke lahendus on kütus väiksemate paakide vahel jaotada, kuid see tõstab jällegi auto omahinda märgatavalt, sest iga paak maksab.
Rääkimata sellest, et üks vesiniku tankur maksab ca miljon dollarit ja paagid veelgi enam.
Viimati muutis nimetu, 16 Dets, 2019 13:50, muudetud 1 kord kokku.
Ise panustaks tuleviku mõttes siiski kütuseelemendile. Aga energiakandjaks sellele kas piiritus või maagaas. Kütuseelement kombineeritaks nagu tänapäevased pluginhübriidid miski ca 50km sõita lubava vähekaaluva akuga, mida saab seinast laadida.
Sõiduautode osas on Tesla täiesti jõudnud tasemeni mis rahuldab 95% inimesi. St, sõidumugavus, kiirus, läbitav maa jne (mul olnud viimased 2 aastat model S ja olen väga rahul). Problemaatiline on veidi veel hind - kuid ka see vaikselt langeb.
Ei rahulda.
Peamiselt maksumuse ja aku elutsükli lõppemisel röögatu remondikulu tõttu.
Eestis on maksejõud selline, et keskmine auto, mis meie teedel sõidab, omab ostuhinda well alla 10 tuhande euro.
See tuleb sellest, et valdav osa autopargist on kasutatud autod (mida ostetakse, kuna uut ei jaksa). Autopargi keskmine vanus on meil ca 10 aastat.
Sellisele hinnatasemele ei lange Tesla hind iialgi ja kui, siis saab selle raha eest pekkis akuga autosid, millel tuleb 35 000 eurot kulutada uue akupaki ostmiseks.
Vastus antud probleemile võib olla väikekeskklassi elektriauto, mille ostuhind uuena on ca 18 000 eurot.
Hetkel maksavad sellised 30+ tuhat pigem. 18 000 eurot ei hakka Tesla näitajatega auto ealeski maksma. 10a pärast maksab Tesla ehk 50 000, mitte 18 000.
"Veidi problemaatiline" on väga eluvõõras hinnang muide. Tasuks hetk mõelda, mis Eesti autopark on selline nagu ta on ja vahest siis on hea idee jama mitte suust välja ajada.
Tesla model 3 maksab siiski hetkel 43000 eurot euroopas (mitte 10ne aasta pärast 50000). Seda siis enne igasuguseid elektriauto soodustusi (näiteks norras on ta kõige müüdavam auto juba). Kui saadakse valmis euroopa tehas ja akuhinnad langevad omajagu on vast võimalus reaalselt ka mõne aasta pärast näha 30000 euro piiril.
Eesti kõige müüdavam auto oli 2018 skoda octavia umbes 20000 eurose keskmise hinnaga. Seega käärid pole nii suured, kui vaadata uusi autosi nagu sina üritad näidata - hetkel on 2 kordne hinnavahe, mitte 5 korda ja rohkem.
Lisaks veel, model 3 akuvahetus peaks maksma 3000 - 7000 dollarit ning aku eluiga on 300,000 kuni 500,000 miili.
Ma olen seniajani igal juhul väga rahul, ainukesed kes teslat on kritiseerinud on olnud paar tuttavat automehaanikut - kuid nende puhul tundub, et tüübid lihtsalt kardavad, et elektriautode levikuga peavad hakkama ümber õppima.
Kuigi ma pean enamike euroopa rohelisi arenguid lollusteks siis toetan elektriautosid, kasvõi selle pärast, et enamus kütusest tuleb venemaalt ja iga euro mis jääb venemaale maksmata on ka euro vähem venemaa kaitseeelarves.
Tegelikult on juba täna Eestis müügil VW e-Golf, mis maksab ~30 000 eurot ja mille sõiduulatus on 200 km. Linnavurle jaoks oleks see täiesti piisav. Patareide arenedes muutuvad ka need ajapikku paremaks.
Kuigi mina isiklikult ei panustaks elektriautode massidesse jõudmisele, vähemalt mitte samas mastaabis nagu fossiilkütusel sõitvad autod praegu. Paratamatult peab seda sektorit tabama teatav langus ja autode omanike arv hakkab vähenema.
Leaf samas hinnas ja sõidab kaugemale. Niikaua kui elektriautosid vähe, pole väga probleemi. Nuh, võid küll avastada, et laadimispunkt, millega arvestasid on rivist väljas ja järgmiseni enam välja ei vea aga see lisabki adrenaliini Probleemid hakkavad siis, kui elektriautod muutuvad odavaks ja neid ostetakse massiliselt. See energia tuleb kuskilt saada ja autolaadijani transportida. Praegune infra tuleb siis täiesti ümber teha.
Eesti kõige müüdavam auto oli 2018 skoda octavia umbes 20000 eurose keskmise hinnaga. Seega käärid pole nii suured, kui vaadata uusi autosi nagu sina üritad näidata - hetkel on 2 kordne hinnavahe, mitte 5 korda ja rohkem.
Eesti keskmine auto on täna umbes 2005 a paiku toodetud VW Passat 2,0TDI. Mitte uus Skoda. Uus Skoda ei saa selleks lähiajal mitte.
Lõviosa autoga sõitjaid ei jõua sellist autot endale lihtsalt soetada, keskmine auto ostuhind on neljakohaline arv tuhandetes.
Ja "saksa romu" ostetakse lihtsalt seepärast, et alla 10 000 euro mõistlikku uut autot pole võimalik osta, kui just ilma konditsioneerita Dacia poole ei isuta.
Seega poliitikute "lahendus" on soovitada nendele kümnetele tuhandetele 5-8 tuhat eurot maksva auto ostjale, et ostke selle asemel 30 tuhat maksev elektriauto? Lahendus?
Kuigi ma pean enamike euroopa rohelisi arenguid lollusteks siis toetan elektriautosid, kasvõi selle pärast, et enamus kütusest tuleb venemaalt ja iga euro mis jääb venemaale maksmata on ka euro vähem venemaa kaitseeelarves.
Ja "turuelekter" tuleb (läbi Soome) kuskohast? Põhjanabalt? Ja neid sadu tuhandeid autosid hakatakse laadima millise kaabli otsas? Narva elektrijaama akna taga? Pidi olema suur oskus suuta oma ninast kaugemale näha. Kes tahab julgeolekuteemat sisse tuua, siis kujutlege, et kogu Eesti sõidab akuautodega (ka bussid ja veokid). Põlevkivielekter on demoniseeritud ja välja lülitatud. Ja SIIS lõikavad idanaabri eriüksused 4-st kohast elektri läbi. OK, bensuautol on enamikul pool paaki ja sellega tuleb välja nädala-teise, aga elektriauto tahab laadimist hiljemalt ülehomme?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas:
Eesti keskmine auto on täna umbes 2005 a paiku toodetud VW Passat 2,0TDI. Mitte uus Skoda. Uus Skoda ei saa selleks lähiajal mitte.
Lähedal, aga mitte päris. Kõige levinum auto on küll Passat, aga sünniaastaga 2015-2017. Selliseid on kokku umbes 97 000 ehk ca 12% kõigist arveolevaist sõidukeist.
Arv 97 000 kolme aasta peale (30+ tuhat aastas) viitab muide ikka samale probleemile - need autod on kasutatuna Euroopast siia toodud, Eestist uuena ostetud on neist väike osa.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas:
Eesti keskmine auto on täna umbes 2005 a paiku toodetud VW Passat 2,0TDI. Mitte uus Skoda. Uus Skoda ei saa selleks lähiajal mitte.
Lõviosa autoga sõitjaid ei jõua sellist autot endale lihtsalt soetada, keskmine auto ostuhind on neljakohaline arv tuhandetes.
Ja "saksa romu" ostetakse lihtsalt seepärast, et alla 10 000 euro mõistlikku uut autot pole võimalik osta, kui just ilma konditsioneerita Dacia poole ei isuta.
Seega poliitikute "lahendus" on soovitada nendele kümnetele tuhandetele 5-8 tuhat eurot maksva auto ostjale, et ostke selle asemel 30 tuhat maksev elektriauto? Lahendus?
Trummil jälle tuuleveskitega võitlemise tuhin peal. Keegi ei väida, et elektriautotele ülemink toimuks homme või ülehomme ja see oleks täielik - see võtab aastakümneid. Need kes praegu ostavad kasutatud 7000 eurose Audi, ostavad lihtsalt 15 aasta pärast kasutatud umbes samas hinnaklassis (mitte sama hinnaga - inflatsioon) elektrisõiduki.
Selle ajaga jõuab ka infra ja palju muudki teha läbi suure arengu. Hetkel on teedel veidi üle 5 miljoni elektriauto. Umbes 8 aastat tagasi ehk 2012 oli see number 112 tuhat. Selle numbri sees siis puhtalt elektriautod mitte plug-in hübriidid.
Kapten Trumm kirjutas:
Ja "turuelekter" tuleb (läbi Soome) kuskohast? Põhjanabalt? Ja neid sadu tuhandeid autosid hakatakse laadima millise kaabli otsas? Narva elektrijaama akna taga? Pidi olema suur oskus suuta oma ninast kaugemale näha. Kes tahab julgeolekuteemat sisse tuua, siis kujutlege, et kogu Eesti sõidab akuautodega (ka bussid ja veokid). Põlevkivielekter on demoniseeritud ja välja lülitatud. Ja SIIS lõikavad idanaabri eriüksused 4-st kohast elektri läbi. OK, bensuautol on enamikul pool paaki ja sellega tuleb välja nädala-teise, aga elektriauto tahab laadimist hiljemalt ülehomme?
Hetkel pole põlevkivielektrist veel keegi loobunud ja arvatavasti seda niipea ei tule ka, vaatamata kõlavatele sõnadele. Lisaks võib igasuguseid arenguid tulla seoses kasvava nõudlusega - kasvõi tuumajaam.
Mul on bensiinigeneraator olemas ja majal 9 kw päikesepaneelid (veidi küsitav investeering muidu, kuid seoses tööga sain pmt tasuta) ja näiteks külas kus elan on 3mel perel veel paneelid. Lisaks veel tuulikud, koostootmisjaamad (pmt iga veidi suurem katlamaja toodab tänapäeval ka elektrit) jne. Selles osas väita, et kütusega varustuskindlus oleks suurem kui elektriga eestis on minu meelest veidi vale (eriti kriisiolukorras, kus võib majanduslikule tasuvusele ja osadele ohutusasjadele läbi sõrmede vaadata).
Elektri varustuskindlus on natuke eri asjad kui päiksepaneelid ja bensugenekad - sellega vead sa ennast suurest hädast läbi, laed telefoni akusid, laes tuled põlevad ja saad puurkaevust vee kätte. Elektrivõrgu varustuskindlus (mida vajab eelkõige majandus) tähendab, et võtta on vajaliku kvaliteediga ja suurusega elektrivõimsus - sellele pigem need "mikrotootjad" töötavad vastu, rikkudes piirkonniti sagedust ja tekitades pingekõikumisi. See, mis toodetakse, läheb ju samasse juhtmesse, kust teised elektrit saavad. Korraliku kvaliteediga elekter algab peale umbes sellisest genekast, mis maksab sama palju kui igati korralik kasutatud Passat. Olen proovinud - nt meie kontorit ei õnnestunud umbes 5 kW bensugenekast toita, sest serveri/arvutite UPS ei lase nii kehva voolu lihtsalt läbi. Huvitav, kas elektriauto laadimismoodul laseks selle läbi või teatab sulle, et vaheta laadimiskohta? 24 kW diiselgenekaga (9900 eurot) aga töötas kõik kenasti.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ma ei teagi kust alustada Trummi alternatiivsete teooriate kummutamist.
Eestis pingekontrollide käigus on mõõdetud liinist tulevaks pingeks 201V - 260V norm on 230V. Võib üsna kindlalt öelda, et 99% väiketootjatest paiskab võrku oluliselt normile ligemal olevat pinget. Muretsemiseks pole siiski põhjust - enamik seadmeid suudab töötada päris suures pingevahemikus.
Sagedust ei mõjuta väiketootmine üldse, selleks, et võrgu sagedust muuta tootmise seisukohast on sinna kas vaja äkiliselt lisada väga palju kas tarbimist või tootmist. Eesti võrgu juhul räägime me siin üldiselt megavatt suurushulgast.
Elektrivõrgus hoitakse sagedust eraldi seadmetega ja sagedust hoiab üldiselt võrgu enda suurus (latentsus) samal ajal mida suurem on võrk, seda raskem on seda hoida. Kuidas täpselt suurtes võrgus sagedust hoitakse on detailselt isegi õppinud insenerile keerukas selgeks teha ja ma ei hakka seda siin isegi üritama. Väiketootmine mingit moodi asjasse aga ei puutu.
Elektri kvaliteeti generaator otseselt ei mõjuta - ükskõik kui kallis või odav on generaator annavad nad siiski välja voolu mis on jälle, suuremal või vähemal määral normidest mööda. Selle muundamiseks/silumiseks on "filter", mis võib sisaldab trafot, voolu regultsiooni kiibistiku, kondensaatorid jne (seda on võimalik mitut eri moodi lahendada, seega detailidesse ei hakka laskuma). Kokkuvõttes elektri "puhtuse" osas loeb selle filtri kvaliteet. Mis isegi väga odavate hiinakate puhul, mida minu silm on näinud - on täiesti normaalsel tasemel - kindlasti sellisel, et Tesla akulaadijale vastuvõetav (mis ise on muuseas pingemuundur mis suudab töötada väga laias spektris aga see selleks). Kuid mida mina ka oma 30 aastase elektroonikainseneri staasiga ka tean ...
Sinu kirjelduse järgi oli 5kw generaatori probleemiks pigem see, et selle nominaalvõimsus (või pidevvõimsus) on suure tõenäosusega kusagil 3 kw kandis ning kui ups tirib rohkem võimsust kui pakkuda on, siis loomulikult lülitab ta end välja. Millest said sa vist ka ise aru, sest asendasid selle 24kw generaatoriga.
Detailsemalt elektriautode teemasid lahkavates foorumites ammu see energiakulu asi ju läbi lahatud ja arvutatud kõik. Te vaatate siin asja valest suunast, mitte mingi 500000 autot ja kõik korraga laevad, vaid võtke keskmine päevane läbisõit eestlastel, palju tuleb, siis energiakulu kWh palju päevas autogal liiikumisele kulub ja sealt tehke edasi arvutusi. keskmine eestlane vist alla 50 km päevas sõidab keskeltläbi, jämedalt 100 kiltsa peale kulub 20kWh energiat, päevas siis keskeltläbi 10kWh on vaja auto kohta elektrienergiat, sealt edasi korrutati see number autode arvuga ja nii to kuidagi edasi käes. Kokkuvõttes oli tulem seesugune, et eesti elektreienegria ekspordist moodustaks see lisaenergia hulk, mida autotaristule vaja läheks, kui see elektri peale viia ainult mingi osa, isegi kogu praegust eksporditavat elektrit ei tarbiks see täielikult elektriautodele üleminek ära. Laadimine peaks/võiks jah areneda sinnamaale, et igal kortermaja elanikul maja ees oleks parkimiskohas laadimispesa(minul isiklikult on see olemas uuel korteril). Ja sisi viskad töölt tulles auto laadima ja edasi peaks see laadimine olema targalt juhitud nagu siin eespool mainiti, siis ei olegi põhimõtteliselt väga vaja elektrivõrku ümber teha, kuna niiöelda tippaegade piiktarbimine on kordades suurem kui öine tarbimine, kui need piigid elektriautod sujuvalt ära siluksid, sisi see oleks isegi elektritootmisele kasulik, ei hoitaks lihtsalt igaks juhuks narvas kivisütt ahjus, et võrk üleval oleks öösel, vaid koguaeg võetakse sellest piisavalt ka elektrit. Mina näen sellist varianti, et uutes autodes nagunii tänapäeval internet sees, selle kaudu teha siis laadimise sisse/väljalülitust, andmekanal tegelikult ju omast käest kohe olemas. Nüüd peaks alajaamades olema ka vastav võrku logitav tarbimisinfo olema, auto saaks gps-i järgi kindlaks määrata oma asukoha, mistõttu teaks ka ära millise alajaama piirkonnas parasjagu on ning vajadusel siis toimuks koormuse järgi laadimise lülitamine, et alajaam optimaalselt koormatud oleks. Minul isiklikult ei oleks vahet kuna see auto end laeks, parem olekski kui kohe juhe seina lükates ei hakkaks laadima, kuna päeval elekter kallim, vaid targa lahenduse kaudu ise võtaks õigel ajal kui elekter odav ja alajaama koormus lubab kõige odavamat elektrit. Kui trumm siin trummi põristama hakkab, siis võin selle täpsema arvutuskäigu välja ka otsida, aga eriti ei viitsi seal foorumis tuhlama hakata, proovige ise leida see auto24 foorumist või hinnavaatluse elektriautode teemas on see mingil ajal läbi käinud.
"smart grid" on päriselus keerukam ellu viia kui paberi peal aga see kõik ei puutu otseselt probleemi - mida meil tegelikult pole. Eestis on ka praegu piisavalt tootmisvõimsust terve riigi energiatarbimise kahekordistumiseks. Ainuüksi Narva elektrijaamadel on tootmisvõimsust kusagil 12 tw aastas (Eesti kogutarbimine on 8 tw). Rääkimata koostootmisjaamade (kui neid ka suvel kasutada näiteks) siis väike Tartu omagi annaks umbes 0.5 tw aastas, iru umbes 2 tw jne.
Hetkel on käsil mitmed suured tuuleprojektid ja sealjuures veel akumulatsioonijaam Paldiskis +võimalikud moodultuumajaamad. Isegi kui meil peaks tulema 0.5 miljonit elektriautot, sest EL keelab sisepõlemismootorid millalgi ära oleks meil juba homse seisuga võtta tegelikult tootmisvõimsus. Muidugi tooks terve tootmisvõimsuse rakendamine kaasa olulise elektrihinna tõusu.
Pigem on küsimus ülekandevõrgus - kuid jälle, siit ja sealt täiendades pole mitte midagi sellist, millest ei saaks üle.
Eriti arvestades, et isegi väga optimistlikult - hakkab neid elektriautosid lisanduma ehk mõned tuhanded aastas. Mis jätab piisavalt aega igasugusteks ümberkorraldusteks.
Umbes 1 kw võrdub 5 km peab paika. Kui vaadata eelmist kuud siis 1400 km läbimiseks kulutasin 342 kw elektrienegiat (see võetud pistikus olevast loendurist, kuid seal taga olnud ka muid aparaate veidi - tesla äpp näitab väiksemat aga mulle tundub, et ta võtab selle pealt kui palju akudesse jõudnud ja ei arvesta vahepealset kadu). Naabri maasoojuspump kulutab keskmiselt nii 2X + rohkem.
Seega Trumm hakkaku parem igasuguse elektrikütte vastu võitlema - enamused tänapäeva eramajadel kas maasoojus või õhk-vesi pump ja need tegelased tõmbavad 2 - 3 korda rohkem kui elektriautod tõmbaks.
Ma olen täiesti kindel, et kui kõik kodus olevad elektritarbijad sisse lülitada saaks ka täiesti ulmelise tarbimise.
Mis puutub kortermajadesse siis seal see laadimine tuleb nagunii teisiti lahendada kui eramajas ja eraldi võrguga (millel võiks tõesti olla teatud smart grid võimekused). Ainuke asi mis elektriautosid tegelikult massidest Eesti kontekstis eemale hoiab on hetkel veel hind.
Probleemid hakkavad siis, kui elektriautod muutuvad odavaks ja neid ostetakse massiliselt. See energia tuleb kuskilt saada ja autolaadijani transportida. Praegune infra tuleb siis täiesti ümber teha.